1-14-9056/163 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 18.09.2015, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-14-9056 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Tõlk Enn Pustak Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Roman Rutskihh vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

ROMAN RUTSKIHH, isikukood 37905133718, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 25.04.2014 13.02.2016. ja lõpp

Kohtuas

ja läbivaatamise aeg 09.09.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON: Jätta misi enne tähtaega vabastamata. ROMAN RUTSKIHH vangistusest tingi

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, ja prokurörile. Roman Rutskihhile

Asjaolud Viru Vangla esitas 12.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Rutskihh vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Roman Rutskihh 31.12.2014 otsusega on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 ja KarS § 266 lg 1 ning KarS § 64 kohaldamisega mõisteti talle liitkaristus 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra

2

ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati mõistetud karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.10.2012 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra ning mõisteti Roman Rutskihhile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.04.2014. Tartu Ringkonnakohtu 28.04.2015 otsusega tühistati Viru Maakohtu 31. .2014 kohtuotsus 12 osaliselt Roman Rutskihhile KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse ja lõplikult ärakandmisele kuuluva karistuse osas. KarS § 65 lg 2 alusel liideti talle mõistetud karistusele 11 kuud 28 päeva vangistust Viru Maakohtu 11.10.2012 kohtuotsusega mõistetud ning Viru Maakohtu 16.01.2015 määrusega muudetud karistus 9 kuud ja 21 päeva vangistust ning loeti Roman Rutskihhi lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 9 kuud ja 19 päeva vangistust. Kinnipeetav on vangistuse jooksul saanud kaks distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingi

misi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Roman Rutskihh taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Elama hakkaks ta ema juures. Kinnipeetava sõnul on praegu selline aeg, kus saab kergesti tööle ja tema naaber lubas ta oma ehitusfirmasse tööle võtta. Ehitusele tööle saamise kohta tal garantiikirja ei ole, kuid 3 päeva jooksul pidi ta tööle saama. Lisaks on talle määratud 70% töövõimetust ning ta saab

töövõimetuspensioni. Seega oleks tal pension, töötasu ning siis ta lepiks kohtutäituriga kokku, kuidas oma võlgnevusi maksma. Kinnipeetav avaldas, et nüüd on vanus selline, et ei pane uusi kuritegusid xxxx. Kui ta varem tarvitas toime. Samuti ei ole tal tervis väga hea ja tal on narkootikume ja alkoholi, siis on vanglas läbinud programmi ja nüüdseks vabanenud sõltuvusest ning lisas, et tegelikult ei ole tal kunagi sõltuvust olnudki. Narkootikume tarvitas ta 1999. aastal, kuid enam ei tarvita ja tal ei ole sõltuvust. Kinnipeetav avaldas, et ta õppis vanglas ka eesti keelt. Kinnipeetav oli istungil kindel, et teda võib 100% usaldada ning ta ei taha enam vanglas olla. Lisaks oli emal raske operatsioon ning tal on tervis halb, mistõttu peaks teda aitama. Kinnipeetav avaldas, et distsiplinaarkaristuse sai ta ühe suitsu tõttu sellepärast, et ta oli närvis ema haiglasse mineku pärast. Prokurör varasem elukäik n kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kinnipeetava ing toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 11-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab viiendat korda. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kuuel korral, antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid ning pannes toime katseajal uusi tahtlik on rikkunud ka ke kuritegusid. See näitab, et süüdimõistetu katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega, kriminaalhooldusese allutamisega ja . Viru Maakohtu katseajaga talle selline võimalus anti 10.01.2014 Narva kohtumaja r 1-12-6011, mille kohtumäärusest n ga pöörati vangistus täitmisele tuleneb, et kriminaalhooldusalune ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta. Üldkasuliku töö sooritamisel on leidnud aset üldkasuliku töö reeglite rikkumised. Hooldusalune Roman Rutskihh ei sooritanud üldkasuliku tööd vastavalt üldkasuliku töö tegemise ajakavadele ilma mõjuva põhjuseta. R. Rutskihhi puhul on

ei ole tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu kriminaalhoolduse ajal imalik tema ohtl alandada. Varasemad karistused võ ikkust ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine ei ole positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Piirangud, mis

3

on seotud kriminaalhoo levalve kohaldamisega, ei ole piisavad lduse all järe süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks, tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Kinnipeetaval on üks kehtiv ja üks lõppenud distsiplinaarkaristust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. on Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja a kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles selleg

näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise rral oleks ühiskonna heaolu ko ohustatud. Vangistusest tingimisi enne ega vabastamisega kaasneb katseaeg koos lli tähta käitumiskontro nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav poolt seekord ühe aasta kestel suudab selle läbida nõuetekohaselt. Süüdimõistetu uue mittevägivaldse kuriteo uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus ja

järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 74% ja 54%. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral ning reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda. Isikul on välja kujunenud kriminaalset elu pooldav hoiak. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuritegeliku elu maha jätmise soovi jutt ei olnud veenev. Vangistuses on kinnipeetaval üks kehtiv ja üks lõppenud distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav sai distsiplinaarkaristusi selle eest, et ta omas keelatud esemeid ning rikkus suitsetamiseeskirju. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, saaks tema . vabastamisel ühiskonna heaolu ohustatud Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kuuel korral antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uue kuriteo. See näitab, et süüdimõistetu on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Kinnipeetav on rikkunud KarS -t 1 p 2, sest kinnipeetav § 75 lg pole ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta. Samuti on aset leidnud üldkasulike töö reeglite rikkumised. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab alluda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatele kriminaalhoolduse nõuetele. Kohus ei ole veendunud, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik kinnipeetavat suunata õiguskuuleka käitumise poole. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava vabastamine, arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust ja vangistuse jooksul, on ennatlik.

4

Kinnipeetav ennast narkootikumide sõltlaseks ei pea ning psühhiaatri poolt on ta hinnatud juhutarvitajaks. Elektroonilise valve all olles 2012. aastal kontrollkäigu ajal oli alkoholi joobes ning samuti oli ta alati varguste ajal joobes, mida ta ka ise tunnistab. Motivatsioon vabaneda alkoholi tarvitamisest on nõrk ning ta ei seosta alkoholiprobleemi oma käitumisega. Kinnipeetaval on palju kriminaalse taustaga tuttavaid ning ta elukaaslane on ühe kuriteo kaasosaline. Kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 73% ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 52%. Riskiprotsendid on kinnipeetava puhul väga kõrged ning seega on olemas arvestatav risk uute kuritegude toimepanemiseks. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks, mistõttu tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik