3-15-2337/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2337 Haldusasi M.L. esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotleja – M.L. Asjas puudutatud isik – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Viorica Tšaikovski Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON 1. Jätta M.L. esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotlused läbi vaatamata. 2. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD NING MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 1. Tallinna Halduskohtule saabus 16.09.2015 M.L. esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotleja palub kohtul kohustada Justiitsministeeriumit langetama telefoniteenuse kõneminuti hinda 3 eurosendini, väljastama elektroonilise side seaduses sisalduva info telefonikaardiga seonduvate õiguste ja kohustuste kohta, täitma elektroonilise side seadust ning võimaldama kõneminutija numbrisoodustusi. M.L. hinnangul tuleb seadusi täita ning igasuguse viivituse või mittetäitmise tõttu on vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine, et ei oleks raskendatud kohtuotsuse eesmärk ja taotleja õiguste kaitse. M.L. on esitanud kohtule ka menetlusabi taotluse, milles palub vabastada end esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest. 2. Justiitsministeerium esitas 17.09.2015 kohtu nõudel seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele ning kaebaja poolt 14.09.2015 koostatud vaide (ministeeriumile saabus 17.09.2015). Justiitsministeerium on seisukohal, et puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. M.L. on 14.09.2015 esitanud küll vaide plangile kirjutatud pöördumise, kuid selle sisust lähtuvalt, ei ole tegemist vaidega. Olukorras, kus isik ei ole haldusorganile esitanud vaiet ja ei toimu vaidemenetlust, puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. M.L. pöördumine sisaldab teabenõuet dokumentide väljastamiseks, selgitustaotlust kinnipeetavate õiguste ja kohustuste osas kõneteenuse tarbimisel ning märgukirja kõnesideteenuse hinna kohta. Seega ei ole esitatud pöördumine sisu poolest vaie. Justiitsministeerium alustas pöördumise menetlemist pärast selle registreerimist ning pöördumise lahendamise tähtajad ei ole veel saabunud. Ka ei ole esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt põhjendatud, sest Justiitsministeerium ei ole keeldunud M.L. 14.09.2015 pöördumise menetlemisest. Justiitsministeerium ei ole taotluses kirjeldatud teemal andnud M.L. kohta ühtegi haldusakti ega teinud muud toimingut ega ole kavatsenud seda teha.

2(2) Esialgse õiguskaitse taotlusest ja M.L. 14.09.2015 Justiitsministeeriumile esitatud pöördumisest ei nähtu asjaolusid, mille osas oleks hiljem kohtus õiguste kaitsmine kas raskendatud või võimatu. Justiitsministeerium selgitab ka, et kinnipeetavad saavad vanglas helistamiseks kasutada AS-i Elisa Eesti poolt paigaldatud telefoniaparaate. Telefonikõne eest tasub kinnipeetav vastavalt telefonikõnede hinnakirjale. AS Elisa Eesti alustas kõigis Eesti vanglates kinnipeetavatele kõnesideteenuste pakkumist 2014. a juulis ning teenuse osutamise algusajast alates ei ole muutunud selle hinnad ega muud kinnipeetava õigustega seonduvad tingimused.

KOHTU PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. 4. Tulenevalt HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt võib enne kaebusega kohtu poole pöördumist esitada esialgse õiguskaitse taotluse üksnes vaidemenetluse ajal. Kohus nõustub Justiitsministeeriumiga, et M.L. poolt 14.09.2015 koostatud dokumenti Justiitsministeeriumile ei saa selle sisust nähtuvalt vaideks lugeda, kuna see sisaldab pigem teabenõuet, märgukirja ja selgitustaotlust. Kuna vaiet ei ole esitatud, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. 5. Isegi kui lugeda M.L. 14.09.2015 koostatud ja Justiitsministeeriumile adresseeritud dokumenti vaideks, on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb HKMS § 249 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus selgitab, et esialgne õiguskaitse on mõeldud selleks, et vastustaja või muud isikud ei saaks poolelioleva kohtumenetluse kestel teha toiminguid, mis muudavad kaebajal tema eesmärgi saavutamise võimatuks isegi juhul, kui kaebus lõpuks rahuldatakse. Esitatud kujul on esialgse õiguskaitse taotlus põhjendamatau. Sellest ei nähtu, milles seisneb see pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg, mille vältimiseks kaebaja esialgset õiguskaitset vajab. Esialgne õiguskaitse ei ole mõeldud mitte igasuguste ebameeldivuste vältimiseks, vaid üksnes juhuks, kui vastasel korral saaksid kaebaja õigused olulisel määral kahjustada. Kohus nõustub Justiitsministeeriumi seisukohaga, et M.L.l puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Üksnes väide, et M.L. õiguste kaitse võib osutuda hiljem raskendatuks ministeeriumi poolse õigusaktide täitmata jätmise tõttu, ei ole piisav, kuna taotlusest ei nähtu need pöördumatud tagajärjed, mille võib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaasa tuua. Kohus nõustub ministeeriumiga ka selles, et M.L. pöördumisele vastamise tähtajad ei ole saabunud ning seega võib M . L. taotluse eesmärk saada täidetud Justiitsministeeriumi poolt tema pöördumisele vastamise järgselt. 6. Eeltoodu põhjal jätab kohus M.L. esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuna kohus seda taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus läbi vaatamata ka menetlusabi taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe