4-15-5632/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2015, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-5632 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

E.E kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.06 590, 15, .2015 otsusele väärteoasjas nr 2 002412 Kaebuse esitaja

Vastustaja

Kirjalik menetlus Õiguslik alus

Menetlusalune isik: E.E

(isikukood xxx), elukoht xxxx xxxx, e-post: xxxx , töökoht Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Ave Uue, e-post: ppa@politsei.ee

Väärteomenetluse seadustik ( § 123, § 132 p 1, V™S)

§ 135

RESOLUTSIOON:

Jätta E.E kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.06.2015 otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 002412 muutmata. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul. VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja kaebus

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna avariipolitseinik Eeva

Õun koostas menetlusalusele isikule E.E-le 23.06.2015 kiirmenetluse otsuse nr

10220142403128, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 23.06.2015 kell 16:25 mootorsõidukit Suzuki Baleno r/m xxxx, Pärnu – Rakvere –Sõmeru maantee 171 kmliikudes l, Tapa suunas, kontrollijale esitamiseks puudus isikut tõendav dokument, juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Rikkudes sellega liiklusseaduse (edaspidi

88 lg 1 ja LS) § liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS)

§ 3 lg 2. Väärteod on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi. § 63 lg 3 alusel määrati Karistusseadustik (edaspidi KarS) menetlusalusele isikule

2 lg 1 alusel rahatrahvi 10

40 eurot ja LS § 24 trahviühiku ulatuses s.o. LKindlS § 81 trahviühiku ulatuses s.o. alusel rahatrahvi 10

40 eurot, kokku 80 eurot.

08.07.2015 esitas menetlusalune isik E.E Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale .

kaebuse, mille kohaselt i, kuid palub tema suhtes alustatud menetlus ta tunnistab end süüd

lõpetada, kuna VTM § 30 lg 1 p1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui S menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Kaebuse kohaselt rikkumiste tagajärjel ei ole kahju tekkinud. Ta kiirustas tööle ja unustas maha koti, mille sees oli isikut tõendav dokument. Mootorsõiduk Suzuki Baleno r/m xxxx, mida ta juhtis, ei kuulu menetlusalusele isikule ja ta ei ole selle ainus kasutaja, ta eeldas kindlustuse olemasolu. Alternatiivselt palus menetlusalune isik juhul kui menetluse lõpetamiseks alust ei ole, kaaluda karistuse kergendamist. Menetlusaluse isiku sissetulek on 343,10 eurot.

Vastus

esindaja oma kirjalikes vastustes menetlusaluse isiku E.E . Kohtuvälise menetleja kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.

4. Otstarbekuse kaalutus (VTMS § 30 lg 1 p 1) on kasutusele võetud eelkõige menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt, mille kohaselt ei ole põhjendatud kõikide väärtegude menetlemisele ühtses mahus aja ja raha kulutamine. Teatud väärtegude kiirema menetlemis

e arvelt säästetakse aega teiste väärtegude menetlemiseks.

Otstarbekuse kaalutusel menetluse lõpetamine on menetleja õigus, mitte aga kohustus erinevalt VTMS § s 29 sätestatud alustest. -

Igal juhul tuleb väärteo tunnuste ilmnemisel menetlust alustada ning alles menetluse käigus saab otsustada menetluse lõpetamise üle. Menetluse alustamata jätmine otstarbekuse kaalutustel ei ole seaduses sätestatud. Lisaks sellele saab menetluse lõpetamise otstarbekust hinnata siis, kui väärteo toimepanemise asjaolud on sel Tulenevalt VTMS § ged. -2 kehtib ka

väärteomenetluses KrMS § 6 sätestatud menetluse kohustuslikkuse põhimõte. Sellisest - põhimõttest teeb erandi VTMS § 30, andes menetlejale võimaluse lõpetada menetlus juhul, kui menetleja ei pea selle jätkamist otstarbekaks Väärteoasjas nr 2590,15,002412 tegi menetlejast . avariipolitseinik Eeva Õun võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest otsuse, et E.E-le on otstarbekas määrata toimepandud väärtegude eest karistus.

E.E poolt toimepandud liiklusrikkumised leidsid aset 23.06.2015, kuid liikluskindlustus lõppes juba . Seega kasutas menetlusalune isik mootorsõidukit ligemale pool aastat 31.01.2015

tundmaks vähimatki huvi kas sõidukil on dokumendid korras või mitte. , Sellise hoolimatu käitumisega näitas menetlusalune isik oma käitumist liikluskultuuri.

5. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg va asjaolu kohaselt on tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vasta esinemisest kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Hoolsusetu käitumine tähendab seda, et isik ei tegutse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas vajaliku hoolsusega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07)on osutatud sellele, egselt.

6. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga ja, et rahatrahvi kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt.

Kohtuotsuse

põhjendused

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et E.E Politseija kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Piirivalveameti Ida prefektuuri uutmata. 23.06.2015 otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 002412 m

8.

57 lg 1 p 8 ja Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS §

81 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsuses märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

9. Kohus loeb menetlusaluse isiku E.E süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

Kohus loeb süü tõendatuks millest nähtub, et kiirmenetluse otsusega, menetlusalune isik E.E

Baleno r/m xxxx Rakvere juhtis 23.06.2015 kell 16:25 mootorsõidukit Suzuki Pärnu – – Sõmeru maantee 171 kmliikudes Tapa suunas, kontrollijale esitamiseks puudas isikut l, tõendav dokument, juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Rikkudes sellega LS § 88 lg 1 ja LKindlS § 3 lg 2. Väärteod on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi.

10. Kohus loeb menetlusaluse isiku E.E süü tõendatuks isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et isiku ütluste võrdlemisel andmebaasis olevate andmetega tehti kindlaks, et sõiduautot Suzuki Baleno r/m xxxx, juhtis, 23.06.2015 kell 16.25 Rakvere Pärnu – –Sõmeru maantee 171 km-l, E.E.

11. Kohus loeb menetlusaluse isiku E.E veel tunnistaja Tauno Lempu süü tõendatuks ütlustega, teostades liiklusjärelevalvet Pärnu – mille kohaselt 26.03.2015 kell 16: 25 paiku

Rakvere -l koos liikluspolitseinik da –Sõmeru maantee 171 km Eeva Õunaga otsustati kontrolli sõiduautot Suzuki Baleno r/m xxxx. Sõiduauto juhiks osutus E.E, kel ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti ja tegemata oli sõiduauto kindlustus, kindlust oli lõppenud us 31.01.2015.

12. Kohus loeb menetlusaluse isiku E.E süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega kiirmenetluse otsuses, mille kohaselt ta tunnistas süütegude toimepanemist.

13. Karistusseadustik (edaspidi KarS) karistatakse teo eest, kui see vastab § 2 lg 2 sätestab, et süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 242 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritud väärteod, kuna need on toime pandud mitme ati nende eest eraldi karistus iga teo eest teoga, määr KarS § 63 lg kohaselt. alusel rahatrahvi 10

40 eurot ja LKindl LS § 242 lg 1 trahviühiku ulatuses s.o. S § 81 alusel rahatrahvi 10

40 eurot, kokku 80 eurot. trahviühiku ulatuses s.o.

14. Kohus leiab, et E.E pani väärteod toime hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul oleks E.E pidanud enne sõiduauto rooli istumist kontrollima endal kaasas oleva isikut tõendava dokumendi olemasolu ning sõiduauto liikluskindlustuse olemasolu. Väide, et l

menetlusalune isik ei olnus ainus kasutaja sõiduki , võib vastata tõele, kuid sellest hoolimata peab isik, kellele on antud volitus sõiduki kasutamiseks kontrollima sõidukil liikluskindlustuse olemasolu.

15. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku E.E väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel. Kaebuses taotleb menetlusalune isik väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutusel, tuletades otstarbekuse KrMS §-st 202, viidates sellele, et isiku süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi.

16. tamisele ei kuulu, kuna Kohus leiab, et väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpe E.E puhul on tegemist isikuga, kellel on kehtiv väärteokaristus liiklusseaduse rikkumiste eest ( 22.01.2014 otsus isiku karistamiseks LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisuko uute väärtegude jätkuv toimepanemine näitab haga, et menetlusaluse isiku hoolimatut suhtumist liikluskultuuri.

17. LS § 88 lg 1 kohaselt juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. LS § 242 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui - puudub käesoleva seaduse § – -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226 – – – –

241 sätestatud väärteokoosse

– karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. is,

LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus). LKindlS § 81 kohaselt liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

18. Kaebuse esitaja E.E on palunud vähendada rahatrahvide suurust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Üldpreventiivsetel kaalutlustel ehk õiguskorra kaitsmise huvides tuleb karistuse mõistmisel lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.

Tegemist on aga üldistatud reegli ja keskmise praktikaga. entiivses mõttes on Eriprev menetlusalune isik E.E varem väärteokorras karistatud isik.

19. KarS

Lähtuvalt § 47 lg 1 kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Käesoleva juhtumi puhul on menetlusalust isikut karistatud LS § 24

2 lg 1

järgi rahatrahv trahviühiku ulatuses, so 4 LKindlS § 81 järgi rahatrahv

0 eurot ja

trahviühiku ulatuses Maksimaalne võimalik karistus LS § .

242 lg 1 kohaselt on kuni 20

trahviühikut, so LKindlS § 81 alusel 100 trahviühikut, so

80 eurot ja

400 eurot. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja ähtunud keskmisest kari l stusest ja arvestanud asjaoluga,

et Teele Viira on varem . Seega on väärtegude toimepanemises süüdi tunnistatud menetlusalusele isikule E.E-le 23.06.2015 määratud karistus seaduslik ja põhjendatud.

20. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku E.E kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.06.2015 2590, 15, 002412 otsus väärteoasjas nr muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik