2-14-56556/62 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-56556

Tsiviilasi

R.V. hagi K.V. vastu elatise suurendamiseks ja E.H. hagi

K.V. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

810 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. juuni 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.V. ja E.H. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I (hageja I): R.V. (isikukood: XXX); seaduslik

esindaja M.H.;

Apellant II (hageja II): E.H. (isikukood: XXX);

Vastustaja (kostja): K.V. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. juuni 2015 otsus R.V. le

väljamõistetud elatise suuruse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada R.V.

hagi. Muuta Tartu Maakohtu 28. veebruari 2005 otsusega

tsiviilasjas

nr

2-212/2004

R.V.

ülalpidamiseks

väljamõistetud elatusraha suurust (86 eurot) ning mõista

alates 01. septembrist 2014 välja K.V. lt elatis R.V. kasuks

summas 177.50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50

senti) eurot kuus, kuid mitte vähem Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni R.V.

täisealiseks saamiseni 20. veebruaril 2019.

3. Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu 22. juuni 2015

otsus muutmata.

4. Lugeda Tartu Maakohtu 22. juuni 2015 kohtuotsuse

resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. R.V. hagi rahuldada. E.H. hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Muuta Tartu Maakohtu 28. veebruari 2005 otsusega

tsiviilasjas

nr

2-212/2004

R.V.

ülalpidamiseks

väljamõistetud elatusraha suurust (86 eurot) ning mõista

alates 01. septembrist 2014 välja K.V. lt elatis R.V. kasuks

summas 177.50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50

senti) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni

R.V. täisealiseks saamiseni 20. veebruaril 2019.

4.3. R.V. kasuks väljamõistetud elatis tuleb K.V. l kanda

M.H. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank.

4.4. Välja mõista K.V. lt elatis E.H. kasuks alates 29.

augustist 2014 summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot

kuus kuni E.H. poolt gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid

mitte kauem, kui tema 21-aastaseks saamiseni.

4.5. E.H. kasuks väljamõistetud elatis tuleb K.V. l kanda

E.H. arveldusarvele nr XXXX AS-is Swedbank selgitusega

„elatis“.

4.6. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

5. R.V. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. E.H.

apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

6. OÜ Traiel õiend lugeda K.V. le tagastatuks kohtuotsuse

jõustumisel.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. R.V. (hageja I) esitas 28. augustil 2014 hagi K.V. (kostja) vastu elatise suurendamiseks alates 01.

septembrist 2014.

Võru Maakohus rahuldas 28. veebruari 2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-212/2004 (tl 105–106) M.H.

(end V.) hagi K.V. vastu ning mõistis K.V. lt välja elatise M.H. kasuks alates 16. juulist 2004 kuni

28. veebruarini 2005 tütre E.H. (end V) ülalpidamiseks 800 EEK-i kuus ja poja R.V. ülalpidamiseks

800 EEK-i kuus ning alates 01. märtsist 2005 kuni tütre E.H. täisealiseks saamiseni 10.

juunil 2014 E.H. ülalpidamiseks 1 345 EEK-i kuu ja alates 01. märtsist 2005 kuni poja R.V.

täisealiseks saamiseni 20. veebruaril 2019 R.V. ülalpidamiseks 1 345 EEK-i kuus.

Hageja I soovib suurendada 28. veebruari 2005 kohtuotsusega väljamõistetud elatist

miinimumsummani 177,50 eurot igakuiselt, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud pool miinimumpalga alamamäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja I seadusliku

esindaja M.H. töötasu on 700 eurot, kostja varalise seisu kohta hagejal I andmed puuduvad. Seni

tasutud elatis 86 eurot ei ole piisav lapse kasvatamiseks, muusikakooli eest tasub ema, kostjaga ei ole

võimalik olnud sõlmida mitte ühtegi kohtuvälist kokkulepet. Hageja I seadusliku esindaja

ülalpidamisel on kolm last. Kostja on palgatõendil esitanud ebaõigeid andmeid.

E.H. (hageja II) esitas 29. augustil 2014 hagiavalduse K.V. vastu elatise summas 177,50 eurot, kuid

mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pool miinimumpalga määras,

väljamõistmiseks. Hageja II on õpilane ja sissetulek puudub, kostja sissetulek on üle 1 000 euro.

Kostja ei ole võtnud laste kasvatamisest osa 10 aastat. Hageja II otsustas elada kostja juures, et teda

tundma õppida. Selgus, et vanemlikku hoolitsust ei ole, igapäevaste vajaduste eest hoolt ei kantud.

Tartu Maakohus liitis 08. jaanuaril 2015 R.V. ja E.H. hagid ühte menetlusse (tl 42).

2. Kostja vaidles hagidele vastu. Hageja I hagi on ennatlik. Kostja on täitnud korrektselt temalt

28. veebruari 2005 kohtuotsusega väljamõistetud elatise nõuet ning enne antud asjas hagi esitamist ei

ole hageja I esindaja pöördunud tema poole elatise suurendamise sooviga. Lisaks elatisraha

maksmisele on kostja kindlustanud hageja I Võru Muusikakooli õppemaksu 21 eurot kuus tasumise

alates septembrist 2012 kuni käesoleva ajani. Kostja ülalpidamisel on veel lisaks hagejatele alla

3-aasta vanune laps C.V. (tl 17). Pärast kostja ja hagejate ema abielu lahutust on hagejate ema

keeldunud lubamast hagejaid kostja juurde. Väide, et kostja ei soovinud laste kasvatamises osaleda,

ei vasta tõele. 2011–2012 aastavahetusel tõstis laste ema hageja I kodust välja ja hageja I elas kuni

2013 aasta suve lõpuni kostja juures. Sellel perioodil paranesid hageja I õpitulemused, ta asus õppima

muusikakooli.

Hageja II elas perioodil mai kuni august 2014 kostja juures, kus oli temale kindlustatud söök,

õppimisvahendid, transport kooli ja tagasi, oma tuba ja muu vajalik täisväärtuslikuks eluks. Hageja II

ei tulnud kostja juurde elama vabal tahtel, vaid ema viskas ta koos koeraga välja. Väidetava kostja

tundmaõppimise asemel tutvus hageja II noormehega, kellega koos veetis terve suve. Suvekuudel ei

olnud koolitoidu ja vahendite ostmine vajalik, küll sai hageja II taskuraha, kui seda küsis. Hageja II

koeraga kaasnenud lisakulusid kandis kostja. August 2014 lõpus kolis hageja II ootamatult välja ja

kostjale teadaolevalt ei ela ta ka mitte ema juures, vaid Võru linnas üürikorteris, kuigi eraldi elamiseks

vajadust ei ole.

Kostja on OÜ Traiel juhatuse liige, kuid töötab töölepingu alusel ehitajana. Äriühingu omanikud ei

ole otsustanud juhatuse liikmetele tasu maksta. Kostja elab majas, mis on ehitatud vanematelt saadud

laenu abil.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus rahuldas 22. juuni 2015 otsusega hagi osaliselt, muutis Tartu Maakohtu

28. veebruari 2005 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-212/2004 R.V. le väljamõistetud elatusraha suurust

(86 eurot) ning mõistis alates 01. septembrist 2014 välja K.V. lt elatise R.V. kasuks 150 eurot kuus

kuni R.V. täisealiseks saamiseni 20. veebruaril 2019. R.V. kasuks väljamõistetud elatis tuleb K.V. l

kanda M.H. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank. Maakohus mõistis kostjalt

K.V. lt välja elatise hageja E.H. kasuks alates 29. augustist 2014 summas 150 eurot kuus kuni E.H.

poolt gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. E.H. kasuks

väljamõistetud elatis tuleb K.V. l kanda E.H. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank selgitusega

„elatis“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi

kanda.

2.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejad PKS § 97 p 1 ja p 2 järgi ülalpidamist saama

õigustatud isikud, kuid käesolevas asjas esinevad PKS §-s 102 sätestatud miinimumelatise

vähendamise alused.

Maakohus tuvastas, et hageja I on 14-aastane ja PKS § 97 p 1 järgi ülalpidamist õigustatud saama

alaealine laps ning kostja on alaealise lapse isana (üleneja sugulane) kohustatud elatist maksma.

28. veebruari 2005 kohtuotsusega on kostjalt hageja I kasuks väljamõistetud elatise suuruseks 86

eurot. Tuginedes TsMS § 459 lg 1 p-dele 1 ja 2, lg-le 2 ja §-le 497 leidis maakohus, et hagejal I on

õigus nõuda elatise suurendamist.

Hageja II on otsuse tegemise ajal 19-aastane. PKS 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps,

kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi

28. augusti 2014 tõendist nr 14-0076-VKG/10 nähtuvalt õpib hageja II nimetatud kooli 12 klassis

2014/15 õppeaastal. Maakohus leidis, et seoses õppimisega on hageja II õigustatud saama

ülalpidamist.

2.2. Ülalpidamise ulatus on sätestatud PKS § 99 lg-tes 1 ja 2. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestada tuleb

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Hageja I kohta esitatud arvestuste kohaselt on tema kulutused ühes kuus 382 eurot.

Maakohus leidis, et esitatud kulutused on liialdatud eluasemekulutuste, riiete ja jalanõude osas ning

muude vältimatute püsikulutuste osas. Hageja II kohta esitatud arvestuste kohaselt on tema kulutused

ühes kuus 390 eurot. Maakohus leidis, et hageja II kuludes on liialdatud eluasemekuludega ning

sidekuludega. Hageja II elab eraldi üürikorteris, mis ilmselgelt suurendab ka kulutusi eluasemele,

kuid üürikorteri kulutusi ei saa pidada 19-aastase gümnaasiumi 12.-s klassis käiva isiku puhul

tavapäraseks ja vajalikuks. Sidekulud ühes kuus 25 eurot ei ole eluliselt usutavad, selliste kulutuste

kohta ei ole esitatud tõendeid. Maakohus leidis, et hagejate poolt kohtule esitatud kulud ühes kuus on

osaliselt liialdatud ja ilmselgelt on nende koostamisel silmas peetud asjaolu, et kogusumma tuleks

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära lähedane. Samas nõustus maakohus, et hageja I

kulutused on võrreldes 2005. aastaga kasvanud ning kostja poolt makstav elatis 86 eurot kuus ei ole

piisav ühe vanema poolseks panuseks lapse kasvatamiseks.

PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ka siis, kui vanemal on teine laps,

kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on veel alaealine laps C.V. (sünd. 20.

oktoobril 2011). Arvestada tuleb, et C. V ülalpidamisse on kohustatud panustama ka tema ema.

Maakohus leidis, et arvestades 4-aastase lapse vajadusi, on kostja poolt esitatud kulutused lapse

ülalpidamise kohta 140 eurot kuus mõistlikud. Samas tuleb silmas pidada asjaolu, et lapse kasvades

kasvavad ka kulutused. Kuivõrd lapse ema on kohustatud panustama lapse ülalpidamisse, on kostja

kanda C. V kuluste osas 70 eurot (140/2=70). Arvestuslikult tuleks kostjal maksta elatist kokku

kolmele lapsele summas 460 eurot (195+195+70=460).

2.3. Kostja poolt esitatud 2013 aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioonist nähtuvalt on isiku tulu

OÜ Traiel palga näol olnud 580 eurot, haigushüvitis 473,55 eurot, kokku 1 053,55 eurot.

Mahaarvamised on R.V. eest tasutud summad Võru Muusikakoolile ja Võru Spordikoolile, samuti

on kostja tasunud C.K. eest Tartu Ülikoolile. Seega on deklaratsiooniga ümber lükatud M.H. väited,

et ta on hageja I muusikakooli eest ise maksnud.

Kostja pangakonto väljavõttest perioodil 01. august 2014 kuni 02. veebruar 2015 nähtub, et tema

arvele on laekunud töötasu OÜ-st Traiel kokku summas 1 828,92 eurot, seega ühes kuus 304,82 eurot.

Kostja esitatud palgatõendist nähtuvalt töötab kostja OÜ Traiel töölepingu alusel ehitajana ja tema

kuu sissetulek on 355 eurot kuus. Kostja pangakontolt nähtuvad ülekanded on tehtud kolmandatele

isikutele (sepale aia eest, teenuste eest, sõpradele ja lähedastele). M. H ei ole tõendanud, et kostjal on

suuremad sissetulekud, kui ta on ametlikult esitanud. Hagejate viited asjaolule, et kostja on ise OÜ

Traiel juhatuse liige, ei viita sellele, et tema sissetulekud oleksid seetõttu suuremad. Kostja on võtnud

omaks asjaolu, et elab majas, temale kuulub auto, mis lapse olemasolu tõttu on vajalik, samuti, et

2005. aastal on soetatud mootorratas. Maakohtu hinnangul nimetatud vara ei saa pidada selliseks, mis

oleks koheselt realiseeritav ja tagaks hagejatele pideva miinimummääras elatise maksmise.

Maakohus leidis, et arvestades kostja sissetulekuid ja sealjuures ka oma vanematelt saadavat abi,

satuks kostja ülalpidamisel olev neljaaastane C. V halvemasse seisu, kui kostjalt miinimummääras

elatist saavad hagejad. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et tuvastatud on PKS § 102 sätestatud

miinimumelatise vähendamise alused ning hagejate taotletud elatise suurust tuleb vähendada alla

seaduses sätestatud miinimummäära.

2.4. Asjaolu, et M. H on alates 01. aprillist 2015 töötu, ei vabasta teda lastele elatise andmisest ega

ole aluseks kostjalt suuremas ulatuses elatise väljamõistmiseks. M. H ei ole nõuetekohaselt tõendanud

enda väidet, et tema ülalpidamisel on veel üks laps. Maakohus möönis, et seoses töötusega on M. H

ilmselgelt halvemas majanduslikus seisus kui kostja, kuid kohtupraktika kohaselt on vanem

kohustatud hankima endale sellise suurusega sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste

rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Seega arvestas maakohus elatise miinimummäära

vähendamisel asjaoluga, et laste ülalpidamisse panustavad mõlemad vanemad ning tagatud on laste

põhjendatud vajadused nende arenguks.

Maakohus suurendas alates 01. septembrist 2014 hagejale I makstavat elatist 86 eurolt 150 euroni

ühes kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni 20. veebruaril 2019 ning mõistis kostjalt välja elatise

hageja II kasuks alates hagi esitamisest 29. augustil 2014 ühes kuus 150 eurot kuni gümnaasiumi

lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Hagejad R.V. ja E. H esitasid maakohtu otsuse peale ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad

elatissumma suuruse muutmist seaduses ette nähtud suuruseni 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Apellatsioonkaebuse kohaselt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja

mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi

tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-164-10). Vastustaja

sissetulekud on tunduvalt suuremad, kui on esitatud palgatõendis, ning puudub põhjus määrata

seaduses ära toodud miinimumelatisest väiksem elatissumma. Vastustaja suured sissetulekud

nähtuvad tema pangakonto väljavõttest. Maakohtu seisukoht vastustaja väljaminekute kohta ei ole

tõene, kuna ühelegi sepale pole ülekannet tehtud. Ka ei ole tõendatud maksuameti poolse kontrolli

tulemus.

4. Vastustaja K.V. vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Apellatsioonikaebuses väidetud asjaolud ei

vasta tõele. Vastustaja isiklikule arvelduskontole perioodil 01. august 2014 kuni 31. jaanuar 2015

laekunud eraisikute maksed on seotud OÜ Traiel majandustegevusega ja ei ole isiklikud tulud, mida

saaks elatisraha määramisel palgatuluna käsitleda. Maksu-ja Tolliamet viis läbi maksukontrolli

nimetatud perioodi kohta, kontrolli läbiviija oli revident Esta Urb. Laekunud summad on ettevõttes

arvele võetud ja maksud deklareeritud. Vastustaja ülalpidamisel on lisaks apellantidele veel üks

alaealine laps C. V, kes on jäänud kohtuotsusega vähem kindlustatuks. Apellantidele on määratud

elatis kummalegi 150 eurot kuus, C. V aga vaid 70 eurot kuus. Alaealised lapsed R.V. ja C. V ei saa

elatist võrdses ulatuses. Täisealine E. H saab elatist suuremas ulatuses kui alaealine C. V, mis on

lubamatu PKS § 98 lg 1 järgi. C. V kohta esitatud kulud on väikesed põhjusel, et ei ole võimalik

suuremaid kulusid lubada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et R.V. apellatsioonkaebus on

põhjendatud osaliselt ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada R.V. le

väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

rahuldab R.V. hagi elatise suurendamiseks, mõistab K.V. lt R.V. kasuks välja elatise 177.50 eurot

kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates

01. septembrist 2014 kuni R.V. täisealiseks saamiseni 20. veebruaril 2019. Ringkonnakohus jätab

E.H. apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse E.H. le väljamõistetud elatise suuruse osas

muutmata. Kuivõrd ringkonnakohtule teadaolevalt on E. H gümnaasiumi 18. juunil 2015 lõpetanud,

saab kostja E.H. le elatise tasumisel sellega arvestada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb

jätta poolte endi kanda.

6. Ringkonnakohus lahendab esmalt E.H. apellatsioonkaebuse ning teeb seejärel otsuse R.V.

kaebuse osas. Ringkonnakohus märgib, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli

hagi esitamise ajal 28. augustil 2014 kuni 31. detsembrini 2014 355 eurot kuus ja alates 01. jaanuarist

2015 390 eurot kuus, mistõttu oli minimaalne elatis lapsele hagi esitamise ajal 177. 50 eurot kuus

(nagu hagejad hagiavalduses ka õigesti märkisid). Alates 01. jaanuarist 2015 on minimaalne elatis

lapsele 195 eurot kuus.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus E.H. nõuet puudutavas osas tuleb jätta rahuldamata

ning maakohtu otsus selles osas muutmata.

TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. E. H on vaidlustanud

maakohtu otsuse väljamõistetud elatise suuruse osas, osas milles maakohus jättis rahuldamata tema

nõude suuremas summas kui 150 eurot kuus.

Maakohus tuvastas õigesti vastustaja kohustuse tasuda E.H. le elatist PKS § 97 p 2 alusel.

Ringkonnakohus märgib, et täisealisele lapsele elatise nõudes ei saa tugineda PKS §-le 101, mis

reguleerib elatist alaealisele lapsele ja mille lõige 1 sätestab, et elatis alaealisele lapsele ei või olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Täisealise lapse elatise

määramisel saab kohus lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille kohaselt tuleb ülalpidamise ulatus määrata

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

E. H on maakohtu menetluses avaldanud, et tema igakuised kulud on 300 -350 eurot. Maakohus pidas

kuludest liialdatuks eluaseme kulusid (kulu üürikorterile) ja sidekulusid, millise maakohtu

hinnanguga ringkonnakohus nõustub. E. H ei ole apellatsioonkaebuses nimetatud maakohtu järeldust

vaidlustanud, vaid on kaebuses tuginenud üksnes arusaamisele, et tema igakuine elatis ei või olla

väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga alammäärast. Seetõttu tuleb

maakohtu otsus, millega maakohus suurendas E.H. kasuks väljamõistetavat elatist 150 euroni kuus,

jätta muutmata.

Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi vastuse kohaselt ringkonnakohtule on E. H lõpetanud Võru

Kreutzwaldi Gümnaasiumi 18. juunil 2015 ning seda tuleb E.H. le elatise tasumisel arvestada.

7. Ringkonnakohus leiab, et R.V. apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7.1. Maakohus tuvastas õigesti vastustaja kohustuse tasuda R.V. le elatist PKS § 97 p 1 alusel. Samas

asus maakohus seisukohale, et R.V. kulud kohtule on esitatud arvestusega, et kogusumma tuleks

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära lähedale. Ringkonnakohus nimetatud maakohtu

seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et alaealise lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise

kulusid tõendada (3-2-1-120-14).

7.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vastustaja sissetulekuid analüüsides hinnanud kõiki

asjas esitatud tõendeid kogumis, millega on rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatut. Ringkonnakohus

nõustub apellantidega, et vastustaja sissetulekud on ilmselt suuremad, kui ta on kohtule avaldanud.

Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS § 96 ja 97 p-de 1 ja 2

alusel elatise maksmisest. Vastustaja väidab, et olles OÜ Traiel juhatuse liige, töötab ta töölepingu

alusel samas osaühingus ehitajana (tl 32) töötasuga 355 eurot kuus (bruto) (tl 16, 71–77). Vastustaja

kinnitusel ei ole ettevõtte osanikud otsustanud juhatuse liikmetele tasu maksta. Äriregistri andmetel

on vastustaja ise OÜ Traiel osanik (osa suurus 50%). Teine osanik on vastustaja isa. OÜ Traiel on

elamute ja mitteeluhoonete ehitamise valdkonnas tegutsev ettevõtte, kelle 2014. aasta kasum oli

18 247 eurot ning käive 153 539 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul saab vastustaja äriühingu osaniku

ning juhatuse liikmena kaasa rääkida ka oma töötasu kujundamisel. Vastustaja ei ole põhjendanud

nõustumist töötada miinimumpalga eest endale kuuluvas ja enda poolt juhitavas ettevõttes.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt mais 2014 koostatud

uuringu„Eesti ehitusfirmade tööjõualane olukord ja perspektiivne tööjõu vajadus“ (elektrooniliselt

kättesaadav:

http://www.ttu.ee/public/p/projektid/BuildEst/Eesti_ehitusfirmade_toojoualane_olukord_ja_perspek

tiivne_toojou_vajadus.pdf) kohaselt oli aprillis-mais 2014 ehitusettevõtete poolt ehitustöölistele

pakutav brutopalga tase vahemikus 600 – 1 300 eurot, keskmine pakutav brutopalk oli 940 eurot kuus.

Ehitajate töötasusid arvestades ei ole eluliselt usutav, et vastustaja oli nõus töötama ehitajana turu

keskmisest oluliselt väiksema palga eest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et perekonnaseaduse

mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele

tagaks ka laste vajaduste rahuldamise (lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09). Vastustaja ei ole väitnud,

et suurema töötasuga töö leidmine oleks raskendatud või on osutunud võimatuks.

7.3. Vastustaja väited oma sissetulekute suuruse osas ei ole usutavad ka vastustaja eluviisi ja –

standardit arvestades. Vastustaja igapäevaste kulutuste struktuur nähtub tema pangakonto

väljavõttest. Miinimumpalka saades ei saaks vastustaja endale lubada mitmekordseid

toitlustamiskohtade külastamisi ühe kuu lõikes, samuti erinevates külalistemajades ning hotellides

ööbimist (tl 71–77). Vastustaja ei ole tõendanud enda väiteid, et söögikohtades ning autokütusele

tehtud kulutused olid seotud välismaal elava sõbra poolt tellitud töö teostamisega. Vaidlust ei ole, et

vastustajal on 2 koera, kelle toidukulu on vastustaja enda väitel 70 eurot kuus(tl 68). Samuti on

vastustaja tasunud väidetava sissetulekuga võrreldes suuri loomakliiniku arveid (tl 72 pöördel, kanne

nr 123).

Lisaks on vastustaja kuludeks elamu ülalpidamise ning sõiduauto ja mootorrattaga seotud kulud.

Vastustaja on suutnud katta poole abikaasa õppemaksust summas 1 280 eurot (tl 58, 68).

Ringkonnakohus kontrollis andmeid vastustaja registreeritud vara kohta, sh liiklusregistri andmeid.

Ringkonnakohus märgib, et vastustaja ei ole maakohtule avaldanud infot Tiki Treiler

registreerimisnumber 013YJB omamise kohta. Seega ei ole vastustaja avaldanud täit informatsiooni

oma vara kohta.

7.4. Maakohus leidis õigesti, et PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval

põhjusel vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära ka siis, kui vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vaidlust ei ole, et vastustaja ülalpidamisel on veel alaealine laps C. V (tl 17). Vastustaja kinnitusel

on C. V vajalikud kulutused ühes kuus 140 eurot, millest maakohtu hinnangul peab jääma vastustaja

kanda pool, s.o 70 eurot. PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks tuli vastustajal tõendada, et C. V jääb

vähem kindlustatuks, kui teised lapsed, st apellandid. Vastustaja ei ole nimetatut tõendanud ning

maakohtu vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid

alust vähendada R.V. kasuks välja mõistetavat elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla PKS § 101 lõikes 1

sätestatud määra. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja võimeline oma varalist seisundit

arvestades tasuma R.V. le elatist rohkem kui maakohtu poolt välja mõistetud 150 eurot kuus ning

seetõttu tuleb apellant I kasuks alates 01. septembrist 2014 väljamõistetavat elatist suurendada

pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. R.V. on apellatsioonkaebuses

lähtunud valest eeldusest, et kuupalga alammäär oli juba hagi esitamise ajal 390 eurot (hagiavalduses

on R.V. lähtunud minimaalpalgast 355 eurot), mistõttu kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele

osaliselt.

8. Ringkonnakohus ei pea vastustaja apellatsioonimenetluses esitatud 08. juuli 2015 OÜ Traiel

õiendit (allkirjastatud vastustaja isa M. V poolt) asjassepuutuvaks ning tagastab selle.

9. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus menetluskulude jaotust muuta. Apellandid kinnitasid, et neil

menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/