2-15-3999/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-3999 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungitel 17.06.2015 ja 03.09.2015 RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel Egiptuse Araabia Vabariigis XXXsõlmitud abielu.

3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud XXX esitas 13.03.2015 Harju Maakohtule hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte abielu sõlmiti XXX Egiptuse Araabia Vabariigis. Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte abielulised suhted lõppesid novembris 2014. Hageja leiab, et abielusuhete taastamine ja abielu jätkamine on võimatu. Kostja seisukoht Kostja ei ole 17.06.2015 toimunud kohtuistungil abielu lahutamisega nõus.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud 17.06.2015 ja 03.09.2015 kohtuistungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 1 kohaselt abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. Käesoleval juhul on abikaasadel erinevad kodakondsused, kuid mõlemad abikaasad elavad Eesti Vabariigis. Seega leiab kohus, et kohaldamisele kuulub Eesti perekonnaseadus. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja ei soovi abielu jätkata. 17.06.2015 toimunud kohtuistungil avaldas kostja kohtule, et ta ei taha lahutust ja ta soovis leppimiseks aega. Kohus andis pooltele leppimisaja. 03.09.2015 toimunud kohtuistungil selgus, et poolte lepitamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole, hageja soovib abielu lahutada. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, kuna hageja ei soovi abielu jätkata ning soovib abielu lahutada. Seega kui üks pool ei soovi enam abielus olla, siis ei ole võimalik kooselu taastada ega jätkata. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb kummagi poole menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik