2-14-54099/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18.september 2015, Pärnu Maakohtu Rüütli tänava

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-54099

Tsiviilasi

Sihtasutus KredEx hagiavaldus M. R. vastu põhivõla

9875,25 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

12 136,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Sihtasutus KredEx (registrikood 90006012,

asukoht Hobujaama 4, 10515 Tallinn),

Hageja lepinguline esindaja: Krista Arraste (e-post:

krista@julianus.ee)

Kostja: M. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xx, xxxx

xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxxx);

Kostja

lepinguline

esindaja:

Kerli

Kase

(e-post:

kerli@cavere.ee)

Korraldav kohtuistung

19.03.2015, Krista Arraste, Kerli Kase

Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sihtasutuse KredEx 07.07.2014 hagi M. R. vastu võlgnevuse ja viiviste

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista M. R.lt SA-e KredEx kasuks 10 334,45 € (kümme tuhat kolmsada

kolmkümmend neli eurot ja nelikümmend viis senti, millest 9875,25 € on põhivõlg ja 459,20 €

hagiavalduse esitamise seisuga 07.07.2014 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista M. R.lt Sihtasutuse KredEx kasuks viivis 0,05% tasumata põhivõlast

(otsuse tegemise seisuga 9875,25 €) päevas alates 18.09.2015 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte rohkem kui

põhinõude summa 9875,25 €.

4. Menetluskulud jätta täies ulatuses M. R. kanda.

5. Välja mõista M. R.lt Sihtasutuse KredEx kasuks menetluskulude katteks 1541,11 € (üks

tuhat viissada nelikümmend üks eurot ja üksteist senti (käibemaksu ei lisandu), millest 500 €

hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja 1041,11 € õigusabikulu katteks).

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb M. R.l tasuda Sihtasutusele KredEx viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

SA KredEx (hageja) esitas 07.07.2014 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. R. (kostja) vastu

võlgnevuse 9875,25 €, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

summaliselt 459,20 € ja alates kohtuotsuse tegemisest lisanduva viivise protsendina põhivõlast

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse ning 14.11.2014, 19.03.2015 ja 07.04.2015 kirjalike täpsustuste kohaselt sõlmisid

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal ja kostja 12.05.2008 laenulepingu nr 09320168453, mille

alusel pank laenas kostjale 83 085,00 € kinnistu ostmiseks ja ehitamiseks aadressile Xxxxxxxx

xxx x, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx.

Laenulepingust tulenevate kostja kohustuste täitmist jäid tagama hüpoteek omandatavale

kinnistule ning 12.05.2008 hageja, panga ja kostja vahel sõlmitud käenduslepinguga antav

hageja käendus summas 216 250 Eesti krooni (13 820,89 eurot).

Kostja kohustus tagastama laenu vastavalt laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule.

Kostja laenulepingu maksegraafiku järgseid põhiosa- ja intressimakseid tähtaegselt ei tasunud,

pank esitas kostjale 11.09.2012 lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ning ütles

laenulepingu üles alates 27.09.2012.

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali aruande kohaselt enne laenulepingu tagatiseks olnud

kinnistu võõrandamist võlgnes kostja Nordea Bank Finland PlC Eesti filiaalile 92 322,92 €,

millest laenu põhiosa võlgnevus 82 196,00 €, intressivõlg 9384,28 € ja viivis 742,64 €. Panga

avalduse alusel algatatud täiteasjas nr 176/2013/1517 kohtutäitur Rocki Albert realiseeris

laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu hinnaga 35 500,00 €, millest arvati maha täitemenetlusega

seotud kulud ning pangale laekus 31 751,03 €. Pärast tagatisvara realiseerimist võlgnes kostja

pangale jätkuvalt 68 907,24 €, millest laenu põhiosa võlg 50 444,97 €, intress 9384,28 € ja viivis

9077,99 €.

SA KredEx, kostja ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vahel sõlmitud käenduslepingu

punkti 1.1. alusel SA KredEx tagab krediidiandja ja krediidisaaja vahel 12.05.2008 sõlmitud

laenulepingust nr 09320168453 kohaselt tasumisele kuuluva krediidi (põhiosa) tähtaegse ja

kohase tasumise. Käenduslepingu punkti 1.2. järgi oli hageja käenduslepingu järgne

maksimaalne vastutus kokku 11,38% krediidi tagatisvara väärtusest laenu andmise ajal, so

1 480 000 krooni (94 589,24 €), s.t hageja maksimaalne vastutus käenduslepingu sõlmimisel on

168 424,07 krooni ehk 10 764,26 €.

Käenduslepingu punkti 1.3. kohaselt hageja vastutus väheneb iga krediidisaaja poolt

krediidiandjale tagasimakstud krediidi põhiosamakse võrra ning lõpeb hetkel, kui hagejale tagasi

maksmata krediidi põhiosa moodustab krediidi tagatisvara väärtusest 75%.

Käenduslepingu punktis 4.2. kohustus kostja krediidisaajana krediidilepingust tulenevate

krediidisaaja kohustuste hageja poolt osalisel või täielikul täitmisel hüvitama kõik hageja poolt

käenduslepingu alusel tehtud maksed ning hüvitama kulutused, mis hagejal tekivad seoses

käenduslepingu alusel tasutud summade sissenõudmisega kostjalt.

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal esitas 09.01.2014 hagejale kui käendajale nõude

käenduskohustuse täitmiseks seoses panga ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu ülesütlemisega.

Käendussumma kujunes vastavalt käenduslepingu punktile 1.3: kostjale maksti välja laenu

summas 83 085,00 €. Panga andmetel oli laenulepingu ülesütlemise ajal laenu põhiosa võlg

82 196,00 €, seega kostja oli tagastanud laenu summas 889,00 €, mille võrra hageja

käenduskohustus vähenes: 10 764,26 € - 889,00 € = 9875,26 €, mille hageja käenduslepingust

tuleneva kohustuse täitmiseks tasus pangale 14.02.2014.

Hageja edastas 05.03.2014 kostjale nõude hageja poolt pangale tehtud väljamakse 9875,26 €

tagastamiseks 30 päeva jooksul. Kostja kohustust ei täitnud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks

15.02.2014.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja lepingujärgne vastutus väheneb automaatselt, kuna

täitemenetluses selgus tagatisvara tegelik turuväärtus 35 500,00 €. Käenduslepingu punkt 1.5 on

otseses seoses krediidi tagatisväärtuse mõistega, mis sätestab krediidi tagatisväärtuseks

hindamisaktis toodud väärtuse ning mis ei puuduta/käsitle võimalikku krediidi tagatise

realiseerimise hinda krediidilepingu erakorralise lõpetamise korral. Vastasel korral läheks

vaidlusalune lepingu punkt 1.5 vastuollu lepingupoolte ühise tegeliku tahtega lepingu sõlmimisel

ja lepingu kui terviku olemuse ja eesmärgiga. Käenduslepingu punkt 1.5 rakendub juhul, kui

pank käenduslepingu kehtivuse jooksul viib läbi täiendava hindamise ja soovib krediidi

tagatisvara väärtust vähendada, sellisel juhul muutub hageja käenduskohustus ning

käendussumma aluseks võetakse uus krediidi tagatisvara väärtus ja sellest vastav protsendimäär,

mis on võrdne lepingu sõlmimise hetkel kehtinud protsendimääraga. Käenduslepingu punkt 1.5.

on saanud sõnastuse hageja ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali lepingueelsete

läbirääkimiste tulemusena ning seda punkti kasutavad hageja ja pank juba aastaid igapäevase

koostöö raames. 05.09.2008 laenulepingu tagatisvara eksperthinnang nr 0809-415/P kohaselt on

laenulepingu tagatisvaraks olnud kinnistu turuväärtus 05.09.2008 seisuga 1 480 000 krooni

(94 589,24 €), millest tulenes ka hageja käenduskohustuse ulatus. Hindamisaktis on viidatud

rahvusvahelisele hindamisstandardile IVS2000, mille kohaselt turuväärtus on hinnangul põhinev

summa, mille eest vara peaks hindamise hetkel üle minema müüjale, kes tehingut soovib

sooritada ostjale võrdsetel alustel ja sõltumatus tehingus pärast nõuete vastavat müügitehingut,

kusjuures tehinguosalised on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Kostja

lepingurikkumise tõttu laenulepingu erakorralise ülesütlemise ja täitemenetluse algatamise korral

ei saa rääkida sunnielemendi puudumisest, kuna täitemenetlus on spetsiifiline protseduur vara

müümiseks/realiseerimiseks ja vara müüja on sunnitud täitemenetluse protseduurireegleid

järgima. Kui lugeda turuväärtuseks kinnistu müügihind täitemenetluse tulemusel, puuduks

pangal kindlus käenduslepingu alusel käenduskohustuse täitmise suhtes.

Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas 19.03.2015

istungil ja 07.04.2015 menetluskulude nimekirjad, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista

hagiavalduselt tasutud riigilõivu 500 €, esindustasu kokku 1021,50 € (ilma käibemaksuta) ja

seoses 19.03.2015 istungil osalemisega esindaja sõidukulu 23,53 € (sisaldab käibemaksu 20%).

Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvestada, kõik

nimetatud kulud on kantud seoses kohtmenetlusega selles tsiviilasjas.

KOSTJA VASTUS

Kostja 09.10.2014 kirjalikus vastuses ja 04.03.2015, 02.04.2015 ja 21.04.2015 täiendavates

vastustes hageja seisukohtadele vaidleb hagile vastu.

Kostja leiab, et hageja on käenduskohustuse täitmiseks maksnud pangale põhjendamatult suure

summa. Käenduslepingu punkt 1.2. järgi on hageja käenduslepingu järgne maksimaalne vastutus

11,38% krediidi tagatisvara väärtusest. Lisaks sätestab käenduslepingu punkt 1.5, et kui krediidi

tagatisvara väärtus väheneb üle 10 % krediidi tagatisvara väärtusest, siis hageja käenduslepingu

järgne kohustus väheneb automaatselt kokku kuni 11,38%-ni krediidi tagatisvara tegelikust

turuväärtusest. Kohtutäitur on võõrandanud tagatisvaraks oleva kinnistu 13.11.2013

enampakkumisakti alusel hinnaga 35 500 eurot, mis on järelikult ka tagatisvara tegelikuks

turuväärtuseks. Kinnisvara turuväärtuse kujundab nõudluse ja pakkumise vahekord ning

turuväärtuse saab kindlaks teha lõplikult alles pärast kinnisvara müügitehingut, kus on selgunud

kinnistu tegelik turuväärtus. Arvestades tagatisvara tegelikuks turuväärtuseks 35 500 eurot, siis

lähtuvalt käenduslepingu punktist 1.5, oleks hageja pidanud pangale välja maksma 11,38%

tagatisvara turuväärtusest, ehk 4039,90 eurot. Kui lähtuda hageja selgitusest, et laenu põhiosa

tagastati 889 €, mille võrra hageja käenduskohustus vähenes vastavalt käenduslepingu punktile

1.3, siis oleks hageja võinud käenduskohustust täita maksimaalselt summas 3150,90 eurot.

Kostja on seisukohal, et hageja ei oleks pidanud käenduslepingust tulenevalt nõuet üldse täidetud

ulatuses täitma ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on kulud õigusabile

1180,80 €, õigusabi on osutatud 8 tundi ja 12 minutit hinnaga 120 € + käibemaks tunnis. Kostja

kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning kostjale kui eraisikule tuleb

kulud hüvitada koos käibemaksuga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud pooled ära korraldaval

kohtuistungil 19.03.2015 ning uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid objektiivselt, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul kohus pärast

eelistungit jätkas menetlust kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate

tõendite ja lõplike seisukohtade kirjalikult esitamiseks. Pooled menetluses korduvalt täiendasid

ja täpsustasid enda seisukohti, mistõttu kujunes otsuse vormistamine eeldatust ajamahukamaks

ning kohus muutis otsuse teatavakstegemise aega kahel korral.

3. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kostja,

vaatamata 02.04.2015 vastuses väljendatud soovile tõendada tema poolt tegelikult tasutud

laenumaksete summat oma pangakonto väljavõttega, ei ole kontoväljavõtet siiani kohtule

esitanud. Seetõttu kohus lähtub summadest, mis nähtuvad hageja poolt kohtule esitatud Nordea

Bank Finland PlC Eesti filiaali poolt koostatud ja 09.01.2014 hagejale esitatud kostja kohustuste

aruandest (toimikus lk 90).

4. Asjas esitatud tõenditega on kindlaks tehtud ja kohus tuvastas, et poolte vahel järgmiste asja

lahendamisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle vaidlus puudub (v.a punktis 4 näidatud

võla suurus):

1) kostja ja Nordea Bank Finland PlC Eesti filiaal (edaspidi nimetatud pank) sõlmisid

12.05.2008 laenulepingu nr 09320168453 (lk 8 – 17), mille alusel pank väljastas kostjale

laenusumma 83 085 eurot;

2) Kostja laenukohustuse tagamiseks seati panga kasuks hüpoteek laenuga omandatavale

kinnistule xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx ning lisaks sõlmisid SA KredEx, kostja ja pank

12.05.2008 käenduslepingu (lk 25 – 29), millega hageja tagab panga ja kostja vahel

12.05.2008 sõlmitud laenulepingu nr 09320168453 järgi tasumisele kuuluva krediidi

(põhiosa) tähtaegse ja kohase tasumise;

3) kostja laenulepingu maksegraafiku järgseid põhiosa- ja intressimakseid tähtaegselt ei

tasunud, mistõttu 11.09.2012 lepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega (lk 18) pank

ütles laenulepingu erakorraliselt üles alates 27.09.2012;

4) Panga aruande kohaselt võlgnes kostja pangale lepingu ülesütlemise seisuga laenulepingu

nr 09320168453 alusel krediidi põhiosa 82 196 €, intressi 9384,28 € ja viivist 742,64 €,

kõik kokku 93 322,92 €;

5) Panga avalduse alusel 31.07.2013 algatatud täitemenetluses nr 176/2013/1517 kohtutäitur

Rocki Albert 12.11.2013 realiseeris laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu hinnaga

35 500,00 eurot (lk 19 – 24), millest arvati maha täitemenetlusega seotud kulud ning

pangale laekus 31 751,03 eurot (panga aruandest, lk 90);

6) Seisuga 09.01.2014oli krediidilepingust nr 09320168453 tulenev kostja võlgnevus panga

ees kokku 68 907,24 € ja koosnes järgmistest kohustustest: krediidi põhiosa võlgnevus

50 444,97 €, intressi võlgnevus 9384,28 € ja viivis 9077,99 €.

7) Pank 09.01.2014 nõudeavaldusega (lk 30) nõudis kostja täitmata laenukohustuse katteks

16 874 € tasumist käenduslepingu alusel hagejalt.

8) hageja täitis käenduslepingust tulenevalt kostja kohustuse 14.02.2014 summas 9875,26 €

(lk 32) ja edastas 05.03.2014 kostjale nõude (lk 33) hageja poolt pangale tehtud

väljamakse ulatuses käendussumma tagastamiseks hiljemalt 30 päeva jooksul. Kostja

kohustust ei täitnud.

5. Poolte vahel on vaidlus hageja poolt täidetud käenduskohustuse ulatuse õiguspärasuse ja

põhjendatuse üle. Eelkõige vaidlevad pooled käenduslepingu punkti 1.5, mis sätestab kostja

käenduskohustuse vähenemise alused ja seose tagatisvara väärtuse vähenemisega, tõlgendamise

üle. Kostja leiab, et nimetatud lepingupunktist tulenevalt tuleb hageja käenduskohustuse ulatuse

määramisel lähtuda tagatisvara tegelikust väärtusest, mis selgus vara täitemenetluses

võõrandamisel. Hageja on seisukohal, et käenduslepingus tähendab mõiste „tagatisvara väärtus“

laenulepingu sõlmimisel ja laenusumma määramisel aluseks olnud kinnistu hindamisaktis

näidatud väärtust; käenduslepingu punkt 1.5. laenulepingu erakorralisel ülesütlemisel ja

tagatisvara täitemenetluses võõrandamisel ei kohaldu.

6. Lepingu tõlgendamise reeglid sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 29, mille lg-te 1 - 4 järgi

lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb

lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingu

tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled

kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis

lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda

tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool

seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut

nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 5 tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu

sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, 2) tõlgendust, mille lepingupooled

on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu

sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastavalt tegevus- ja kutsealal mõistetele ja

väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. VÕS § 29

lg 6 näeb ette, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes

sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.

7. Kohus leiab, et kostja tõlgendus käenduslepingu punktile 1.5. ei ole kooskõlas käenduslepingu

üldise mõtte ega eesmärgiga. Pooled ei vaidle selle üle, et käenduslepingus nimetatud

Tagatisvara all peetakse silmas kostjale kuulunud, xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx Xxxxxxxx x

asunud kinnistut.

Käenduslepingu alajaotuses „Definitioonid“ on mõiste „Krediidi Tagatisvara Väärtus“ avatud

järgmiselt: „[Krediidi Tagatisvara Väärtus] on hinnatud OÜ Kinnisvaraekspert poolt

18.04.2008.a tuleviku turuväärtusega üks miljon üheksasada tuhat Eesti krooni (1 900 000 EEK).

Krediidi Tagatisvara hindamisakti (edaspidi: Hindamisakt) ärakiri on lisatud Käenduslepingu

Sihtasutuse

eksemplarile.

Kui

kinnisvarabüroo

on

edastanud

Hindamisakti

Pangale

elektrooniliselt, on Hindamisakti ärakirjaks Panga esindaja allkirjaga Hindamisakti väljatrükk.

Hindamisaktis sätestatud Krediidi Tagatisvara turuväärtus on Sihtasutuse tagatise (edaspidi:

Tagatis) suuruse määramise aluseks, kui Käenduslepingus ei ole sätestatud teisiti. Etapiviisilise

finantseerimise korral võtavad Pooled Krediidi Tagatisvara Väärtuse määramisel aluseks

Hindamisaktis toodud Krediidi Tagatisvara Väärtuse tulevikus. Uus Hindamisakt tuleb esitada

juhul, kui tegelik Krediidi Tagatisvara Väärtus on suurem ning Krediidisaaja soovib suurendada

esialgset Tagatise mahtu. Kui Krediidi Tagatisvara Väärtust hinnatakse pärast Käenduslepingu

sõlmimist, siis on uus Hindamisakt Sihtasutuse Tagatise suuruse määramisel aluseks arvates

päevast, kui pank esitab Sihtasutusele uue Hindamisakti ärakirja.“ Eelnevast järelduvalt peetakse

lepingus silmas, et SA KredEx käenduskohustuse suuruse muutmise eelduseks on tagatisvara uus

hindamine ja hindamisakti esitamine käendajale.

8. Käenduslepingu punkti 1.1. järgi sihtasutus tagab pangale krediidisaaja ja panga vahel

12.05.2008 sõlmitud krediidilepingu nr 09320168453, summas 83 085 € (käenduslepingu

sõlmimise päeva seisuga 1 300 000 Eesti krooni) kohaselt tasumisele kuuluva krediidi põhiosa

tähtaegse ja kohase tasumise. Käenduslepingu punktis 1.2 sätestatakse sihtasutuse

käenduslepingu järgne maksimaalne vastutus 11,38% krediidi tagatisvara väärtusest, see

tähendab, et sihtasutuse käenduslepingu järgne maksimaalne vastutus käenduslepingu sõlmimisel

on 216 250 Eesti krooni. Tsiviilkäibes Eesti krooni asendumisel euroga lähtutakse nimetatud

summa fikseerimisel eurodes Eesti krooni ja euro Eesti Panga vahetuskursist, mis kehtis

krediidilepingu sõlmimise päeval.

Kuigi panga ja kostja vahel 12.05.2008 sõlmitud laenulepingu nr 09320168453 punktis 3.3 ja

selle alapunktides on ette nähtud laenu väljastamise võimalus vastavalt laenusaaja soovile kas

ühekordses summas või etapiviisi osade kaupa, ei ole käenduslepingu punktis 1.2 hageja

vastutuse maksimaalse suurus muutumist etapiviisilise krediidi väljamaksmise lõpetamisel ette

nähtud. Samas hageja 19.03.2015 esitatud e- kirjavahetusest (lk 91 – 93) hageja ja panga vahel

selgub, et M. R. ostis kinnistu ja asus maja ehitama. Esmalt prognoositi laenu ja ka käenduse

summa ja tegelik summa selgus töö käigus, kui uute, tegelikkusele vastavate hindamisaktide

alusel hakkas pank tegema väljamakseid. Laen maksti välja osade kaupa vastavalt esitatud

hindamisaktidele, viimane akti, millele vastab laenusumma, on koostatud 05.09.2008, milles

poolelioleva maja turuväärtus on 94 589,24 € (1 480 000 krooni) ja KredExi maksimaalne

käendus 10 764,26 €.

9. Vastavalt käenduslepingu punktile 1.3 väheneb sihtasutuse käenduslepingu järgne vastutus iga

krediidisaaja poolt pangale tagasimakstud krediidi põhiosamakse võrra ning lõpeb hetkel, kui

pangale tagasimaksmata krediidi põhiosa moodustab krediidi tagatisvara väärtusest 75%.

Krediidi tagatisvaraks oleva lisatagatise müügist laekunud vahendite arvelt krediidi põhiosa

vähendamine ei too kaasa käenduslepingu järgse sihtasutuse vastutuse vähendamist ega

käenduslepingu lõppemist, kui krediidisaaja ja pank ei lepi kokku teisiti. Lisaks on punktis 1.5

ette nähtud sihtasutuse käenduskohustuse vähenemine tagatisvara väärtuse vähenemisel.

Vaidlusalune punkt 1.5 käenduslepingus on sõnastatud järgmiselt: „Kui Krediidi Tagatisvara

Väärtus väheneb üle 10% (kümne protsendi) Krediidi Tagatisvara Väärtusest, siis Sihtasutuse

Käenduslepingu järgne Tagatis väheneb automaatselt kokku kuni 11,38%-ni (üheteistkümne

koma kolmekümne kaheksa protsendini) Krediidi Tagatisvara tegelikust turuväärtusest.

Käenduslepingu punkti 2.2 kohaselt tekib sihtasutusel käenduslepingu järgne maksmise kohustus

üksnes pärast seda, kui pank on: 1) teinud koostöölepingus sätestatud toimingud; 2) kasutanud

krediidilepingust tuleneva võlgnevuse kustutamiseks krediidi tagatisvara või muude

krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavate tagatiste realiseerimisest saadud

summad ning pangas oleva(te) krediidisaaja arvelduskonto(de)l, deposiitkonto(de)l või muu(de)l

konto(de)l olevad summad, kui see on lubatud seadusega.

Vaidlusaluse käenduslepingu punktis 4.1 on sätestatud, et krediidi tagatisvara väärtuse

vähenemisel või vaidluse korral turuväärtuse üle või krediidi põhiosa suurendamisel kohustub

krediidisaaja esitama panga nõudmisel krediidi tagatisvara väärtust tõendava uue hindamisakti,

mis ei tohi olla vanem kui kaks kuud.

10. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus

KredEx vahel 30.07.2004 sõlmitud koostöölepingu (toimikus lk 129 – 144) ja selle 23.10.2006

jõustunud muutmise kokkulepe (lk 159) punktis 10.2 (23.10.2006 jõustunud redaktsioonis)

sätestatakse krediidiandja kohustus tagada, et krediidisaajale väljastatakse krediiti maksimaalselt

kuni 90% krediidi tagatisvara väärtusest ning teha kõik endast sõltuv, et krediidilepingust tulenev

krediidi põhiosa võlgnevus on maksimaalselt kuni 90% krediidi tagatisvara väärtusest

(krediidiandja põhjendatud hinnangul) krediidilepingu kehtivuse ajal.

11. Kohtu hinnangul järeldub eeltsiteeritud lepingupunktidest ja poolte e-kirjavahetusest üheselt,

et lepinguosalised ei pidanud olukorda, kus pärast lepingu ülesütlemist tagatisvara

täitemenetluses võõrandamisel saadakse väiksem hind, kui on tagatisvara väärtuseks hinnatud

laenu andmisel (või pärast seda lepingu jooksul tagatisvara väärtuse muutumisel), sihtasutuse

vastutuse ulatust vähendavaks tagatisvara väärtuse vähenemiseks käenduslepingu punkti 1.5

tähenduses. Käenduslepingu tõlgendamisel, eriti käenduskohustuse ulatuse osas, tuleb eelkõige

lähtuda käendaja ja laenuandja tegelikust tahtest. Hageja ja pank tõlgendavad lepingu p 1.5 ühte

moodi.

Kostja tegelik tahe või võimalik teistsugune arusaam käenduslepingu punktist 1.5. omaksid hagi

lahendamisel tähtsust sellisel juhul, kui hageja oleks tasunud pangale käendajana suurema

summa, kui kostja tegelik võlg panga ees, ning nõuaks selle hüvitamist kostjalt. Hageja

käendajana ei ole täitnud käenduskohustust põhjendamatult suures ulatuses ega teinud pangale

kostja tegelikke kohustusi ületavat makset. Kohtule esitatud panga nõudekirjast (lk 30) nähtuvalt

nõudis pank hagejalt käenduskohustuse täitmist oluliselt suuremas summas – 16 874 €, hageja

vastuväidete tõttu pank korrigeeris summat.

Kostja ei ole tõendanud, et tal hageja poolt 14.02.2014 pangale käenduskohustuse täitmiseks

9875,26 € suuruse makse tegemisel ei olnud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ees

võlgnevust viimase poolt 09.01.2014 koostatud aruandes (lk 90) näidatud ulatuses. Seega kostja

vastuväited hageja poolt täidetud käenduskohustuse suuruse kohta ei mõjuta kostja enda täitmata

kohustuste suurust: kui hageja oleks täitnud käenduskohustuse panga ees väiksemas summas,

oleks selle võrra suurem kostja täitmata kohustuste summa panga ees. Nendel asjaoludel kohus

leiab, et paljasõnaliste, lepinguosaliste tegelikule tahtele ja lepingu eesmärgile mittevastavale

tõlgendusele tuginevate vastuväidete esitamine on vastuolus TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 ning VÕS

§ 6 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõttega.

12. Arvestades käenduslepingu sõlmimise eesmärki ja sisu: anda krediidiandjale laenu andmise

ajal kindlus, et laen saab tasutud ka juhul, kui laenusaaja oma kohustusi rikub, on kohtu

hinnangul mõistlikult arusaadav, et käenduslepingu punkt 1.5. ei kohaldu laenulepingu

ennetähtaegsel ülesütlemisel ja tagatisvara sundvõõrandamisel täitemenetluses, vaid rakendub

juhul, kui pank käenduslepingu kehtivuse jooksul viib läbi täiendava hindamise ja soovib

krediidi tagatisvara väärtust vähendada. SA KredEx käenduse näol on tegemist riiklikult

finantseeritava käendusega ning koostöölepingus on pooled kokku leppinud krediidiandja

kohustuse tagada, et ühelgi ajahetkel ei ületaks laenu põhivõlg 90% tagatisvara väärtusest.

Kohus leiab, et tagatisvara väärtuse vähenemisega seoses käendaja vastutuse ulatuse

vähendamist saab tõlgendada üksnes selles kontekstis. Pooled on kokku leppinud sihtasutuse

käendusega tagatud laenulepingute ülesütlemise puhuks tagatiste realiseerimise järjekorra ning

käenduslepingust tulenev sihtasutuse kohustuste täitmist saab pank nõude viimases järjekorras ja

üksnes siis, kui ta on täitnud koostöölepingust tulenevad enda kohustused ning ammendatud on

kõik muud allikad laenusaaja võlgnevuse tasumiseks. Ei ole mõeldav, et seejuures sõltuks

käendaja vastutus veel ka sellest, millise hinna eest on tagatisvara realiseeritud.

13. Tõlgendades käenduslepingu punkti 1.5. kostja näidatud viisil selliselt, et tagatisvara väärtuse

vähenemisena, mis toob kaasa käendaja kohustuse vähenemise, arvestatakse ka krediidilepingu

ennetähtaegse ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadavat väiksemat hinda, võrreldes laenu

andmise aegse hindamisega, ei täidaks SA KredEx käendus krediidilepingu täitmise tagatisena

oma eesmärki ja oleks tagatisena sisuliselt väärtusetu: sihtasustuse käenduskohustus oleks seda

väiksem, mida madalama hinnaga tagatisvara täitemenetluses müüakse. Pangal ega laenusaajal ei

oleks võimalik laenu andmisel/võtmisel hinnata, kas üldse ja kui suures ulatuses tegelikult

sihtasutus võlgnevuse tekkimisel vastutab ehk millises ulatuses on laenukohustus tagatud.

14. Kohus ei nõustu kostjaga, et täitemenetluses enampakkumisel saadud hind näitab kinnistu

tegelikku turuväärtust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme

väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik

väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus loeb üldiselt teadaolevaks

asjaolu, et täitemenetluses enampakkumine ei ole võrreldav tavalise, turumajanduse tingimustes

toimuva ostu-müügitehinguga. Täitemenetluses toimub müümine sundkorras, mitte omaniku

soovil, enampakkumisel ostja peab arvestama võimalike probleemidega vara oma valdusesse ja

kasutusse saamisel ning see mõjutab ka hinda. Samuti on kohtutäituril enampakkumise

nurjumisel õigus järgmistel enampakkumistel vara alghinda vähendada, kokku kuni 70% vara

arestimisel määratud väärtusest. Sõltuvalt võla suurusest ja muude tagatiste olemasolust võib ka

sissenõudja jaoks olla müügiperioodi võimalikult lühike pikkus primaarsem suurima müügihinna

saamisest. Seetõttu ei saa üheselt väita, et täitemenetluses toimunud müügitehing kajastab

tegelikku pakkumise-nõudluse vahekorda ning täitemenetluses saadud müügihind näitabki vara

tegelikku väärtust (keskmist turuhinda). Kostja ei ole tõendanud, et tagatisvaraks olnud kinnistu

tegelik väärtus käenduslepingu punkti 1.5 tähenduses oli võrdne täitemenetluses saadud

müügihinnaga.

15. Hageja nõuab kostjalt käenduslepingu p 4.2 alusel võlgnevuse tasumist. Viidatud

lepingupunkt sätestab, et sihtasutuse poolt krediidisaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste

osalisel või täielikul tasumisel kohustub krediidisaaja hüvitama sihtasutusele kõik sihtasutuse

poolt käenduslepingu alusel tehtud maksed ning hüvitama kulutused, mis sihtasutusel tekivad

seoses käenduslepingu alusel tasutud summade sissenõudmisega krediidisaajalt. VÕS § 152 lg 1

näeb ette, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle

võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal

olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest

õigussuhtest. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-s 70 sätestatut.

16. Lepingu punkti 4.3. kohaselt tasub krediidisaaja lepingu punktis 4.2. nimetatud summad 15

päeva jooksul alates sihtasutuse poolt kirjaliku nõude esitamisest. Hageja on 05.03.2014 kostjale

tasumiseks määranud kokkulepitust pikema, 30-päevase tähtaja. Kostja võlgnevust hagejale ei

tasunud. Tulenevalt VÕS § 82 lg-test 1 ja 7 oli hageja nõue hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist.

VÕS § 108 lg lg 1 annab samuti võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud

võlgnikult kohustuse täitmist.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 10 334,45 eurot, mis koosneb

põhivõlast summas 9875,25 eurot ja viivistest summas 459,20 eurot.

Kostja vaidlustas hageja põhinõude suuruse ja selle kujunemise tõendatuse. 19.03.2015 esitas

hageja kohtule täiendavad tõendid ning selgitas võlgnevuse kujunemist. Kostja hageja

seisukohtadele selles osas vastu ei vaielnud, kordas 21.04.2015 menetlusdokumendis üksnes

seisukohta, et käendaja vastutus tuleb määrata täitemenetluses selgunud tagatisvara väärtuse

järgi.

OÜ Kinnisvaraekspert hindamisakti (lk 114 – 128) kohaselt hinnati laenu tagatisvara väärtuseks

05.09.2008 seisuga 94 589,24 eurot. Tulenevalt käenduslepingu p-st 1.2 on hageja

käenduslepingu järgne maksimaalne vastutus 11,38 % krediidi tagatisvara väärtusest. Seega oli

hageja käenduse maksimummäär 10 764,26 eurot. Käenduslepingu punkti 1.3. kohaselt hageja

käenduslepingu järgne vastutus väheneb iga kostja poolt pangale tagasimakstud krediidi

põhiosamakse võrra ning lõpeb hetkel, kui pangale tagasi maksmata krediidi põhiosa moodustab

krediidi tagatisvara väärtusest 75%. Krediidi tagatisvaraks oleva lisatagatise müügist laekunud

vahendite arvelt krediidi põhiosa vähendamine ei too kaasa käenduslepingu järgse sihtasutuse

vastutuse vähenemist ega käenduslepingu lõppemist, kui krediidisaaja ja pank ei lepi kokku

teisiti. Kuna kostja on laenusumma põhiosa tagastanud summas 889 eurot, siis on

käenduskohustuse jääk 9875,26 eurot (10 764,26 – 889).

Eeltooduga on hageja nõue põhinõude summas 9 875,25 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada.

18. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivised. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täimisega viivitamisel korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on

ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja ja kostja on käenduslepingu punktis 4.4 kokku leppinud, et tagasimaksetega hilinemise

korral kohustub kostja tasuma viivist 0,05% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud

päeva eest. Hageja on summaliselt välja arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise: hageja arvestab viiviseid alates Julianus Inkasso OÜ

võlateatisel märgitud tasumise tähtpäevast 05.04.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.07.2014,

kokku 93 päeva eest summas 459,20 €. Lisaks alates kohtuotsuse tegemisest välja mõista

viivised protsendina põhivõlast lepingujärgses määras 0,05% põhinõudelt päevas. TsMS § 367

võimaldab esitada hagiavalduses koos põhinõudega viivisenõude selliselt, et nõutakse viivise,

mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

protsendina põhivõlast. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus

leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Arvestades eeltoodut kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse summas 9 875,25 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised summas 459,20 eurot ja alates kohtuotsuse 18.09.2015 teatavakstegemisest

viivise 0,05% põhivõlast päevas, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhivõla summa.

19. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja

19.03.2015 korraldaval kohtuistungil ja 07.04.2015 täiendavalt esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt taotleb kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 500 €,

esindustasu 1021,50 € (summa ilma käibemaksuta) ja esindaja sõidukulu 23,53 € (summa

sisaldab käibemaksu 3,93 €) seoses 19.03.2015 istungil osalemisega. Hageja kinnitab, et kõik

kulud on kantud seoses selle menetlusega, ta on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu

tagasi arvestada.

Kostja hageja menetluskulude kohta vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 175 lg-te 1 ja 11 alusel

kohus kontrollib üksnes hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Meneltuskulude

nimekirjale lisatud 07.07.2014 arvel kajastatud õigusabiteenuse spetsifikatsiooni kohaselt on

hageja esindaja dokumentide analüüsi, komplekteerimise, hagiavalduse koostamise ja kohtusse

esitamise eest määranud komplektihinna 309 €, kulutatud tundide arvu näitamata. Kostjale

osutatud õigusabi eest 14.11.2014, 19.03.2015 ja 07.04.2015 esitatud arvetest nähtuvalt on kostja

esindaja tunnitasu 75 €, millel lisandub käibemaks. Arvestades hagiavalduse (6 lk, millest 5 lk

sisulist teksti) ja lisade (30 lk) mahtu, on kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamisele ja

tõendite komplekteerimisele kulunud ca 4 tundi mõistlik ja vajalik. Samuti on kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik 14.11.2014 arvel näidatud kostja vastusega tutvumise (0,5 tundi), hageja

vastuse koostamise (4 tundi), 19.03.2015 arvel täiendavate tõendite esitamise (1 tund 15

minutit), 07.04.2015 kohtuistungil osalemise (45 min), täiendavate tõendite ja seisukohtade

esitamise (3 tundi) ajakulu.

Hageja ei ole põhjendanud, miks sõidukulu tuleb kostjalt välja mõista koos käibemaksuga. Kuna

hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane, vähendab kohus taotletavat sõidukulu

käibemaksu 3,92 € võrra €.

Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulude katteks 1041,11 €.

Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 500 €.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb M. R.l väljamõistetud menetluskuludelt tasuda

hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari

ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik