1-15-1048/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. septembril 2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-1048 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Kriminaalasi Süüdimõistetu Risko Ernitsa tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Risko Ernits elukoht (vabanemisel): XXXX; isikukood: 39012112740; töökoht (vabanemisel): puudub

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:

Vabastada Risko Ernits temale Tartu Maakohtu 04.03.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1- 15-1048 mõistetud mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 76 lg 5 alusel määrata Risko Ernitsale katseajaks 6

(kuus) kuud. KarS § 78 p 2 alusel hakata Risko Ernitsa katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada Risko Ernitsat katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 5, 7, 8 alusel määrata Risko Ernitsale katseajaks kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi;

2. asuda tööle või pöörduda Töötukassasse hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vangistusest ennetähtaegselt vabastamist;

3. pöörduda alkoholismiravile hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vangistusest ennetähtaegselt vabastamist ning alluda sellele;

4. mitte suhelda teadavalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta,

5. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalprogrammis.

Määrus Risko Ernitsa suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.

Vabastada Risko Ernits karistuse kandmiselt pärast kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 04.03.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1048 tunnistati Risko Ernits süüdi KarS § 4231 järgi (17.01.2015. a toime pandud episood) ja mõisteti temale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel suurendati seda karistust Risko Ernitsale Tartu Maakohtu 27.01.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-593 mõistetud karistuse, s.o 3 kuu 24 päeva vangistuse arvelt ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Risko Ernitsale liitkaristuseks 5 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati Risko Ernits süüdi KarS § 4231 järgi (01.02.2015. a toime pandud episood) ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Risko Ernitsa poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.-03.02.2015. a, s.o 3 päeva ning mõisteti Risko Ernitsale karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Risko Ernitsale KarS § 65 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Risko Ernitsale liitkaristuseks 10 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 20.03.2015. a.

Risko Ernitsa karistusaeg algas 20.03.2015. a ja karistuse täielikul ärakandmisel lõppeks see 16.02.2016. a. KarS § 76 lg 1 p-s 2 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 03.09.2015. a.

Tartu Vangla toetab Risko Ernitsa vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles jagab Tartu Vangla seisukohta.

Süüdimõistetu Risko Ernits seletas kohtus, et pool aastat vangistust on talle hästi mõjunud. Ta on aru saanud, mida tegi varem valesti. Ta tunnistab, et tema põhiprobleemiks oli alkoholi liigtarbimine, kuna sellest said alguse ka tema teised probleemid, sh õigusrikkumiste toimepanemine. Ta soovib alkoholi tarbimisest loobuda, olles nõus minema nii ravile kui ka läbima vastavaid sotsiaalprogramme. Ta asub vabanedes esialgu elama oma isa juurde XXX, kuid tahab nii kiiresti kui võimalik otsida omaette elamise, kuna isal on probleemid alkoholiga ning see võiks ka tema püüdlustele negatiivselt mõjuda. Ehkki Risko Ernitsal ei ole kindlat kokkulepet töökoha osas, loodab ta tööle saada XXX, kus ta on töötanud varemgi. Ta tahab ära maksta oma trahvid, et saaks juhiloa tagasi. Ta saab aru ka sellest, et ei tohi oma vana suhtlusringkonnaga enam lävida.

Kohtuniku seisukoht Risko Ernitsale mõisteti liitkaristus teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna Risko Ernits on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Risko Ernitsat on varem karistatud korduvalt, valdavalt liiklusalaste rikkumiste eest. Sellele vaatamata kinnipeetava käitumine ei paranenud, vaid ta pani toime uued samalaadilised kuriteod. Eelnev viitab sellele, et Risko Ernitsal on välja kujunenud kindel antisotsiaalne käitumismuster ning järelikult oht, et ta jätkab kuritegude toimepanekut, on endiselt olemas.

Kuritegude toimepanemise riski võimendab see, et Risko Ernitsal puudub vabaduses toimiv tugivõrgustik. Tal on küll päritoluperekond, kes on teda pikka aega toetanud, kuid praeguseks ajaks on pere temasse usu kaotanud. Lisaks ei ela kinnipeetava ema Eestis, vaid Soomes. Ilmselgelt on distantsilt oma poja toetamine ja abistamine raskendatud. Risko Ernitsa õde on tunnistanud kriminaalhooldajale, et tema ei soovi Risko Ernitsaga suhelda, kuna viimane ei ole lähedaste toetusest ja pingutusest hoolimata suutnud seaduskuulekalt käituda ning on seeläbi pannud keerulisse olukorda ka oma lähikondsed. Väidetavalt on Risko Ernitsa ja tema õe suhted praeguseks ajaks siiski mõnevõrra paranenud.

Lisaks ei ole kinnipeetaval kokkuleppeid töökoha osas. Puuduvad ka lähedased inimesed, kes saaks või tahaks teda materiaalselt toetada. Samas on majanduslik toimetulematus Risko Ernitsa puhul, keda on karistatud ka varavastaste süütegude eest, üheks täiendavaks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Veel suuremaks riskifaktoriks on aga see, et tööga hõivamatuse korral oleks Risko Ernitsal palju vaba aega. Kuna Risko Ernits on tunnistanud, et ta on olnud alkoholi kuritarvitaja , siis on suur tõenäosus, et kinnipeetav täidab oma vaba aega alkoholi tarbimisega. See aga võib tema puhul kergesti üle kasvada õigusvastaseks tegevuseks.

Pärast vabanemist asuks Risko Ernits elama oma isa ja vanaisa juurde. Samas on ka Risko Ernitsa isal alkoholiprobleemid. Arvestades seda, et joobeseisund on varem olnud Risko Ernitsa puhul tema kuritegude soodusteguriks, ei pruugi kooselu isaga tema ohtlikkust vähendada, vaid hoopis tõsta, kuna isa käitumine võib hoogustada ka Risko Ernitsa alkoholitarbimist.

Samuti on Risko Ernitsal vabaduses suur suhtlusringkond, kuhu kuuluvad ka mitmed kriminaalkorras karistatud isikud. Kuna Risko Ernitsat on iseloomustatud kui teiste poolt kergesti mõjutatavat isikut, siis tõstab see kuritegude toimepanemise riski veelgi.

Kui eelnevale lisada veel Risko Ernitat iseloomustav riskiv ja hoolimatu elustiil ning puudulik probleemilahenduse oskus, siis võib prognoosida, et Risko Ernitsast lähtuv oht on suur.

Samas on kantav vangistus Risko Ernitsal esimene reaalne vangistus. Selle distsiplineeriv mõju süüdimõistetu käitumisele peaks reeglina olema tugevam kui tingimisi vangistuste või üldkasuliku töö puhul, millega Risko Ernitsat on karistatud varem. Väidetavalt on kinnipeetav vanglas jõudnud arusaamale, et ta ei tohi ega taha endist elustiili jätkata. Ta on hakanud mõistma, et toimepandud kuritegudega ohustas ta paljusid isikuid ning kahjud oleksid võinud olla pöördumatud. Tema käitumine vangistuse kandmise ajal on olnud rahuldav – ta on toime pannud küll ühe distsiplinaarsüüteo seoses vanglas kehtiva suitsetamiskorralduse rikkumisega, kuid teda on selle teo eest karistatud 26.06.2015. a ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et ta oleks pärast seda veel rikkumisi toime pannud. Vangla iseloomustab kinnipeetavat isikuna, kes on vanglaametnike suhtes meelestatud positiivselt ning kes on üles näidanud koostöövalmidust. Vangla kinnitab Risko Ernitsa sõnu, leides, et viimane on tõepoolest motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma ning valmis osalema rehabilitatsiooniprogrammides. Seetõttu ei saa kohtunik välistada, et Risko Ernitsa tahe elada edaspidi seaduskuulekat elu on siiras.

Lisaks tuleb kõnealusel juhtumil arvestada sellega, et kui süüdimõistetu vabaneb vanglast pärast kogu karistuse ära kandmist, siis ei teostataks tema käitumise üle mingit riiklikku kontrolli. Ehkki Risko Ernits on vangistuses viibitud aega hinnanud enda jaoks positiivseks ja on motiveeritud end muutma, vabaneks ta keskkonda ja tingimustesse, mis ei ole kohtuniku hinnangul seaduskuulekat eluviisi toetavad. Arvestades ka Risko Ernitsa iseloomuomadusi ning alkoholisõltuvust, on väga suur tõenäosus, et ta hakkab vabaduses uuesti kuritegusid toime panema, seda vaatamata tema enda soovile elada edaspidi õiguskuulekat elu. Seega oleks vaja, et isik allutataks ka vabaduses kindlale distsipliinile ja kontrollile. Kohus leiab, et käesoleval juhul võimaldab sellist kontrolli vaid vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg ning selle ajal teostatav käitumiskontroll.

Käitumiskontrolli kohaldamise kasuks räägib ka see, et lisaks Risko Ernitsa üle kontrolli teostamisele, teostatakse sel ajal ka kriminaalhooldust, mille käigus osutatakse talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning aidatakse teda isiklike probleemide lahendamisel. Ka on tal sel ajal võimalik läbida sotsiaalprogramme, mis aitaksid tal oma probleeme kaardistada ning tegeleda nende ennetamise ja lahendamisega. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldus võib Risko Ernitsa puhul uue kuriteo toimepanemise riski oluliselt maandada.

Seetõttu leiab kohtunik, et Risko Ernits tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada ning allutada käitumiskontrollile.

KarS § 76 lg-le 5 ja § 78 p-le 2 tuginevalt kestab Risko Ernitsa katseaeg kuus kuud, mida tuleb hakata arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Sellel ajal allutatakse Risko Ernits KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb Risko Ernitsale lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p-de 2, 5 alusel määrata täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja pöörduda alkoholismiravile ning alluda sellele. Risko Ernits on raviks oma nõusoleku andnud. Risko Ernitsa paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks, samuti edasiste kuritegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle või pöörduma Töötukassasse hiljemalt kahe nädala jooksul pärast ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna Risko Ernits on teiste poolt kergesti mõjutatav, siis tuleb talle KarS § 75 lg 2 p 7 alusel panna kohustus mitte suhelda teadavalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta( v.a sugulased). Samuti tuleb talle KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/