3-15-1965/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-15-1965

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1965 Haldusasi T.K.i kaebus Saue Vallavalitsuse poolt kaebaja krediidivõimekuse kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot RESOLUTSIOON Tagastada kaebus T.K.ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. T.K. esitas 06.08.2015.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse poolt kohtutäiturile jõustumata 08.02.2015.a kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 372714000002 edastamisega tekitatud 3 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtutäituri poolt kaebaja pangaarve arestimise tagajärjel keeldus Danske Bank kaebajaga liisinglepingu sõlmimisest. Kaebaja leiab, et kuivõrd tegemist oli Saue Vallavalitsuse poolt õigusvastaselt täitmisele edastatud nõudega, kahjustas Saue Vallavalitsus pahatahtlikult kaebaja krediidivõimekust ning – usaldust kaebaja krediidiasutuse silmis.

2. Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada § 121 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Selles sättes on muuhulgas väljendatud ka kahju hüvitamise järgmised üldpõhimõtted: põhjusliku seose nõue teo ja sellega tekitatud kahju vahel ning tingimus, et kahju ei olnud võimalik vältida kannatanupoolsete meetmetega (vt Riigikohtu 16. märtsi 2005. a otsus nr 3-3-1-93-04, p 12).

4. Kaebuse väidete kohaselt edastas Saue Vallavalitsus jõustumata kohtuvälise menetleja otsuse sissenõudmiseks kohtutäiturile Kristina Feinman, kes arestis vaatamata kaebaja vastuväidetele kaebaja pangaarve, mille tagajärjel keeldus Danske Bank kaebajaga liisinglepingu sõlmimisest. Kaebaja leiab, et kuna tegemist oli õigusvastaselt täitmisele edastatud nõudega, kahjustas Saue Vallavalitsus pahatahtlikult kaebaja krediidivõimekust ja –usaldust krediidiasutuse silmis, tekitades sellega kaebajale 3000 euro suuruse mittevaralise kahju.

5. Kohus leiab, et kaebuses kirjeldatud Saue Vallavalitsuse õigusvastase teo ja kaebajale väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub ilmselgelt põhjuslik seos. Kaebaja kandis mittevaralist kahju seoses tema arvelduskonto arestimisega kohtutäitur Kristiina Feinmani arestimisakti (täiteasi nr 034/2015/232) alusel. Väärteomenetluse seadustiku § 201 lg 1 kohaselt pööratakse kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus ja määrus täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 209. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Muuhulgas peab kohtutäitur täitemenetluse alustamisel kontrollima, kas täitedokument on TMS sätestatud korras täidetav (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.11.2009.a määrus nr 3-2-116-09, p 9). Seega ei too täitedokumendi edastamine kohtutäiturile automaatselt kaasa täitemenetluse alustamist. Kui kohtutäitur alustas täitemenetlust täitedokumendi alusel, mis ei olnud kaebaja arvates veel TMS-s sätestatud korras täidetav, vastutab kaebajale tekitatud kahju eest kohtutäitur, mitte Saue Vallavalitsus. Kohtutäituri poolt kahju tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus (kohtutäituri seaduse § 9 lg 8).

6. Isegi kui jaatada põhjusliku seose olemasolu kaebuses väidetud kohtuvälise menetleja otsuse ennatliku kohtutäiturile edastamise ja kaebajale tekkinud kahju vahel, on hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu esmaste õiguskaitse vahendite kasutamata jätmise tõttu. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui kõik teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud. Kaebusest nähtuvalt edastas kohtutäitur täitenõude kaebajale 10.03.2015.a ning arestis kaebaja arvelduskonto 26.03.2015.a. Kaebajal oleks olnud võimalik väidetava kahju tekkimist ära hoida, kas TMS § 217 lg 1 järgi kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevusele, asja menetlevale kohtule kohtuvälise menetleja otsuse täitmise peatamise taotluse esitamisega või rahatrahvi vabatahtliku tasumisega kohtutäituri poolt määratud tähtaja jooksul (TMS § 200 lg-d 1 ja 2). Käesoleval juhul ei ole kaebaja, peale 11.03.2015.a kohtutäiturile täitmisnõude peatamise taotluse esitamise, võtnud midagi ette väidetava kahju tekkimise ärahoidmiseks.

7. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et T.K.i kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu ning tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys