4-15-7082/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 17. septembril 2015 Tallinnas, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-15-7082

Kohtunik

Anne Rebane

Väärteoasi F.S väärteoasi LS § 221 lg 1 järgi

Vaidlustatud otsus PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse 19.08.2015.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2302,15,013080

Kaebuse esitaja , isikukood: xxx; elukoht:

F.S xxx; kodakondsus: Eesti; töökoht: xxx.

Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuur

Kiirmenetluse otsus 10220151240990 väärteoasjas nr 2302,15,013080

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-st 120, § 132 p 1, § 133 ja § 134 kohus otsustas:

1. Jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

2. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv – 15 trahviühikut ehk 60 eurot – tuleb

tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220151240990. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on

õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Käesolev põhjendatud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 18. septembrist 2015.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Menetluse käik ja asjaolud

1.1.PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

19.08.2015.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas 2302,15,013080 karistati F.S selle eest, et 19.08.2015.a. kell 09:56 sõitis ta Tallinnas Mustamäe

tee ja Linnu tee ristmikul mootorsõidukit juhtides fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal, kuigi liiklust ohustamata võinuks ta

sõidukiga peatuda enne ristmikku. Karistuseks määrati LS § 58 lg 3 nõuete rikkumise eest LS § 221 lg 1 alusel rahatrahv 15 trahviühikut ehk 60 eurot.

1.2. Harju Maakohtusse saabus F.S kaebus nimetatud otsuse tühistamiseks.

Kaebusest nähtub, et F.S: 1) palub kiirmenetluse otsus tühistada

(lõpetada menetlus V™S § 30 lg 1 p 1 alusel) või alternatiivselt määrata väiksem karistus; 2) väidab, et ületas ristmiku vilkuva rohelise tule ajal, kuna tema taga sõitis teine auto, mis ei hoidnud pikivahet ja kaebaja kartis tagant otsasõitu; lisaks võis olukorra hindamist mõjutada asjaolu, et ta tuli arsti juurest ja oli suunatud täiendavale läbivaatusele; 3) märgib, et oma 16-aastase juhistaaži

jooksul ei ole teda liiklusrikkumiste eest karistatud; 4) on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (vastav kinnitus kaebuse täiendustes).

1.3.PPA Põhja Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kirjalikus seisukohas:

1) nõustutakse kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses; 2) leitakse, et käesolevas asjas puudub alus menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel;

3) selgitatakse rikkumise (keelava fooritule eiramise) ohtlikkust; 4) põhjendatakse valitud karistusmäära (s.o. alla sanktsiooni keskmise määra).

2. Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2.1. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt:

1) ei esine väärteoasjas väärteomenetlust välistavaid asjaolusid;

2) tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud, ja selle on

toime pannud menetlusalune isik – need asjaolud on tõendatud eeskätt Kaebuse esitaja enese ütlustega, kes otseselt ei eita keelava fooritule eiramist (kuid põhjendab seda võimaliku liiklusohuga, s.o. LS § 7 lg 1 p 3 sätestatud vastutust välistava asjaoluga); kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga, millele Kaebuse esitaja on alla kirjutanud, kuid avaldusi pole

esitanud ja millest (konkreetsemalt: protokollile lisatud videsalvestisest)

nähtub järgmist: videosalvestise 5. sekundil hakkab fooris roheline tuli vilkuma, 7. sekundil süttib kollane foorituli ja 9. sekundil ületab ristmiku Toyota Corolla, s.o. Kaebuse esitaja mootorsõiduk;

3) tegu on väärtegu ja see on õigesti kvalifitseeritud. LS § 58 lg 3 kohaselt peab

juht foori keelava märguande korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt keelab kollane foorituli liikuda;

peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil

juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Väärteoasja

materjalide juures olevalt videosalvestiselt nähtub, et kollane foorituli ei süttinud hetkel, mil juht oli ristmikul. Videosalvestiselt ei nähtu ka ühtegi

asjaolu, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et peatumine oleks liiklust ohustanud või olnud liiklust ohustamata võimatu, sh on salvestiselt näha, et vahetult Kaebuse esitaja sõiduki järel ei liigu ühtegi teist sõidukit. Siinkohal

on oluline märkida, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis

(19.08.2015.a., s.o. vahetult pärast rikkumist) on Kaebuse esitaja

põhjendanud rikkumist sellega, et oli mures oma tervise pärast ja vajus

mõttesse, ent ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis oleks nõuetekohase

peatumise muutnud võimatuks või liiklusohtlikuks LS § 7 lg 1 p 3 tähenduses. Kohus on seisukohal, et mure tervise pärast ei ole õigusvastasust

välistav asjaolu ega õigusta liiklusohutuse seisukohast sedavõrd põhimõttelise tähtsusega reegli nagu keelav foorituli eiramist. Küll aga on Kaebuse esitaja poolt esitatud ja ka tõendatud väited tema tervisliku seisundi

kohta üheks teguriks, mida kohtuväline menetleja pidi arvestama ja ka

arvestas süü suuruse ja isiku eripreventiivse mõjutamise perspektiivi hindamisel, s.o. karistusmäära valikul. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Asja materjalidest nähtub, et F.S võis väärteo toime panna ettevaatamatusest. Sellele vaatamata on täidetud subjektiivne teokoosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

4) karistuse määramisel on igati korrektselt arvesse võetud süü suurust ja isiku

eripreventiivse mõjutamise väljavaateid, sh varasemate karistuste puudumist. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja korrektselt lähtunud

LS § 221 lg 1 sanktsiooni keskmisest määrast ja kohaldanud sellest märkimisväärselt madalamat karistusmäära.

5) karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja;

6) kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust;

7) väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VtMS § 30 alusel. Kohus nõustub

üldjoontes kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas esitatud (kuigi

pealiskaudsete) põhjendustega antud küsimuses ja märgib täiendavalt, et keelava fooritule eiramine on sedavõrd põhimõtteline ja ohtlik ning paraku

ka levinud rikkumine, mille puhul üldjuhul ei ole alust rääkida avaliku

menetlushuvi puudumisest, erandina võiks kõne alla tulla olukord, kus

tegemist on koha või ajaga, kus/millal liiklustihedus on eriti madal, ent käesoleval juhul, vastupidi, oli tegemist (nagu nähtub videosalvestiselt) aja ja kohaga, kus liiklustihedus (ja vastavalt juhi kohustus olla tähelepanelik) oli kõrge.

2.2. Eelöeldust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Anne Rebane Kohtunik