1-10-10414/65 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-10-10414

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-10414 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu I.L , isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 27.02.2010 27.02.2018 ja lõpp RESOLUTSIOON

Vabastada I.L temale Viru Maakohtu 20.04.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg p 2 määrata katseaeg alates käesoleva 5, 78 I.L-i kohtumääruse jõustumisest kuni , millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks 27.02.2018 ) kuuks allutada I.L kriminaalhooldaja k

äitumiskontrollile.

Kohustada I.L-i käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud

- kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx ; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauema

ks kui viieteistkümneks päevaks;

2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada

2,2 I.L-i käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 1,4,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul (kahe) alates vanglast vabanemisest; - osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata I.L kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada I.L karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.06.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava I.L-i id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 20.04.2011 otsusega nr 1-10-10414 tunnistati I.L 113 süüdi KarS § järgi ja karistuseks mõisteti talle 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 27.02.2010.

Viru I.L kriminaalkorras karistatud 6-l korral, Vangla iseloomustusest nähtuvalt on vanglas kannab

ta karistust kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab isik tapmise eest. Kuritegu on toime pandud alkoholi tarbimisel tekkinud tüli käigus. Kuritegude vägivaldsuse

raskusaste on muutunud raskemaks, varasemalt on isik toime pann . ud kehalisi väärkohtlemisi Kuritegu on toime pandud samal viisil nagu eelmistel kordadel, süüdimõistetu käitumine on sarnane varasemaga. Soodusteguriks on alkohol.

Individuaalse täitmiskava raames on kinnipeetav iaalprogrammid "Viha juhtimine" läbinud sots ja „Eluviisitreening“, osalenud Convictuse tugigrupis. Kinnipeetavaga on vesteldud programmis "Viha juhtimine" omandatud oskuste ja teadmiste kinnistamiseks. Kinnipeetav leiab, et alkohol mõjutab tema käitumist, mitte viha emotsioon. Väidetavalt kontrollida oma käitumist ja emotsioo oskab isik kaine peaga ne. Kinnipeetav läbis riigikeele A2 taseme kursuse (sooritas eksami 49 punktiga) ning riigikeele B1 taseme kursuse. Kinnipeetav omandas Ida-Viru Kutsehariduskeskuse kaudu abikoka eriala. Isik on angla ning toidujaga na. töötanud v majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana ja 05.03.2015 on võimaldatud isikule külastada Töötukassat. Alates 10.02.2015 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas ning alates 26.03.2015 töötab väljaspool vanglat xxxx

abitöölisena. Kinnipeetav suhtleb õega telefoni vahendusel. Käesolevaks ajaks on

3 kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui ning kanda jääb tal 5 aastat 6 kuud veel enam kui 2 aastat 5 kuud vangistust.

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . ed

Kinnipeetav soovib aadressile xxxx võimaliku vabanemise järgselt elama asuda õe juurde . K on enda juurde elama innipeetava õde nõus venna võtma. Elukeskkonna vahetus oleks oluline, sest xxxx ei ole keegi isikule toetust pakkumas. Kinnipeetaval Enne vangistust on põhiharidus. oli isik

Kinnipeetav omab nii juhugemust. hõivatud mitteametliku tööga. kui ametliku töö ko xxxx garanteeritakse kinnipeetavale ennet töökoha olemasolu ka võimaliku ähtaegse vabanemise korral, kui isik ise seda soovib. Kuna isik asub xxxx elama, siis antud

da ei töökohale ta tööle asu saa, sest see asub xxxx, kuid isik xxxx töökoht leiab, et probleeme töö leidmisega ei teki, sest on selleks rohkelt võimalusi. Käesoleval hetkel saab isiklikku töötasu kinnipeetav enne vangistust ja moodustas isiku sissetuleku

töölt saadav palk. Väidetavalt oskas isik tulud-kulud tasakaalus hoida,

uda. Teenitud tulust suur osa kulus ka kuid võlgu kohtutäiturite ees ei olnud võimalik tas alkoholi muretsemise peale. K-Raha andmetel omab kinnipeetav tasumata võlanõudeid 8418,46 euro ulatuses, vabanemisfondi on hoiustatud 579,79 eurot.

Kinnipeetava I K oma perekonnaga. vanemad on surnud. Sugulastest on toetavaks isikuks õde Teised sugulased elavad väidetavalt . Isiku sõnul on tal xxxx xxxx poeg, kes elab oma emaga ning kellega omavahelisi suhteid ei ole. Isik omab xxxx linnas tuttavaid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Samuti on kinnipeetav varasemalt toime pannud kuriteo grupis, mis viitab kriminaalse suhtlusringkonna olemasolule. Isikuvastased kuriteod iseloomustavad isiku hoolimatust teiste inimeste suhtes. Riskiv- - ja ja hoolimatu elustiil väljendub korduvate väär kuritegude toimepanemises. Isik on toime pannud alkoholijoobes raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Vestlusel tunnistas kinnipeetav ise, et muutub alkoholi kuritarvitades mõtlematuks ning vägivaldseks. Samas sõltuvust tähelda. Karistusregistri andmetel o isik ise ei n isikut väärteokorras 5-l korral karistatud Alkoholiseaduse alusel. Narkos ei ole diagnoositud. õltuvust Väidetavalt on isik proovinud marihuaanat, amfetamiini ja ecstasyt, viimane proovimine olevat aset isik ei ole. Narkootikumid leidnud 3 aastat tagasi. Süstinud väidetavalt ei huvita isikut. Karistusregistri andmetel on isikut 2-l korral NPALS alusel. väärteokorras karistatud Kinnipeetav

rjed võib kaotada kergelt enesevalitsuse ning käituda agressiivselt, mille tagajä võivad olla väga rasked. Isik on varasemalt kriminaalhooldusel, mis lõppes edukalt. olnud

Vanglaametnikega suhtlemisel probleeme ei ole täheldatud. Isik on toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid, mis näitavad ükskõikset suhtumist ühiskonda tervikuna. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus kannatanu surm ning füüsilises vägivallas, millega võib kaasneda ka samuti varavastase kuriteo toimepanemises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem alkoholijoobes olles tekkiva tüli/lahkheli käigus, kui teised ei käitu nii nagu kinnipeetav ootab

ning materiaalselt raskes olukorras. o toime

Üldise korduva kurite panemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 48%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepane , mise tõenäosust toetab vangla kinnipeetav ting a imisi enne tähtaega vabastamist ning teeb ettepaneku määrata I.L-ile

27.02.2018 pikkusega 14 katseaeg kuni tema karistusaja lõpuni ja käitumiskontroll kuud. rata I.L-ile Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas mää KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,8 sätestatud kohustus . ed

Kriminaalhooldusametnik o K ma arvamuses märgib, et õe I sõnul on I.L-il poeg, kes hetkel elab lastekodus. Kriminaalhooldusametnik teeb sarnaselt vanglaga ettepaneku määrata I.L-ile katseaeg kuni tema karistus , s.o kuni 27.02.2018 tumiskontroll aja lõpuni ja käi

4 pikkusega 14 kuud. Samuti tuleks kriminaalhooldaja hinnangul määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,21, kohustused. 4,8 sätestatud

I.L ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul

läheb ta vabanemisel elama õe juurde, kes on sellega nõus. Isik on teadlik sellest, et võimaliku

ennetähtaegse vabanemise korral on katseaeg kuni . karistusaja lõpuni I.L-i väitel leidis õde talle töökoha

koka abi erialal, millise eriala ta vangistuses omandas. Kinnipeetav on otsustanud, et alkoholi enam ei tarvita. ta

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et I.L-i tingimisi taega ei soovi võtta osa enne täh vangistusest vabastamise

etatud kinnipeetava küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub nim kohta Viru Vangla poolt 10.06.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uu I.L-i e kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, riigikeele õppimine, sotsiaalprogrammide läbimine, majandustöödel töötamine jm, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on vangistuses käitunud õiguspäraselt ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt

pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning eelnimetatud käitumiskontrolli kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul

saaks I.L-il jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest i vanglas kuni 27.03.2018. b eelmainitud kinnipeetav lõpun Prokurör nõustu a i Prokuratuur ei seloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. ole vastu I.L-i

tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.L-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et I.L kannab karistust esimese raskusastme isikuvastase kuriteo (tapmise) eest, sest kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid "Viha juhtimine" ja „Eluviisitreening“, osalenud Convictuse tugigrupis, samuti on kinnipeetavaga vesteldud programmis "Viha juhtimine" omandatud oskuste ja teadmiste kinnistamiseks. Kinnipeetava riigikeele valdamine on hinnatud A2 tasemele. Kinnipeetav omandas Ida-Viru Kutsehariduskeskuse kaudu abikoka eriala, ta on töötanud vangla majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana ning toidujagajana. Alates 10.02.2015 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosako at xxxx nnas ning alates 26.03.2015 töötab väljaspool vangl abitöölisena. I.L-il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning

5 isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht ja õde, kes teda toetab. xxxx xxxx tal Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht asukohaga senisel töökohal, kuid puudub töökoht, kuid õde on andnud lootust, et isik saab tööle vangistuses omandatud abikoka erialale. Arvestades kinnipeetava karistatust on

üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta joo , vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul ksul 48% on 45%, mis on keskmine risk. Viru Vangla tingimisi ja prokurör toetavad I.L-i ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetava I.L-i puhul on suurimaks riskiks alkoholi kuritarvitamisega seonduv risk, kuid uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks I.L-ile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustuste panemisega. Kinnipeetav on ka varasemalt olnud kriminaalhooldusele allutatud ning see lõppes edukalt. Kohtu hinnangul tuleks I.L-ile anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik