2-15-8539/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL H a g i õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v

Kohus

Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17.september 2015.a. xxxxx kohtumaja, xxxxx, Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-15-8539 Tsiviilasi

L. K. hagi A. K. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L. K.

– isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: Kostja: A. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Piret Pallo- Advokaadibüroo LMP, aadress Soola 8, 51013, Tartu e-post: piret.pallo@lmp.ee

Kohtuistungi toimumise aeg 03.september 2015.a.

RESOLUTSIOON

1. Lahutada L. K. (endine V. ) ja A. K. abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx.

2. Jätta leida L. K. tema abiellumisel võetud perekonnanimi K. .

2. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist xxxxx xxxxxxxxxxxxxx andmehõivekande tegemiseks.

2 (3)

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest kohtukantselei kaudu 17.septembril 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused

L. K. on esitanud kohtusse hagi A. K. vastu abielu lahutamiseks. Abielu on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maavalitsuses. Hagiavalduse kohaselt on probleemid abielus tekkinud juba 2013.a. , alates 2014.a. on pooled käinud perenõustajate juures. Sel perioodil on kostja osalenud ühiste laste kasvatamisel ja perekonnaga seotud kohustuste täitmisel minimaalselt. 29.05.2015 on kostja A. K. kodust lahkunud. Ta on väljendanud selgesõnaliselt vastumeelsust igasuguseks koostööks ning välistanud kokkulepped nii lastega kui abieluga seotud teemadel. Hageja soovib pärast abielulahutust kanda edasi oma praegust perekonnanime – K. .

Kostja vastuväited

Kostja on 03.septembril 2015.a. toimunud kohtuistungil väljendanud suuliselt, et on lahutusega nõus (tl 11).

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuigi osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt ei ole kohus muuhulgas abieluasjas õigeksvõtuga seotud, leiab kohus, et L. K. hagi A. K. vastu abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Vastavalt PKS § 66 p 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Abielutunnistusega (tl.4) on tõendatud, et A. K. ja L. V. . on abiellunud 23.02.2008.a., mille kohta on koostatud abieluakt nr. 39.

3 (3)

Hageja seletuse kohaselt lõppesid abielusuhted 2014.a. jaanuaris. Reaalselt elasid pooled koos kuni 2015.aasta maikuuni. Abielu sõlmiti 2008.a. ning kooselust on sündinud 3 last, kes on alaealised. Abielu lõppes hetkest kui hageja tervis halvenes ja olukord nõudis kostjalt vastutuse võtmist, kuid kostjalt tekkis depressioon. Koos hakkasid pooled tegelema kostja raviga, 2014.a. oktoobris hakkas pere käima regulaarselt perenõustaja ning kostja psühhiaatri vastuvõtul. Kuid 29.mail 2015.a. lahkus kostja kodust ning sellest ajast alates ei ole hageja kostjaga kohtunud. Hagejal puuduvad tunded kostja vastu ning ta ei pea abielu jätkamist mõistlikuks. Hageja ei soovi, et lapsed peaksid elama pingelises olukorras.

Kuna hageja on kohtuistungil kinnitanud, et ta ei soovi taastada abielusuhteid kostjaga ning ka kostja on avaldanud, et ta nõustub abielu lahutamisega, siis ei ole kohtul alust arvata, et abikaasad taastavad kooselu. Seega tuleb L. K. ja A. K. abielu, mis on sõlmitud 23.02.2008.a. Tartu Maavalituses ning mille kohta on koostatud abieluakt nr.39, lahutada.

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik