3-14-51252/38 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51252 Haldusasi Betepok OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 09.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/15354-13 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2015. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – Betepok OÜ, volitatud esindaja Diana Rints Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll Menetluse alus ringkonnakohtus Betepok OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Betepok OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.01.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-51252 muutmata. 2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. oktoobril 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-51252 2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kontrollis 25.03.2013 teate nr 12.2-3/15354-1 alusel Betepok OÜ veebruari 2013. a käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuspärasust.

MTA koostas 09.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/15354-13 (maksuotsus), milles otsustas suurendada Betepok OÜ veebruari 2013. a käibedeklaratsioonil deklareeritud 20% määraga maksustatavat käivet 127 750 euro võrra, 20% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu 25 550 eurot võrra; sisendkäibemaksu 25 550 euro võrra; kauba ühendusesisest soetamist 62 750 euro võrra; tagasi nõuda alusetult tagastatud maksustamisperioodi veebruar 2013. a enammakstud käibemaksu summas 12 817,48 eurot; määrata tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 182,52 eurot. Maksuotsusega kohustati kokku Betepok OÜ-d tagastama ja juurde tasuma käibemaksu summas 13 000 eurot.

Maksuotsuse kohaselt ei ole Betepok OÜ soetanud veebruaris 2013 sõiduautot Mercedes-Benz ML 350 Bluetec 4Matic mitte OÜ-lt Inchcape Motors Estonia, vaid vahetult ühendusesiseselt müüjalt Saksamaalt. Sõiduki soetamise tehingute ahel ei vasta selle tegelikule majanduslikule sisule. Kuigi dokumentidest ilmneb, nagu oleks OÜ Inchcape Motors Estonia soetanud nimetatud sõiduauto OÜ- lt Isocom, oli sõiduki tegelikuks müüjaks OÜ-le Inchcape Motors Estonia Betepok OÜ. Sõidukiga tehtud tehingute ajavahemikud olid lühikesed ning sõiduk vahetas omanikku tavapäratult kiirelt, eriti arvestades asjaolu, et tegemist oli hinnalise luksussõidukiga. Väidetav tehingute jada oli ette planeeritud. Väidetav tehingute ajaline järgnevus ei ole eluliselt usutav. OÜ Inchcape Motors Estonia tegi Betepok OÜ-le hinnapakkumise enne, kui OÜ Inchcape Motors Estonia ja Isocom OÜ vahel sõiduki ostu-müügileping sõlmiti. OÜ Isocom endise juhatuse liikme RS selgituste kohaselt organiseeris kogu sõiduki soetusega seotud protsessi Betepok OÜ juhatuse liige NN, kes leidis ostuks sobiva sõiduki ja suhtles soetusega seotud küsimustes ise sõiduki müünud Saksamaa ettevõttega. RS selgituste kohaselt tõi NN sõiduki Saksamaalt Eestisse ning viis selle OÜ-sse Inchcape Motors Estonia, et saaks selle ise osta. Väidetav sõiduki soetaja JB, kes oli OÜ Isocom endine seaduslik esindaja, ei tea sõiduki soetamisega seotud üksikasju ega tehingute üldist eesmärki. JB viibis ühel korral Saksamaal sõidukite müügiesinduses dokumente allkirjastamas, kuid ta ei ole kindel, milliseid dokumente ta allkirjastas. JB sõnul on ta sõidukit näinud ühe korra, kuid see ei ole tema valduses olnud. OÜ Isocom on reaalselt mittetegutsev variettevõte. OÜ Isocom endised juhatuse liikmed RS ja JB on elukaaslased, kes on Betepok OÜ juhatuse liikme NN ühised tuttavad. Betepok OÜ on kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonil jätnud deklareerimata kaks tehingut (sõiduki ühendusesisese soetuse ning müügi OÜ-le Inchcape Motors Estonia) ning saanud seeläbi maksueelise. Vormistatud dokumendid ei tõenda tehingute tegelikku toimumist.

Betepok OÜ esitas maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, milles leidis, et maksuotsuse resolutsioon on ebaselge, piisavalt põhjendamata ja vastuolus tegelike asjaoludega. Maksuhaldur on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning viivitanud tagastusnõude täitmisega. Maksuotsus on vastuolus ka Euroopa Liidu õiguse ja Euroopa Kohtu praktikaga.

MTA jättis 26.05.2014 vaideotsusega nr 6-1/2172-2 Betepok OÜ vaide rahuldamata. Maksuotsuse andmisel ei ole rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 nõudeid ning maksuotsus on selge ja üheselt mõistetav. Betepok OÜ-d on kohustatud tagastama ja juurde tasuma käibemaksu kokku 13 000 eurot (12 817,48 + 182,52). Maksuhaldur ei ole rikkunud käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lgt 2, kuna maksuhaldur on täitnud Betepok OÜ veebruari 2013. a käibedeklaratsioonis esitatud tagastusnõude 09.05.2013, vabastades tagastusnõude summa maksukohustuslase ettemaksukontole. Maksuotsusega määrati lõplikult kindlaks Betepok OÜ maksukohustus ning nõuti maksukohustuslaselt alusetult tagastatud käibemaksu tagastamist. Maksukorralduse seaduse (MKS)

3-14-51252 3(11) § 107 lg 4 sätestab maksuhalduri õiguse nõuda tagastatud maksusumma tagasi, kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus. Maksuotsus ei ole vastuolus Euroopa Liidu õiguse ja Euroopa Kohtu praktikaga. Maksuhaldur on kogutud tõendite pinnalt tuvastanud, et sõiduki tegelikuks ostjaks ja müüjaks ei olnud OÜ Isocom, vaid Betepok OÜ. Asja materjalidest nähtub, et Isocom OÜ jättis maksuhalduri korralduse teabe andmiseks täitmata, kuid JB 30.10.2012 seletuste kohaselt viibis ta koos NN-ga Saksamaal üksnes selleks, et allkirjastada autode müügiesinduses dokumente. Maksuhaldur on täitnud maksuotsuse tegemisel omapoolse tõendamiskoormise. Maksuotsus on õiguspärane ja nii faktiliselt kui õiguslikult piisavalt motiveeritud.

2. Betepok OÜ esitas 25.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 09.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/15354-13 tühistamiseks.

MTA on rikkunud oluliselt HMS § 55 lg-s 1 sätestatut, kuna maksuotsusest jääb ebaselgeks, kas ja millise summa on maksukohustuslane kohustatud tasuma. Maksuotsuse sõnastusest nähtub, et maksukohustuslane on väidetavalt tagastanud 13 000 eurot ning kohustatud juurde tasuma 13 000 eurot ehk sisuliselt peab tegema ümber deklaratsioonid, kuid seejuures mingit täiendavat maksukohustust maksukohustuslasel ei teki. Jääb arusaamatuks, miks on maksuhaldur rõhutanud sõnu, et maksusumma tuleb tasuda 30 kalendripäeva jooksul. Samuti jääb maksuotsusest selgusetuks, kas kaebaja on kohustatud seega tasuma täiendavalt 0 eurot 30 kalendripäeva jooksul ning juhul, kui ta seda ei tee, siis järgnevad sanktsioonid.

Maksuotsus on õigusvastane. Maksuhaldur ei ole hinnanud kogutud tõendeid kogumis ega objektiivselt, mis on tinginud ebaõigete järelduste tegemise ja sisuliselt ebaõige maksuotsuse. Vastustaja seisukoht, et sõidukit ei ole soetanud Saksamaalt mitte OÜ Isocom, vaid Betepok OÜ otse, on ebaõige. Kõik menetluse käigus kogutud tõendid kinnitavad, et tehingu teostasid OÜ Isocom ja OÜ Inschcape Motors Estonia, sh kinnitab sellise tehingu toimumist ka Saksamaal olev sõiduki müüja. Jääb arusaamatuks, miks on maksuhaldur võtnud maksuotsuse koostamise aluseks pelgalt OÜ Isocom juhatuse liikme hilisema paljasõnalise väite, jättes kõrvale kõik muud tõendid. OÜ Isocom juhatuse liikmete poolt vastavasisulise väite esitamise ajal olid OÜ Isocom juhatuse liikmete ja Betepok OÜ vahelised suhted halvenenud. Samuti olid OÜ Isocom juhatuse liikmed kriminaalkorras karistatud ning kandsid tingimisi vangistust maksupettuste toimepanemise eest (vt kriminaalasi nr 1- 10-16180). Kaebaja väiteid kinnitavad nii sõidukite müüja Inschcape Motors Estonia OÜ kui vahendajate selgitused, muud kirjalikud dokumendid, samuti Saksamaalt MTA päringule vastuseks saadud teave. JB soetas sõiduki OÜ Isocom nimel, registreeris selle nähtuvalt ARK-i dokumentidest OÜ Isocom nimele. OÜ Isocom on ka eelnevalt soetanud sõidukeid Saksamaalt. Maksuhaldur ei selgitanud menetluses OÜ Isocom esindajatelt välja, kas sõiduki eest tasuti käibemaksu, kuigi see oli arvele märgitud.

Väited, nagu OÜ Isocom näol oleks tegemist variäriühinguga, on kummastavad. Äriühingul maksuvõla olemasolust või maksukohustuste nõuetekohasest täitmata jätmisest ei saa otseselt vastavasisulist järeldust teha. Isocom OÜ tasus sõiduki eest ja soovis selle müügilt teenida kasumit ning seega kandis majandustegevusega seoses kulusid. Jääb selgusetuks, miks on maksuhaldur lubanud Isocom OÜ-le deklaratsioonide kergekäelist parandamist, soosides edasist petmist. RS jätkab oma äritegevust OÜ-s Isocom Trade ning on tegutsenud ka OÜ-s Isocom Baltic, kuid ka selle äriühingu etteotsa on seatud välismaine isik RV, kes on hetkel OÜ Isocom juhatuse liige.

Maksuotsusest jääb selgusetuks, millisel õiguslikul alusel kvalifitseeris maksuhaldur tehingud ümber, kas selleks oli MKS § 83 lg 4 või § 84. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et tehingutel puudus tegelik majanduslik sisu. Kaubad saadi ja nende eest tasuti. Majandusliku sisu seisukohast ei olnud oluline, kuidas sõiduki soetamine toimus ja kes selles osales. Isocom OÜ juhatuse liikmete antud seletused ei

3-14-51252 4(11) saa vabastada osaühingut käibemaksu tasumise kohustusest. Betepok OÜ ei saanud maksueelist. Maksueelis tekkinuks siis, kui seaduse järgi puuduks õigus nende tehingute alusel käibemaksu maha arvata või kui kaebaja oleks käibemaksu omastanud. Maksueelist ei ole saadud ka võrdluses kauba soetamisega teise liikmesriigi käibemaksu kohustuslaselt. Ka ei ole maksuhaldur tuvastanud pettust ning seda, kas Betepok OÜ teadis või pidi teadma sellest toimepandud pettusest. Maksuotsus on vastuolus Euroopa Liidus kehtiva seadusandluse ja Euroopa Kohtu praktikaga (Euroopa Kohus 21.02.20106 otsus kohtuasjas C-255/02 Halifax jt, 22.03.2013 otsus kohtuasjas nr C-153/11 Klub OOD), kuna maksuotsuses ei ole tuvastatud pettust, mille tagajärjel on riigile laekunud vähem makse ega ka muid asjaolusid, mis õigustaksid kuritarvitamise etteheidet. Kaebaja on teinud oma majandustegevuse raames tehinguid, mille mõttekust ei pea kahtluse alla seadma.

JB ja RS maksuhaldurile antud ütlused on valed ning neid ei saa võtta aluseks maksusumma määramiseks, kuna need on vastuolus varasemate ütlustega, milles JB kinnitas, et ta tellis sõiduki ja viis selle ise Saksamaalt ära. Ka nähtub Saksamaalt saadetud dokumentide kuupäevadest, et 17.01.2013 on tehtud OÜ-le Isocom pakkumine müügitingimustega, mille on allkirjastanud JB. 22.01.2013 on JB allkirjastanud sõiduki üleandmisakti ja sõiduki vastu võtnud. Seega on JB olnud Saksamaal rohkem kui ühe päeva, kuigi maksuhaldurile antud ütlustes väitis ta vastupidist. Maksuhaldur on hinnanud tõendeid kallutatult ja esitanud kohtule valikuliselt.

Maksuhaldur on rikkunud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud tagastusnõude täitmise kontrolli tähtaega. Maksuhalduril on võimalik seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks ja juhul, kui maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. Maksukohustust suurendavat otsust ei tehtud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, samuti ei pikendanud maksuhaldur korrektselt läbiviidava menetluse tähtaega. Seega hoidis maksuhaldur pärast tähtaja möödumist alusetult kinni maksukohustuslase raha, mistõttu tuleb tal tasuda lisaks enammakse tagastamisele kaebajale ka intresse. Maksuhaldur rikkus maksukorralduse seaduse § 10 lg-t 10 ning häiris pahatahtlikult kaebaja majandustegevust, pikendades alusetult tagastusnõude täitmise tähtaega KMS § 34 lg-s 2 sätestatud tähtajast kauemaks ajaks.

3. Maksuja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata.

Vastustaja jäi 26.05.2014 vaideotsuses nr 6-1/2172 esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja ei ole terve menetluse kestel toonud välja ühtegi sisulist asjaolu või tõendit, mis lubaks asuda maksuotsusega võrreldes vastupidistele seisukohtadele. Kaebaja on küll väitnud, et tehingute toimumine on tõendatud, kuid ei ole lükanud oma seisukohtadega ümber maksuotsuses toodud väiteid ning esitanud selle kohta selliseid tõendeid, mis tooks kaasa MKS § 150 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormuse ülemineku maksuhaldurile.

4. Tallinna Halduskohus jättis 12.01.2015 otsusega Betepok OÜ kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Menetlusja vorminõuete rikkumine saab kaasa tuua haldusakti tühistamise üksnes sellisel juhul, kui rikkumise tõttu tuleks anda teistsugune haldusakt. Küsimus sellest, kas maksuhaldur on rikkunud tagastusnõude täitmise kontrolli tähtaega, ei ole käesolevas asjas oluline, kuna see ei mõjuta sisulist vaidlust, kas kaebajale tuleb täiendav maks määrata või mitte. Kaebaja ei ole käesolevas asjas esitanud nõudeid alusetult kinnipeetud enammakselt intresside maksmiseks, vaid üksnes maksuotsuse tühistamise nõude. Tagastusnõude menetluse läbiviimise tähtaja

3-14-51252 5(11) möödumine ei tooks kaasa tagajärge, et tagastusnõude osas ei tohi enam kontrolli läbi viia ega maksu määrata. Tagastusnõude kontroll on menetlus, kus maksuhaldur peab isiku vara seaduses sätestatud aja jooksul kinni, et kontrollida tagastusnõude olemasolu. Juhul, kui maksuhaldur ei tuvasta seaduses sätestatud aja jooksul asjaolusid, mis tingiksid tagastusnõude aktsepteerimata jätmise, tunnistab maksuhaldur tagastusnõude olemasolu ning maksukohustuslasel on võimalik nõuda tagastusnõude täitmist. Tagastusnõude aktsepteerimine ja selle täitmine ei välista edaspidist kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist.

Maksuotsuse pinnalt ei teki ebaselgust, kas ja millise summa peab kaebaja maksuotsuse täitmiseks tasuma. Maksuotsuse resolutsioon, et kaebaja peab tagastama ja juurde tasuma käibemaksu kokku 13 000 eurot, on selge ja arusaadav. Maksuotsuse resolutsiooni punktid on kajastatud ka maksuotsuse lisas 1 (käibemaksu arvestamise metoodika). Maksuotsusest nähtub, et kaebajale on juba tagastatud veebruar 2013. a enammakstud käibemaks summas 12 817,48 eurot (p 5), millele on juurde määratud veebruar 2013. eest tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 182,52 eurot – kokku 13 000 eurot. Maksuotsusest ei nähtu, et kaebaja oleks juba maksuotsuse vastavas ulatuses täitnud ehk 13 000 eurot maksuhaldurile tagastanud.

Asjas ei ole vaidlust selles, et tehingu toimumist kaebaja näidatud viisil tõendavad arved, tehingute kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning ka kaebaja kinnitus. Samuti kinnitab Saksa automüüja ja OÜ Inchcape Motors Estonia tehingute toimumist OÜ-ga Isocom. OÜ Isocom juhatuse liikmete ütlused selgesõnaliselt tehingu toimumist ei kinnita, arvestades JB eitusi ning RS ebamääraseid ütluseid. Maksuhaldur on siiski piisavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja on toime pannud maksupettuse, millega on tõendamiskoormis läinud üle maksukohustuslasele: OÜ Inchcape Motors Estonia teabe kohaselt tutvustas kaebaja esindaja OÜ Isocom esindajaid. OÜ Inchcape Motors tegi kaebajale hinnapakkumise 29.01.2013, samas kui OÜ Isocom väljastatud arve ja OÜ-ga Inchcape Motors Estonia sõlmitud müügilepingu kuupäevaks on 07.02.2013. Sõiduk ei olnud tegelikult OÜ-s Inchcape Motors Estonia komisjonimüügis; sõidukiga tehtud tehingute ajavahemikud on lühikesed ja sõiduk vahetas omanikku tavapäratult kiirelt, arvestades, et tegu on luksussõidukiga; OÜ Isocom juhatuse liikme RS kohaselt korraldas kogu soetamisprotsessi kaebaja juhatuse liige eesmärgiga sõiduk ise osta; OÜ Isocom juhatuse liige JB ei tea sõiduki soetuse detaile ega tehingute eesmärki. Isik ei tea, mis dokumente ta allkirjastas ning on sõidukit näinud üksnes ühel korral; OÜ Isocom on ettevõtlusega mittetegelev variühing; kaebaja juhatuse liige NN on varem Saksamaalt sõidukeid soetanud, mistõttu saanuks ta sõiduki ka ise soetada; Isocom OÜ juhatuse liikmed on elukaaslased, kes on isiklikult tuttavad kaebaja juhatuse liikmega. Maksuotsuses on korduvalt ära näidatud, et kaebaja oli vaidlusaluse skeemi keskseks korraldajaks ja täideviijaks ning tegutses seega tegelike tehingute varjamisel ja maksueelise saamisel teadlikult ja tahtlikult. Maksuotsuses ei ole tuginetud kaebaja poolt hoolsuskohustuse rikkumisele, vaid asjaolule, et kaebaja soetas sõiduki Saksamaalt OÜ Isocom asemel ise. Tegeliku tehingu varjamine variisiku kaudu saab olla oma olemuselt üksnes teadlik ja tahtlik tegevus.

Ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et kõik kogutud tõendid viitavad sellele, et sõiduki soetas Saksamaalt OÜ Isocom, mitte kaebaja ning OÜ Isocom juhatuse liikmete ütlused tuleb ebausaldusväärsetena kõrvale jätta. Maksuotsuses ei ole tuginetud üksnes OÜ Isocom juhatuse liikmete ütlustele, vaid ka muudele faktilistele asjaoludele – OÜ Inchcape Motors Estonia selgitustele ja dokumentaalsetele tõenditele. Kuigi dokumentide kohaselt on OÜ Isocom juhatuse liige JB allkirjastanud sõiduki soetamisega seotud dokumendid, on ta 30.10.2013 ütlustes (tl 67 jj) tehingute tegemise tahet ja tehingute sisu teadmist selgelt eitanud – ütluste kohaselt puudub JB-l igasugune teave tehingute sisu kohta ja tehingute tegemist ja muid toiminguid suunas NN. See, et tehingute tegemist juhtis varjatult kaebaja juhatuse liige, nähtub ka muudest asjaoludest, mida kaebaja ei ole maksuega kohtumenetluses selgitanud ega ümber

3-14-51252 6(11) lükanud. Sõiduk müüdi OÜ-le Inchcape Motors Estonia 07.02.2013 (arve tl 58, leping tl 59), samas kui OÜ Inchcape Motors Estonia tegi kaebajale sõiduki ostmiseks pakkumise juba varem. Sh on OÜ Inchcape Motors Estonia kinnitanud, et sõiduk ei olnud komisjonimüügis (tl 57). Need asjaolud on vastuolus NN ütlustega, et sõiduk oli OÜ-s Inchcape Motors Estonia müügis (tl 63 pöördel). Kaebaja juhatuse liige NN tutvustas omavahel OÜ Isocom ja OÜ Inchcape Motors Estonia esindajaid, olles seega tehingute initsiaatoriks (OÜ Inchcape Motors Estonia selgitused tl 57, RS selgitused tl 61). Need selgitused on vastuolus NN ütlustega, et sõiduk oli OÜ-s Inchcape Motors Estonia OÜ Isocom poolt müüki pandud, kui tal sõiduki ostmiseks huvi tekkis (tl 63 pöördel).

Müügiahel on kaebaja juhatuse liikme ja JB allkirjastatud dokumentide andmete alusel võimalik kujundada kaebaja soovitud viisil. Täiendavaid dokumente ning OÜ Isocom juhatuse liikmete ja OÜ Inchcape Motors Estonia selgituse alusel on võimalik kujundada maksuhalduri viidatud viisil. NN ja OÜ Isocom juhatuse liikmete ütluste ning OÜ Inchcape Motors Estonia selgituste ja müügiahela dokumentide vastuolusid (müügipakkumise tegemine enne sõiduki soetamist ilma kindla ostjata) ei ole võimalik kõrvaldada nii, et lugeda kõik ütlused ja selgitused usaldusväärseks. Vastuolu JB ütluste ja tema allkirjastatud dokumentide vahel on kõrvaldatav samade ütlustega, mille kohaselt JB üksnes allkirjastas dokumente ega tutvunud nende sisuga. Dokumentide mehhaanilisest allkirjastamisest ei saa järeldada isiku tegelikku tahet tehingusse astuda. Ka kaebaja viidatud vastuolu, et JB on kinnitanud Saksamaal viibimist ühe päeva jooksul, samas kui tema poolt on allkirjastatud 17.01.2013 OÜ-le Isocom tehtud hinnapakkumine (tl 177) ja 22.01.2013 allkirjastatud üleandmisakt (tl 177 pöördel) on kõrvaldatav asjaoluga, et hinnapakkumisest ei nähtu, millal see on allkirjastatud. JB ütlustega on kooskõlas ka see, et hinnapakkumine allkirjastati sõiduki vastuvõtmisega samal päeval.

Pärast JB ütluste ja tema allkirjastatud dokumentide vahel vastuolu kõrvaldamist on omavahel kooskõlas ka kõik muud maksuasjas kogutud dokumendid, v.a NN ütlused. Kui pidada NN ütlusi usaldusväärseks, tuleks jätta vastuolude kõrvaldamise võimatuse tõttu kõrvale OÜ Isocom juhatuse liikmete ütlused ning OÜ Inchcape Motors Estonia selgitused. Samuti jääb sellisel juhul ikkagi kõrvaldamata vastuolu, et NN ütluste kohaselt oli sõiduk OÜ-s Inchcape Motors Estonia müügis, samas kui dokumentide alusel tehti kaebajale sõiduki ostmiseks pakkumine juba enne OÜ Inchcape Motors Estonia poolt sõiduki soetamist. Eluliselt ei ole usutav, et sõiduk sai olla enne (s.o enne 29.01.2013) poes müügis, nagu selgitas NN, kui pood ei olnud veel sõidukit soetanudki.

Seega on NN ütluseid arvestades ebausaldusväärsed teised ütlused, millest näiteks OÜ Inchcape Motors Estonia selgituste ebausaldusväärseks pidamist ei ole kaebaja mingil määral põhjendanud. Vastupidiselt – üksnes NN ütluste usaldusväärsuses kaheldes sobivad ülejäänud tõendid, sh selgitused ja ütlused omavahel kogumis kokku, kinnitades seega maksuhalduri seisukoha õigsust. Eluliselt ei ole usutav, et üksnes NN on andnud tõeseid ütluseid ning teiste isikute ütlused ja selgitused on ebaõiged. Üksnes kaebaja juhatuse liige on vaidlusaluse maksuotsuse suhtes huvitatud isikuks, samas kui OÜ-l Inchcape Motors Estonia puudub igasugune ajend valesid selgitusi anda.

Kaebaja leiab, et OÜ Isocom juhatuse liikmete ütluseid tuleb pidada ebausaldusväärseks, kuna RS on kriminaalkorras maksupettuse eest karistatud. Varasem kriminaalkaristus maksupettuse toimepanemises võib äratada küll isiku ütluste usaldusväärsuses kahtlust, kuid käesolevas asjas on ütlused kooskõlas ka teiste asjas kogutud tõenditega, erinevalt NN ütlustest. Varasem kriminaalkaristus ei takista isiku ütluste usaldusväärsuse hindamist kogumis teiste tõenditega ega kinnita, et seega on kõik isiku ütlused tulevikus igas maksumenetluses ebausaldusväärsed.

3-14-51252 7(11) Maksuhaldur ei ole OÜ-d Isocom pidanud variühinguks üksnes maksuvõla tõttu, vaid kontrollaktis on tuginetud ka ettevõtlusele omaste kulutuste puudumisele, majandusaasta aruannete esitamata jätmisele, deklareeritud tehingute tühistamisele ja suurte võlgadega äriühingu müümisele Läti kodanikule. Asjaolu, kas ja millistes äriühingutes jätkab RS võimalikku äritegevust, ei kinnita OÜ Isocom majandustegevuse olemasolu.

Maksuotsuse lk-del 5, 12 ja 13 on maksuhaldur selgesõnaliselt tuginenud maksu määramisel MKS §-le 84 ehk sellele, et tegemist on varjatud tehinguga. Maksuhaldur on ka sisuliselt maksuotsuses selgitanud, et kaebaja osales OÜ Isocom asemel tehingutes Saksamaalt sõiduki omandamisel ja OÜ-le Inchcape Motors Estonia edasimüügil. Seega vastavad maksuhalduri tuvastatud faktilised asjaolud ka õiguslikule alusele. Selliselt tehinguid taastades on maksuhaldur ka sisuliselt lähtunud Halifaxi kohtuasja kriteeriumitest ehk taastanud olukorra, mis oleks olnud kuritarvitusega soetud tehingute puududes. Kuna tegemist on varjatud tehinguga, mitte näiliku tehinguga, siis ei olegi vaidluse all tehingute majanduslik sisu selles mõttes, et algselt on sõiduk soetatud Saksamaalt ja lõpptulemusel müüdud OÜ-le Inchcape Motors Estonia. Maksuotsuses ei ole kauba ehk sõiduki olemasolu kahtluse alla seatud.

Maksuotsuse lk-l 4 on selgitatud kaebajale tekkinud maksueelise olemust. Kaebaja soovitud viisil tehingute deklareerimise tulemusel tekkis kaebajal käibemaksu enammaks sõiduki soetamisel OÜ-lt Inchcape Motors Estonia. Maksuhaldur on tuvastanud, et tegelikult osales kaebaja tehingute ahelas enne OÜ-d Inchcape Motors Estonia, soetades sõiduki ise Saksamaalt. Arvestades ühendusesiseselt kauba ostmisel pöördmaksustamist, ei oleks kaebajal seega maksuhalduri näidatud viisil käibemaksu enammakset tekkinud.

Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et OÜ-ga Isocom tegelikult tehinguid ei toimunud ehk tema osalemine tehingutes on näilik. Näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Eeltoodust tuleneb, et kuna OÜ Isocom ei ole tegelikult tehingut teinud, puudub tal ka käibemaksu maksmise kohustus ning OÜ Isocom võib vastavas osas käibemaksudeklaratsiooni seaduses sätestatud korras parandada ja juba tasutud käibemaksu tagasi nõuda. Seetõttu ei ole ka oluline, kas OÜ Isocom tegelikult riigile käibemaksu tasus või mitte. Olukorras, kus tehingut ei ole tegelikult toiminud, on ka deklaratsiooni parandamise lubamine õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ Betepok palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

MTA-le on ette seatud konkreetsed menetlustähtajad ning õigused üht või teist toimingut teha, sh korduv menetlus peab kohtupraktika kohaselt olema ära põhistatud, MTA on kohustatud ka ise kinni pidama menetlusreeglitest.

HMS-s kui ka MKS-s on haldusaktidele, sh maksuotsustele ette nähtud konkreetne nõue – haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Rääkida ei saa haldusakti selgusest, kui maksukohustuslasel on endal keeruline maksuotsuse sisust aru saada. Seega on ebaõige väide, justnagu oleks maksuotsus selge.

Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et antud menetluse raames läks tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele ning maksumenetluse raames ei ole maksukohustuslane ümber lükanud maksuhalduri väidet, justnagu OÜ Isocom tehingutes reaalselt ei osalenud. Maksumenetluse

3-14-51252 8(11) raames on kõik osapooled kinnitanud tehingu toimumist, sh OÜ Isocom esindajad, kes kinnitasid ka sõiduki ostmist ja ära toomist Saksamaalt, selle müümist OÜ-le Inchcape Motors Estonia ning OÜ-s Inchcape Motors Estonia kohalkäimist jne. Sellele vaatamata, et kõik tõendid, s.t ka kirjalikud, millised on seejuures välja nõutud ka Saksamaa müüjalt ning mis kinnitavad sõiduki soetamist OÜ Isocom ja selle juhatuse liikmete poolt, on maksuhaldur maksuotsuses põhjendamata, paljasõnaliselt ja ilma ühelegi tõendile ja asjaolule viitamata väitnud, et OÜ Isocom ei ole olnud tehinguosaline. Nimetatud seisukoht on vastuolus kõikide maksumenetluses kogutud tõenditega.

Kuivõrd tõendamiskoormus läheb üle maksukohustuslasele peale seda, kui maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase poolt maksupettuse toimepanemises, siis antud juhul ei ole maksuhaldur oma väidet põhjendanud, rääkimata selle piisavalt põhjendamisest. Pigem kumab kogu maksuotsusest ja kohtuotsusest läbi, et kuigi reaalselt on tõendatud OÜ Isocom poolne sõiduki soetus ja edasimüük, ei ole mõtet küsida käibemaksu mitte OÜ-lt Isocom, kuna tegemist on rahatu ettevõttega, kelle juhatuse liikmed on ettevõttest kõik varad välja kantinud ning seega maksuotsuse täitmine osutuks võimatuks, vaid ette on võetud ettevõtte, kes on aktiivselt tegutsev ja kellel on vara.

Kõik maksumenetluses kogutud tõendid tõendavad tehingu toimumist selliselt, et OÜ Isocom soetas sõiduki Saksamaalt, müüs selle OÜ-le Inchcape Motors Estonia ning OÜ-lt Inchcape Motors Estonia soetas selle OÜ Betepok. Maksuhalduril on pea piiramatu ligipääs andmetele ning õigus nõuda täiendavalt informatsiooni kolmandatelt isikutelt (maksuhaldur sai kinnitust igalt poolt, et tehingud selliselt ka toimusid), samas kui kaebajal puudub õigus nõuda informatsiooni enda kaitsmiseks kolmandatelt isikutelt tehingute tõendamiseks.

Kohtu väide, et tehingute toimumine lühikese aja jooksul peaks olema tõendiks maksupettuse läbiviimisele, on vastuolus eluliste asjaoludega. Edasimüüjad on vastupidiselt maksuhalduri arvamusele seadnud endale eesmärgiks võimalikult kiiresti autod edasi müüa ning on absurdne väide, justnagu OÜ Motors Inchcape Eesti ei olnud tehinguosaline. OÜ Inchcape Motors Estonia OÜ väljastatud arve alusel on toimunud tehing ning rahade ülekandmine OÜ-le Inchcape Motors Estonia. Kui ülekanne sõiduki soetamise eest oleks olnud ebaõige, siis miks ei ole OÜ Inchcape Motors Estonia tagastanud alusetult saadud raha OÜ-le Betepok?

OÜ Isocom juhatuse liikmed on protokolli alguses MTA-le kinnitanud kõik tehingute toimumist. Ülekuulamine toimus väga pikka aega, mil juhatuse liikmed on oma seisukohti osaliselt muutnud. OÜ Isocom juhatuse liiget on karistatud kohtulikult maksupettuse toimepanemise eest ning ta kannab tingimisi karistust. Maksuhalduril oleks olnud kohustus teavitada uuest maksupettusest (OÜ Isocom oleks pidanud riigile käibemaksu maksma, millise tegemata jätmise tõttu on alguse saanud maksumenetlus). Maksuhaldur on kogu menetluse kestel hoopis OÜ Isocom juhatuse liiget kaitsnud. Hämmastav, et seda on heaks kiitnud ka kohus. Seega tõusetub küsimus maksuhalduri objektiivsuses ning on põhjendatud kahtlus mingite kokkulepete olemasolu osas OÜ Isocom juhatuse liikmete ja maksuhalduri vahel. Maksuotsusest ei tulene mingit loogilist ega seaduslikku põhjendust, miks maksuhaldur on vaatamata kõikidele kirjalikele tõenditele asunud seisukohale, justnagu peaks OÜ Betepok tasuma topeltkäibemaksu. Loomulikult ütlevad OÜ Isocom juhatuse liikmed ükskõik mida, et vabaneda maksukohustusest, mistõttu tuleks nende isikute ütlused ennekõike kahtluse alla seada ning kuidas on võimalik, et täiskasvanud süüdiv inimene, kes tegutseb seejuures juhatuse liikmena, mitte tankistina, tõepoolest ei saa aru, millele ta alla kirjutab?

Maksuotsusest ega kohtuotsusest ei nähtu põhjendust, miks nii apellandi kui ka kolmandate isikute poolt maksumenetluses saadud tõendid ning selgitused on jäetud arvestamata.

3-14-51252 9(11) Arvestatud on vaid paljasõnalisi kriminaalkaristust kandvate isikute ütlusi, kes maksukohustuse vältimiseks on võimelised valeütlusi andma.

6. Maksuja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Kuna apellant on apellatsioonkaebuses valdavalt korranud juba halduskohtule esitatud kaebuses toodud väiteid, märgib ringkonnakohus HKMS § 201 lg-st 4 juhindudes, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

8. Käesolevas vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, kas maksuhaldur on peale tagastusnõude tähtaega alusetult kinni pidanud maksukohustuslase raha. Viidatud asjaolu ei mõjuta maksuotsuse kehtivust. Vaidlust ei ole selles, et tagastusnõude menetlus on lõppenud 09.05.2013, mil maksuhaldur on vabastanud tagastusnõude summa maksukohustuslase ettemaksukontole. Kaebaja suhtes läbiviidud tagastusnõude õigsuse kontrollimise menetlus ei välista maksukohustuslase suhtes tagastusnõude menetlusest võrsuva maksu määramise menetluse läbiviimist, sest tagastusnõude aktsepteerimine ja isegi selle täitmine ei välista edaspidist täielikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 18). Kuna 25.03.2013 teate alusel alanud tagastusnõude menetluses ilmnes vajadus kaebaja 2013. veebruari käibemaksudeklaratsioonis kajastatud sõidukiga seotud tehinguid täiendavalt kontrollida (vt kontrollakt p 1, tl 71 pöördel), väljastas MTA Betepok OÜ-le 17.05.2013 korralduse nr 12.2-3/15354 täiendavaks dokumentide ja teabe esitamiseks. Viidatud teatest pidi kaebaja aru saama, et kontroll Betepok OÜ maksude tasumise õigsuse osas perioodil veebruar 2013 jätkub ning võib lõppeda tema suhtes maksuotsuse tegemisega. Kaebaja on 25.03.2013 teatele järgnevates kontrolltoimingutes osalenud ega ole nende õigusvastasust maksumenetluses ka väitnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maksuhaldur maksuotsuse tegemisel rikkunud kaebaja õigusi. 9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja maksuhalduriga, et maksuotsuse resolutsioon on piisavalt selge. Maksuotsusest nähtub, milline on tasumisele kuuluv maksusumma (MKS § 95 lg 1) – 13 000 eurot. Maksuotsusest ja kontrollaktist selgub ka, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma on määratud ehk kajastatud on maksusumma määramise metoodika (MKS § 95 lg 2). Kontrolli tulemusel on maksuhaldur suurendanud Betepok OÜ veebruari 2013. a käibedeklaratsioonil 20% määraga maksustatavat käivet kokku summas 127 750 eurot (sõiduki ühendusesisene soetus summas 62 750 eurot ja sõiduki müük OÜ-le Inchcape Motors Estonia summas 65 000 eurot), sest Betepok OÜ jättis vastava deklareerimiskohustuse täitmata (maksuotsuse reolutsiooni p 1). Sellelt summalt arvestatud käibemaks on kokku 25 550 eurot (maksuotsuse resolutsiooni p 2), millises osas kuulub Betepok OÜ 2013. a veebruari käibedeklaratsioon samuti parandamisele. Maksuotsuse kohaselt sõiduki Saksamaalt soetamisega tekkis Betepok OÜ-l pöördmaksustamise kohustus. Sõiduki hind Saksamaalt soetusel oli 62 750 eurot ning sellelt arvestatud käibemaks (20%) on 12 550 eurot. (resolutsiooni p 3). Kuna Betepok OÜ-l on lubatud sõiduki ühendusesiseselt soetuselt arvestatud käibemaks summas 12 550 eurot sisendkäibemaksuna maha arvata, tuleb maksuotsuse kohaselt Betepok OÜ-l tasuda arvestatud käibemaksu üksnes ostu-müügi tehingult OÜ Inchcape Motors Estoniaga (käive summas 65 000 eurot, käibemaks 13 000 eurot – KMD

3-14-51252 10(11) rida 13+ KMD rida 12), sest Betepok OÜ on olnud sõiduki tegelik müüja. Seega tuleneb maksuotsusest selgelt, milline on määratav maksusumma ja kuidas see on kujunenud. Kaebaja subjektiivne hinnang maksuotsuse arusaadavuse kohta halduskohtu põhjendatud järeldust ei väära. 10. Vaidlustatud maksuotsusest selgub, et maksuhalduril on tekkinud kahtlus kaebaja osalemises maksupettuses. Nagu ka halduskohus on märkinud, ei pea maksuhaldur tõendama maksupettust, vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3- 1-15-13, p 10). Riigikohus märkis viidatud lahendis, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Eeltoodud seisukoha valguses on ringkonnakohtu hinnangul maksuotsus piisavalt põhjendatud. Maksuhaldur on eluliselt usutavalt põhjendanud oma seisukohta, et sõiduki soetusega seotud tehingute jadale ei ole usutavat põhjendust ja sellel puudub majanduslik sisu ning et tegelikkuses soetas Betepok OÜ sõiduki Saksamaalt ise ja organiseeris selle müügi läbi tuttavate isikute OÜ-le Inchcape Motors Estonia, kelle kaudu oli võimalik omakorda sõiduk liisingettevõtte finantseerimisel soetada. Selliselt järgib maksuotsus Euroopa Kohtu 21.02.2006 otsuses nr C-255/02 Halifax jt avaldatud seisukohta, et maksukohustuslasel ei ole õigust arvata maha sisendkäibemaksu siis, kui selle mahaarvamise aluseks olevad tehingud kujutavad endast kuritarvitust. Kui kuritarvituse olemasolu on tuvastatud, tuleb sellega seotud tehingud uuesti määratleda viisil, millega taastada selline olukord, nagu oleks olnud siis, kui kuritarvitust ei oleks esinenud. 11. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi vormistatud dokumentide ja arvete nõuetekohasus ning raha ülekandmine ei tõenda tehingute deklareeritud viisil aset leidmist, sest teised asjas kogutud tõendid kaebaja versiooni ei kinnita. NN on väitnud, et sõiduki ostis ja pakkus kaebajale müügiks RS OÜ-st Isocom ning sõiduk oli OÜ-s Inchcape Motors Estonia müügis (tl 63 pöördel). RS seletuse kohaselt organiseeris kogu sõiduki soetusega seotud protsessi NN, kes otsis sobiva auto, tõi selle Saksamaalt Eestisse, organiseeris komisjonimüügi ja liisingutehingu (tl 61 ). Tehinguid vormistanud OÜ Isocom juhatuse liige JB on samuti kinnitanud, et Saksamaa ettevõttega suhtles NN, kes otsustas kõiki sõiduautoga tehtud tehingutega seotud küsimusi ning JB käis koos NN-ga Saksamaal auto müügiga seotud dokumente üksnes vormistamas (tl 67 pöördel–68). RS ja JB ei tundnud enne tehingu sooritamist OÜ Inchcape Motors Estonia esindajaid, neid tutvustas omavahel NN (OÜ Inchcape Motors Estonia vastuskiri, tl 57). Kõik see viitab sellele, et sõiduki ostu-müügi ahela oli algusest lõpuni organiseerinud Betepok OÜ seaduslik esindaja NN. Seletuste lahknemine OÜ Inchcape Motors Estonia ja RS vahel küsimuses, kas sõiduk oli OÜ-s Inchcape Motors Estonia komisjonimüügis (vrdl tl 57 ja 60 pöördel), kinnitab täiendavalt, et OÜ Isocom roll tehingutes oli üksnes formaalne ning kogu protsessi juhtis tegelikult NN. 12. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, OÜ Isocom juhatuse liikmete seletused tuleb lugeda ebausaldusväärseks. Apellant leiab, et suulise selgituse protokolli alguses on viidatud isikud kinnitanud tehingute toimumist ning pika ülekuulamise käigus on nimetatud isikud oma seisukohti osaliselt muutnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole RS ja JB oma selgitusi muutnud. Mõlemad isikud kinnitasid kohtumise alguses sõiduki soetamisega seonduvate tehingute vormistamist (milles ei ole vaidlust olnudki), hilisemates vastustes täpsustasid nad tehingute tegemise asjaolusid, mille pinnalt on maksuhaldur seadnud kahtluse alla vormistatud tehingute majandusliku sisu. See aga ei tähenda RS ja JB selgituste vastuolulisust. Kohtutoimikus sisalduvate suuliste selgituste protokollide (tl 60–62 pöördel, 67–69 pöördel) kohaselt toimus RS kohtumine maksuametnikuga

3-14-51252 11(11) 23.10.2013 kl 13:00–13:58, JB kohtumine 30.10.2013 kl 12:54–13:14. Alla tunni kestvaid kohtumisi ei saa ka ringkonnakohtu hinnangul lugeda pikaajalisteks. Ka asjaolu, et RS-t on maksupettuse toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud ning RS ja JB on elukaaslased, ei tähenda seda, et nende ütlused tuleb ebausaldusväärsetena kõrvale lükata. Ringkonnakohus leiab, et RS-l ja JB-l puudus motiiv anda toimunud tehingute faktiliste asjaolude kohta valeütlusi. Eeldades, et RS püüdis vältida enda seostamist järjekordse maksupettusega, mõjutanuks tema positsiooni paremini NN versiooni kinnitamine. Äris tegutseva isikuna pidi RS samuti teadma, et tühise tehingu järgi saadu (sh OÜ-le Isocom tasutud käibemaks ja auto edasimüügist tekkinud tulu) tuleb tagastada, mistõttu ei ole usutav, et isik nägi valeütluste andmisest endale tulu tõusvat (käibemaksu tasumise vältimine). Käesoleval juhul kinnitavad RS ja JB seletuste õigsust ka teised asjas kogutud tõendid, eelkõige OÜ-lt Inchcape Motors Estonia pärinev informatsioon, samuti nt asjaolu, et NN viibis auto soetamise ajal ka tegelikult Saksamaal, kust ta tema enda kinnitusel tõi Eestisse OÜ Isocom poolt ostetud auto (NN vastused MTA 12.09.2013 korraldusele, tl 70). 13. Maksupettuse toimepanemist ei kinnita iseseisvalt sõiduki ostu-müügi tehingute kiire üksteise järel toimumine, küll kinnitab see kogumis teiste tõenditega, et kaebaja väited sõiduki soetamise asjaolude kohta ei ole tõesed. OÜ Inchcape Motors Estonia müügipakkumine tehti OÜ-le Betepok 29.01.2013 (tl 56), sõiduki ostu-müügi leping sõlmiti OÜ Isocom ja OÜ Inchcape Motors Estonia vahel aga alles 07.02.2013 (tl 59), st OÜ Inchcape Motors Estonia tegi pakkumise sõiduki ostmiseks OÜ-le Betepok enne, kui selle sõiduki tegelikult omandas, mis kinnitab ka tema väidet, et auto ei olnud OÜ-s Inchcape Motors Estonia komisjonimüügis ning on usutav, et algusest peale soovis sõidukit Saksamaa ettevõttelt soetada Betepok OÜ ning OÜ Isocom oli tehingute ahelasse lisatud üksnes vahelülina, et tekitada käibemaksu tasumise kohustus OÜ-le Isocom, mille viimane aga on jätnud täitmata. Arvestades NN ja RS isiklikke ja ärialaseid suhteid, saab sellise ostu-müügi ahela korraldamist pidada usutavaks. 14. Seetõttu on maksuhaldur ja halduskohus põhjendatult leidnud, et tekkinud on põhjendatud kahtlus Betepok OÜ osalemise kohta maksupettuses. Betepok OÜ ei ole maksuega kohtumenetluses põhjendatud kahtlust hajutanud. Ringkonnakohus leiab, et apellandi väited maksuhalduri tegevuse subjektiivsuse kohta on paljasõnalised ja põhjendamata. Maksuhaldur on tuginenud asjas kogutud tõenditele ning maksuotsus on piisavalt põhjendatud. Maksuhalduri järelduste õigsust ei muuda asjaolu, et ostu-müügi ahelas osalenud isikud ei ole tehingu tühisusele tuginenud ega raha tagasi maksnud. 15. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Betepok OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.01.2015 otsus muutmata. 16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Maksuja Tolliamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets