2-12-38941/80 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-12-38941

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16.september 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

T. P. hagi M. V. vastu 8656,80 € ja lisanduva viivise

saamiseks

seltsingulepingu

lõppemisest

tulenevate

panuste

hüvitamiseks

või

alternatiivselt

käsundita

asjaajamisest tekkinud kulutuste hüvitamiseks või

alusetu rikastumise alusel saadu hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

10 620,30 € (põhihagi hind 8656,80 €, liidetud viivisnõude

hind 1963,50 €)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xx-

xx, Xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Suido Västra (e-post:

suido@hot.ee);

Kostja: M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, sideaadress

registris xxxxx xx x, Xxxxxx xxxx ,xxxxxxxxx; e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Heldur Otti

(e-post: heldur@jolab.ee)

Kohtuistung

03.06.2015

Kohtuistungil osalesid

T. P., S. Västra, M. V. ja adv Otti

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata T. P. 10.12.2014 esitatud täiendavad alternatiivsed nõuded mõista M. V.lt

8656 eurot ja 80 senti välja solidaarvõlgniku tagasinõudena VÕS § 69 lg 2 alusel või

solidaarkohustuse täitnud võlgnikule kohustuse täitmisel tehtud kulutuste hüvitamisena VÕS §

69 lg 5 alusel.

2. Nõude tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata T. P. hagi M. V. vastu 8656,80 € ja viivise

väljamõistmiseks seltsingulepingust tulenevate panuste hüvitamisena või alternatiivselt käsundita

asjaajamisest tekkinud kulutuste hüvitamisena või alusetu rikastumise alusel saadu hüvitamisena.

3. Menetluskulud jätta T. P. kanda.

4. Välja mõista T. P.lt M. V. kasuks menetluskulude katteks 3480 € (kolm tuhat nelisada

kaheksakümmend eurot, sisaldab käibemaksu 20% summas 580 €).

5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb T. P.l tasuda M. V.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Tühistada Pärnu Maakohtu 02.10.2012 hagi tagamise määrusega M. V. kinnistule Xxxxxxs,

Xxxxx x, registriosa number xxxxxx, T. P. kasuks seatud kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga

8656,80 €.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

27.09.2012 esitas T. P. Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. V. vastu seltsingulepingu alusel

tehtud panuste hüvitamiseks summas 8656,80 €.

28.03.2013 T. P. esitas täiendava hagiavalduse kostjalt lisaks viivise väljamõistmiseks, mille

kohus jättis puuduste tõttu käiguta. Hageja täiendas ja täpsustas viivisehagi 23.04.2013,

09.09.2013. Kohus 10.09.2013 kohtumäärusega võttis T. P. viivise nõudega hagiavalduse

menetlusse selle ühiseks menetlemiseks T. P. hagiga seltsingupanuste hüvitamiseks.

22.05.2013 poolte taotluse alusel kohus tühistas asjas määratud eelistungi ja andis neile tähtaja

kompromissi saavutamiseks. Poolte taotlusel kohus korduvalt pikendas kompromissi tähtaega

kuni 27.09.2013.

25.11.2013 T. P. esitas hagiavalduse tervikteksti, täiendades hagiavaldust alternatiivse, alusetu

rikastumise alusel saadu hüvitamise nõudega. 06.12.2013 määrusega kohus jättis täiendatud

nõuetega hagiavalduse tervikteksti käiguta.

31.12.2013 hageja esitas parandatud ja täiendatud hagiavalduse tervikteksti, milles taotles

kostjalt 8650,80 € välja mõista esimese eelistusena seltsingupanuste hüvitamisena ning

alternatiivselt käsundita asjaajamise kulude hüvitamiseks või viimases järjekorras alusetu

rikastumise sätete alusel.

22.10.2014 kohus võttis alternatiivsed nõuded menetlusse.

10.12.2014 T. P. esitas hagiavalduse täienduse, lisades täiendava alternatiivse nõude alusena

poolte solidaarkohustusel põhinevad alused, kuid 29.01.2015 eelistungil hageja nendest alustest

loobus ning kohus neid alternatiivseid nõudeid ei menetlenud, kuid kohus ei ole vormistanud

selget menetluslikku otsustust esitatud nõuete menetlusse võtmata või läbi vaatamata jätmise

kohta. Kuna kohus ei ole neid nõudeid menetlusse võtnud ja hageja on sisuliselt nõude tagasi

võtnud, jätab kohus käesoleva otsusega need nõuded läbi vaatamata.

05.02.2015 hagiavalduse terviktekstis hageja selgitas täiendavalt hagi aluseks olevaid asjaolusid.

03.06.2015 kohtuistungil kohus määras lahendi teatavakstegemise ajaks 22.juuni 2015.

22.06.2015, 15.07.2015 ja 14.08.2015 määrustega kohus korduvalt muutis lahendi

teatavakstegemise aega.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

27.09.2012 esitas T. P. Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. V. vastu seltsingulepingu alusel

tehtud panuste hüvitamiseks summas 8656,80 €. Hageja täiendas ja täpsustas nõudeid

28.03.2013 viivise nõudega, mida omakorda täpsustas ja täiendas 23.04.2013 ja 09.09.2013

avaldustega. 31.12.2013 ja 05.02.2015 hageja täiendas hagiavaldust alternatiivsete nõuetega.

05.02.2015 hagiavalduse lõpliku tervikteksti kohaselt poolte vahel oli vabaabielusuhe

ajavahemikus xxxxa juulist kuni xxxx.a detsembrini. Ajavahemikus xxxx.a novembrist kuni

xxxx.a aprillini tegi hageja kulutusi kostjale kuuluvale elamule Xxxxx x Xxxxxxs asuval

kinnistul, tasudes elamu parendamiseks tööde eest, mille tellimine oli kostjaga eelnevalt kokku

lepitud, kostjale esitatud arvete alusel kostja asemel.

Hageja oli kinnistu ainuomanik alates 04.04.xxxx.a kuni 05.08.xxxx.a ja võõrandas kinnistu

kostjale 19.05.xxxx.a viimase ettepanekul eesmärgiga tagada kostja laenu Ühispangalt vastavalt

12.05.xxxx.a laenulepingule nr 600 0079170310.

Pooled elasid kinnistul alaliselt koos alates selle hageja poolt 04.04.xxxx.a soetamisest. Hageja

ei osanud arvata, et mingil hetkel võivad abielusuhted kostjaga lõppeda sellega, et kostja ta

ühisest kodust lahkuma sunnib, kuid samas ei saanud hageja seda ka välistada, mida kinnitab ka

hagi esitamine kostja vastu. Hageja tahe elamule kulutuste tegemisel oli suunatud poolte ühise

kodu parendamisele. Kooselu lõppemisel kostja hagejale tema poolt elamu parendamiseks tehtud

panuste hüvitamisest keeldus.

Hageja tasus kostjale kuuluva Xxxxx x Xxxxxxs kinnistul asuva elamu parendamise eest kokku

8656,80 eurot / 135 449,55 EEK alljärgnevalt:

Kostja tellis xxxx.a Xxxxx x kinnistul alljärgnevad elamu ehitusremonttööd:

1) vana katuse mahavõtmine

2) uue korstna ladumine

3) uue plekk-katuse paigaldus

4) uus vihmaveesüsteem

Nimetatud tööde ja materjalide eest kostjale esitatud OÜ Roomerk 20.11.xxxx.a arve nr 7093

summas 69 588 EEK tasus hageja oma kontolt nr 1000xxxx27xxxx SEB Pangas 20.11.xxxx.a.

Kostja tellis xxxx.a Xxxxx x elamu välisfassaadi paigaldustööd, mille eest kostjale 05.12.xxxx.a

esitatud Roomerk OÜ arve nr 7096 summas 29 621,55 EEK tasus hageja 10.12.xxxx.a oma

kontolt SEB Pangas.

Kostja tellis xxxx.a Xxxxx x elamu vundamendi katmise fassaadiplaadiga puitkarkassil vastavalt

Roomerk OÜ 17.03.xxxx.a kalkulatsioonile. Nimetatud tööde ja materjalide eest kostjale esitatud

Roomerk OÜ 07.04.xxxx.a arve nr 8030 summas 36 240 EEK tasus hageja 10.04.xxxx.a oma

kontolt SEB Pangas.

Hageja on kostja huvides tehtud kulutuste tõttu võlgades. Hageja suhtes toimub sundtäitmine.

Hageja nõuab kostjalt panuste hüvitamist kokku summas 8656,80 eurot VÕS §-de 580 , 581, 603

ja 607 (seltsinguleping ja selle lõppemise tagajärjed) alusel.

Pooled elasid kuni xxxx.a detsembrini ühise perena. Seega kohustusid hageja ja kostja tegutsema

ühise eesmärgi saavutamiseks, mis väljendus ühises pereelus kuni xxxx.a detsembrini, aidates

sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Vaidlust ei ole selles, et

hageja panusteks ühises pereelus olid rahalised kulutused ühise eluaseme, Xxxxx x Xxxxxxs

kinnistul asuva elamu remondiks ja parendamiseks, mida tõendavad hagiavaldusele lisatud

maksekorraldused rahaülekannete kohta.

Haginõude aluseks on asjaolu, et Xxxxx x Xxxxxxs asuva kinnistu remondiks ja parendamiseks

hageja poolt tehtud rahaliste panuste tulemusel poolte seltsinguvara majanduslikus mõttes

ühisvarana (VÕS § 589 lg) tekkis. Xxxxx x kinnistu on kostja ainuomandis ja seetõttu ei ole

hagejal võimalik oma nõuet kostja vastu maksma panna, ilma et see on täitedokumendi alusel

sundtäidetav.

Alternatiivselt taotleb hageja juhul, kui seltsingusuhe ei leia tõendamist, hagis nimetatud summa

kostjalt välja mõista käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamisena või, viimase

alternatiivina, alusetu rikastumise sätete alusel.

Kostjale tema elamu renoveerimise eest esitatud arved tasus hageja. Saab järeldada, et kostja

elamu renoveerimiseks kulutusi tegema ei olnud hageja ei õigustatud ega kohustatud. Hageja

käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise nõude tõendamisel ei oma kostja

rikastumine ega selle ulatus tähtsust. Hageja tasus kostjale esitatud OÜ Roomerk arved, s.t

hageja täitis käsundita asjaajajana (kolmanda isikuna) kostja kohustuse.

Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et hageja oli tema suhtes ebamoraalselt käitunud ja soovis

tehtud maksetega hüvitada kostjale tekitatud ebameeldivused. Hageja vaidleb vastu kostja

väitele, et hageja poolt OÜ Roomerk arvete tasumine oli kinge kostjale. Ainuüksi kostja maksed

hagejale ajavahemikus xxxx.a novembrist kuni xxxx.a aprillini tõendavad, et kostja tasus

hagejale võlga, mis hageja kinke kostjale välistab.

Hageja on andnud kostjale raha, sealhulgas laenuna, mida kostja ei ole hagejale tagastanud.

Hageja konto väljavõtte järgi on kostja teinud hagejale korduvalt makseid selgitusega „võlg“,

mis tähendab, et:

1) hageja maksed kostjale/kostja huvides ei ole toimunud tasuta, sest kostja on teinud

makseid (vastusooritusi) hagejale;

2) kostja on hagejale maksnud vähem kui on hageja maksnud kostjale, s.t hageja sooritused

on olnud kostja vastusooritustest suuremad;

3) Xxxxx x elamu renoveerimiseks hageja tehtud panuseid ei ole kostja hagejale hüvitanud,

s.t poolte vastastikused pangaülekanded ei ole hagi esemega seotud.

Hageja on teinud kostjale kasulikke sooritusi ilma kostjalt samaväärset vastu sooritust saamata.

Kostja näiteks veel 05.11.xxxx.a maksis hagejale 130 eurot selgitusega „võlg“ ja puuduvad

tõendid hageja soorituse kohta kostja kasuks tasuta. Hageja on kandnud kostjale 29.09.xxxx.a üle

70 000 krooni, mis on rohkem kui pool OÜ Roomerk arvete summast. Kostja nende arvete

tasumisse ei panustanud, vaid kogu summa tasus hageja. Kostja maksed hagejale kuni

05.10.xxxx.a kinnitavad, et 1) kostja tunnistas võlga hagejale, mis tõendab kinkeväite alusetust,

2) kostja on maksnud hagejale vähem kui on hagejalt saanud, mis tõendab alusetut rikastumist,

3) kostja ei ole hagejale Xxxxx x elamu renoveerimise eest tehtud panuseid hüvitanud.

Kirjalikus vormis võlakohustust selle kohta, millises summas millise tasumise tähtjaga võla

tasumist kostja oma maksetes hagejale silmas peab, ei ole pooled fikseerinud.

Samuti hageja vaidleb vastu kostja vastuväidetele hagi aegumise kohta.

Hagi aegumistähtaeg 3 aastat arvates seltsingu lõppemisest hakkas kulgema xxxx.a detsembri

lõpus, kui kostja käskis hagejal Xxxxx x elamust välja kolida.

Vastavalt TsÜS § 147 lg 2 muutus hageja kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu sissenõutavaks

xxxx.a detsembris. Lähtudes sellest on 27.09.2012.a hagi esitatud aegumistähtaja jooksul kõigis

nõuetes. xxxx.a detsembris sai hageja teada, et panustega Xxxxx x Xxxxxxs asuva elamu

renoveerimisse ta soovitud eesmärki ei saavutanud. Kostjale kuuluvas elamus elamise õiguse oli

hageja kaotanud. Vaidlust ei ole selles, et hagi on esitatud tähtaegselt käsundita asjaajamisel

tehtud kulutuste hüvitamise nõudes.

Viivise nõudega hagi 28.03.2013 esitamisel oli VÕS § 113 lg 1 põhinev (7% aastas)

viivisesumma 1358,04 eurot (lähtudes viivisest ühe päeva eest 1,66 eurot (7% 8656,80-st on

605,98 : 365 päevaga = 1,66 eurot)) ja seisuga 03.03.2015.a on hageja viivisenõue 2539,96 eurot.

Hageja palub välja mõista M. V.´lt T. P. kasuks:

1) pooltevahelise seltsingulepinguga tehtud panuste hüvitis VÕS § 607 alusel summas 8656

eurot 80 senti ja viivis 2539 eurot 96 senti seisuga 03.03.2015.a (esimene nõue)

2) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lause alusel (7% aastas) viivis põhinõudelt, s.o 8656 eurolt

80 sendilt alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude

rahuldamiseni (teine nõue).

3) Alternatiivselt, juhul kui esimene nõue jääb rahuldamata, käsundita asjaajamisel tehtud

kulutused VÕS § 1023 lg 1 alusel summas 8656 eurot 80 senti ja viivis vastavalt teisele nõudele

(kolmas nõue).

4) Alternatiivselt, juhul kui esimene ja kolmas nõue jäävad rahuldamata, VÕS § 1042 lg 1 alusel

alusetu rikastumisega saadud 8656 eurot 80 senti ja viivis vastavalt teisele nõudele.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning vastavalt hageja 03.06.2015 istungil esitatud

menetluskulude nimekirjale ja selle 04.06.2015 täiendusele, välja mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks õigusabikulud 850 € (sisaldab käibemaksu 20%) ja riigilõiv 725 €,

kokku 1575 €. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga ning hageja ei

ole käibemaksukohustuslane.

KOSTJA VASTUS

Kostja kirjalikes vastustes ja kohtuistungitel vaidles hagile ja selle täiendustele vastu. Kostja

leiab, et esitatud nõuded on aegunud.

Hageja esmane nõue on oma sisult seltsingu panuste hüvitamise nõue, mille puhul tuleb

väljakujunenud kohtupraktika järgi aegumistähtaega arvestada kooselu lõppemisest. Poolte

kooselu lõppes aprillis xxxx.a, seega hakkas sellest ajast kulgema võimalike seltsingupanuste

hüvitamise nõude aegumistähtaeg. Sellest tulenevalt aegusid sellisel alusel esitatavad nõuded

aprillis xxxx.a.

Aegunud on ka alternatiivsena esitatud nõuded. Alusetu rikastumise nõude aegumistähtaja algust

arvestatakse ajast, millal hageja sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest

tulenev nõue. Hageja on alternatiivsete nõuete osas 05.02.2015.a hagiavalduse terviktekstis

põhjendanud, et kostja elamu renoveerimiseks kulutusi tegema ei olnud hageja ei õigustatud ega

kohustatud. Sellest järelduvalt pidi hagejale juba arvete tasumise ajal olema teada, et tal on

kostja vastu võimalik alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega on hageja nõuded aegunud

vastavalt arvete tasumise ajale ajavahemikul november xxxx.a kuni aprill xxxx.a.

Ka hageja viivise nõue on aegunud.

Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue ei ole aegunud, ei ole kostja hinnangul alust

hagi rahuldamiseks. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja ei ole oma hagiavalduses esitanud

selgelt ja üheselt mõistetavaid selgitusi selle kohta, millise poolte konkreetse ühise eesmärgi

saavutamiseks olid pooled seltsingu sõlminud, millal see sõlmiti ning mis oli seltsingulepingu

konkreetne ese (see saaks olla poolte jaoks vaid ühine). Selliseid asjaolusid ei nähtu ka

26.03.2015. a kohtuistungil uuritud tõenditest.

Kostja kinnitab, et poolte vahel ei ole kunagi sõlmitud kokkulepet kinnistu ja/või sellel asuva

elamu kasutamiseks ühegi seltsingu eesmärgil ja huvides. Ei ole võimalik tuvastada mitte ühtki

sellist poolte ühist eesmärki, mis võiks olla mingikski eelduseks hageja poolt väidetava

pooltevahelise

seltsingulepingu

olemasolu

tõendamisele

ja

seltsingulepingu

sätete

kohaldamisele. Asjaolude pinnalt on nähtav, et puudus poolte tahe kasutada vara majanduslikus

mõttes ühisvarana. Siinkohal on oluline hinnata poolte käitumist ja tahteavaldusi kõnesoleva

kinnistu omandamisel. Esialgselt omandas kinnistu hageja enda ainuomandisse. 19.05.xxxx.a

müüs hageja kinnistu kostjale, nii sai kostja kinnistu ainuomanikuks. Olnuks pooltel tahe luua

kestvalt ühist varalist väärtust, kasutada vara majanduslikus mõttes ühisvarana, oleksid nad

vormistanud kinnistu kaasomandisse. Et see nii ei toimunud, tõendab poolte kindlat tahet hoida

varalised õigused ja kohustused lahus. Varaliste õiguste ja kohustuste lahushoidmise tahet näitab

ka see, et hageja soetas endale 09.02.xxxx.a eraldi korteri Xxxxxxs, xxxx xx xx – xx. Pooled on

oma käitumisaktidega selgelt väljendanud tahet varalised suhted eraldada ja lahus hoida.

Vastavad tahteavaldused on tehtud notariaalselt tõestatud vormis, mis tõendab, et pooled on

tahteavaldused teinud pärast piisavat järelemõtlemisaega ning pärast igakülgsete selgituste

saamist õiguslike võimaluste kohta. Seega on varaliste suhete reguleerimine just valitud kujul

olnud hageja ja kostja teadlik valik.

Hageja on 05.02.2015.a hagiavalduse terviktekstis kinnitanud, et „kostja elamu renoveerimiseks

kulutusi tegema ei olnud hageja ei õigustatud ega kohustatud“. See kinnitab seltsingulepingu

puudumist poolte vahel. Maja remondi arvete tasumise ajal ei olnud hagejal kohustust arveid

tasuda ulatuses, mis ületas kostja poolt hagejale sel eesmärgil antud summat. Tegemist oli hageja

poolt kostjale vabatahtlikult tehtud kinkega, mida hageja kinnitas tunnistajate juuresolekul

märtsis xxxx.a, kostja xx. sünnipäeval.

Kuigi OÜ Roomerk poolt esitatud arved tasus formaalselt hageja (arved on tasutud ülekannetega

hageja pangakontolt), tasus kõnesolevate arvete eest osaliselt kostja. Hageja ei ole lükanud

ümber asjaolu, et osaliselt sai hageja raha OÜ Roomerk arvete tasumiseks kostjalt. FIE-na

tegutsemise tõttu oli kostjal sularaha, osaliselt sai kostja raha oma isa parimalt sõbralt. Hageja on

26.03.2015. a kohtuistungil muuhulgas öelnud, et Xxxxxxsse maja ostmiseks võttis pangast

laenu hageja, aga kostja maksis pangalaenu. Seega on hageja ka ise kinnitanud, et hagejal oli

sularaha ja kuigi formaalselt oli kohustuse kandjaks hageja, pärinesid laenu tagasimaksmise

vahendid suures osas kostjalt. Selliselt toimisid poolte varalised suhted esialgu seoses

pangalaenuga ning selliselt toimisid need ka ehitustööde rahastamisel.

Kostja väidab, et hageja on teinud xxxxx xx x remondiarvete osalise tasumisega kinke kostjale.

Hageja alternatiivsed nõuded mõista kostjalt 8656,80 eurot välja käsundita asjaajamisel tehtud

kulutustena VÕS § 1023 lg 1 alusel või VÕS § 1042 lg 1 alusel alusetu rikastumisega saaduna,

on täielikult põhistamata, hageja ei ole esitanud ei selgitusi ega tõendeid, mis võiksid kinnitada

selliste nõuete aluseks olevaid asjaolusid.

Lisaks on hageja 26.03.2015. a kohtuistungil vande all antud seletuses kinnitanud, et tal puudus

summade tagasinõudmise kavatsus, mis tulenevalt VÕS § 1023 lg-st 3 välistab nõude esitamise

sama paragrahvi lg 1 alusel. Hageja ei ole esitanud põhistusi ega tõendeid selle kohta, et kostja

on hageja arvel alusetult rikastunud, ega millises ulatuses on kostja alusetult rikastunud.

Kostja leiab, et ei ole mingeid seoseid seltsinguga ja sel alusel kantud kuludega, käsundita

asjaajamisest tulenevate kulutustega ega mitte ka alusetu rikastumisena saaduga. Tegemist oli

hageja kinkega kostjale. Hageja ei täitnud elamu parendamiseks tehtud ehitustööde eest esitatud

arveid makstes kostja kohustust (VÕS § 1041 eeldus) ega teinud kostja elamule kulutusi

õigusliku aluseta (VÕS § 1042 eeldus), vaid sooritas kinke kostja kasuks.

Ka hageja poolt asjas 09.09.2013.a. hagiavalduse vormis esitatud viivise nõue, tuginevalt tema

poolt asjas 27.09.2019.a. kostja vastu esitatud kulutuste kui seltsingulepingust tulenevate

rahaliste panuste hüvitamishagile (8 656,80 euro), ei ole kostja poolt toodud põhjendustel

tõendatav ega sellisena tunnustatav.

Kui kohus peaks siiski mis tahes põhjendustel tunnustama mingiski ulatuses hageja nõudeid, sh

viivise nõuet, siis palub kostja viivise nõuet vähendada kui põhjendamatult liigkasuvõtjalikku.

Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.

03.06.2015 istungil esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja

mõista menetluses kantud õigusabikulu 3480 € (sisaldab käibemaksu 580 €) ning viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, uurinud põhjalikult poolte kirjalikke seisukohti, kuulanud pooled vande all ja

tunnistajad kohtuistungitel üle, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke

tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

2. Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjas tähtsust omavate faktiliste

asjaolude üle:

2.1. hageja ja kostja elasid vabaabielulises kooselus xxxx.aastast, pooled elasid koos algul

kostjale kuuluvas korteris Xxxxxxs,

2.2. Poolte vande all antud seletustega ja kinnistu registriosa väljavõttega on tõendatud, et xxxx.a

osteti maja Xxxxxxs, Xxxxx xx x kinnistul, milleks laenu võttis hageja, sest kostja FIE-na laenu

ei saanud, kuid laenumakseid tasus kostja;

2.3. maja omanikuna kanti kinnistusraamatusse hageja T. P.

2.4. poolte kooselu ajal, 19.05.xxxx notariaalselt tõestatud ostu-müügilepinguga T. P. müüs

Xxxxxxs, Xxxxx x asuva kinnistu kostjale, M. V.le ning viimane kanti kinnistu omanikuna

kinnistusraamatusse;

2.5. 19.05.xxxx kinnistu ostu-müügilepinguga samas lepingudokumendis sisalduva hüpoteegi

seadmise lepingu muutmise lepingu ja hüpoteegi muutmise lepingu kohaselt on T. P. poolt

kinnistu ostmiseks AS-iga Eesti Ühispank 30.04.2001 sõlmitud laenuleping nr 600 007 207 0110

refinantseeritud M. V. ja AS-i Eesti Ühispank vahel 12.05.xxxx sõlmtiud laneulepinguga nr 600

007917 0310.

2.6. hageja tasus Xxxxxxs, Xxxxx x asuva, kostjale kuuluva elamu remondi eest M. V. nimele

adresseeritud arvete alusel xxxx. – xxxx kokku 8656,80 € (135 449, 55 EEK) järgmiselt:

- 21.11.xxxx ülekandega 69 588 Eesti krooni (4447,48 €) Roomerk OÜ 20.11.xxxx arve nr 7093

katteks (I kd, lk 17 – 18)

- 10.12.xxxx ülekandega 29 621,55 Eesti krooni (1893,16 €) Roomerk OÜ 05.12.xxxx arve nr

7096 katteks (I kd, lk 19 – 20);

-10.04.xxxx ülekandega 36 240,15 Eesti krooni (2316,17 €) Roomerk OÜ 07.04.xxxx arve nr

8030 katteks (I kd, lk 22 – 23).

3. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millisel alusel hageja kostjale esitatud arved tasus ja kas

sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tasutud summa hüvitamist. Samuti on pooled

erinevatel seisukohtadel kooselu lõppemise aja ja sellest tulenevalt nõude aegumise osas. Hageja

on seisukohal, et poolte vahel oli seltsinguleping, kooselu lõppemisel xxxx.a detsembris seltsing

lõppes ning sellest ajast hakkas kulgema seltsingupanuste hüvitamise nõue. Alternatiivselt nõuab

hageja tasutud arvete summat käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätetele tuginedes.

Kostja eitab seltsingukokkulepet, hageja tasus remonditööde eest kinkena kostjale; samuti ei ole

täidetud nõude rahuldamise eeldused käsundita asjaajamise ega alusetu rikastumise sätete alusel,

poolte kooselu lõppes xxxx.a aprillis ning nõuded on aegunud.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 580 lg-s 1 sätestatud

seltsingulepingu mõiste järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased)

tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellega kaasa lepinguga määratud viisil,

eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi

edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või

seltsingule teenuse osutamine (VÕS § 581 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt eeldab seltsingulepingu olemasolu poolte kokkulepet saavutada ühine

eesmärk ning ka kokkulepet selles osas, milliseid panuseid keegi seltsinglastest teeb. Selles

tsiviilasjas esitatud tõenditega seltsingu olemasolu T. P. ja M. V. vahel tõendamist leidnud ei ole.

Seltsingulepingu olemasolu ei saa automaatselt järeldada poolte kooselust ega T. P. väidetest, et

ta remontis Xxxxx x elamut nagu oma kodu. Poolte käitumisest enne remonttööde tegemist ja

selle ajal ei nähtu poolte ühist tahet panustada ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kui poolte ühine eesmärk seoses Xxxxxxs, Xxxxx x asuva

kinnistuga oleks olnud ühise kodu rajamine ja selle parendamine, nähtuks see ka kinnistuga

tehtud tehingutest. Ühise kodu rajamise eesmärgi välistab ka hageja ise 26.03.2015 kohtuistungil

vande all antud ütlustes (III kd, lk 76 – 79). Nimelt hageja andis ütlusi, et ” … tuli võimalus

Xxxxxxsse maja osta, kuid meil ei olnud selleks vahendeid. Kostja oli FIE ja tema pangast laenu

ei saanud. Laenu pangast võtsin mina, aga kostja maksis pangalaenu. Mingi aja möödudes tahtis

kostja maja oma nimele, siis vormistasime maja ja laenu kostja nimele. Kostja tahtis maja oma

nimele ja mina olin sellega nõus, kuigi kostja ütles, et ”ma sind sisse ei kirjuta, äkki tahad pärast

midagi saada”. Seega on kostja selgesõnaliselt andnud hagejale mõista, et kinnistuga seoses

mingit ühist eesmärki pooltel olla ei saa. T. P. vande all ütlusi andes kirjeldas, et kostja sai tööd

ja vahetas maja aknad ära, andis hagejale 3000 krooni maja siseuste ostmiseks. Kostja M. V.

samal istungil vande all ütlusei andes (II kd, lk 79 – 81) kinnitas, et majaostu plaanis tema, kuid

ost vormistati algul hageja nimel, sest kostja pangalaenu ei saanud. Kui hageja paari aasta pärast

tahtis maja müüa, siis kostja müüs oma 3-toalise korteri Xxxxxxs, võttis ka uue laenu ja maksis

hageja pangalaenu kinni ning ostis maja hageja käest ära. Eeltoodust järelduvalt pooltel kooselu

algul ja kinnistu soetamise järel mingit seltsinguvara loomise eesmärki ega ühiselt panustamise

kokkulepet ei olnud.

5. Poolte käitumisest ei saa järeldada ka nende vahel seltsingu kokkuleppe sõlmimist hiljem,

xxxxx või xxxx remonttööde tegemise otsustamise ajal. M. V. andis vande all ütlusi, et

xxxxx.aastal tuli tal mõte maja renoveerida, selle juures kostja ei arvestanud T.ga. Kostja leppis

ehitusfirmaga Roomerk OÜ-ga kokku, mis töid on vaja teha, T. ajas asju, kuna meesterahvas

teab paremini neid asju. Töödega alustati xxxx ning sama aasta sügisel hakkas kostja andma T.le

sularaha (tööde eest tasumiseks), kokku 50 000 krooni, kostja oli 70 000 krooni saanud oma isa

lähimalt sõbralt. Töid tehti xxxx.a kevadeni: katusevahetus, korstna tööd, välisfassaad ja sokkel.

Hageja eitab kostjalt sularaha saamist, peale siseuste jaoks saadud 3000 krooni. Hageja maksis

kõige eest, mis puudutas maja välisfassaadi – puitvoodri immutamine, värvimine. Hageja

väidetel tellis ta ka välisvoodrilauad, kuid ei võtnud selle kohta kviitungit ega saa seda tõendada.

T. P. kinnitab, et maksis materjalide eest, sest elas majas koos kostjaga; tagasimaksmisest juttu ei

olnud; kuna tal raha oli, siis lihtsalt tegi nii, ehitas seda nagu oma kodu ja lootis, et ka sureb seal.

Hageja toob hagiavalduses ise välja, et kooselu lõppedes sai talle selgeks, et remondiarvete

tasumisega ta soovitud eesmärki ei saavutanud, sest oli kaotanud õiguse elamus elada. Nendest

hageja ütlustest nähtub hageja enda ühepoolne eesmärk kulutuste tegemisel, hageja maksis

materjalide eest omal algatusel, tasumaks elamu kasutamise õiguse eest, mitte kokkulepitud

seltsingupanuse tegemiseks. Hageja ei ole põhistanud (vaatamata kostja vastavatele

vastuväidetele ja kohtu korduvatele selgitustele), milles seisnes kostja majanduslik eesmärk

väidetavas seltsingus, mil viisil ja milliseid kokkuleppeid on kostja hagejaga sõlminud selle

eesmärgi saavutamiseks.

6. Poolte vahel ühise kodu rajamiseks seltsingukokkuleppe vastu räägib ka hageja poolt xxxx.a

Xxxxxxsse korteri ostmine. Hageja vande all ütlustes kinnitab, et korteri soovitas tal osta kostja,

sellel ajal elasid nad kostjaga koos. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja soovitanuks

hagejal korterit osta, kui pooltel olnuks kokkulepe ühiselt panustada kodu rajamisse Xxxxxxs,

Xxxxx x asuval kinnistul. Samuti on hageja seletanud, et poolte suhted olid periooditi halvad,

eriti siis, kui kostja poeg olli töötu ning elas Xxxxx x majas. Tülide tõttu kostjaga elas hageja

xxxx.a mitu nädalat oma korteris. Seega ei olnud poolte vahel harmoonilist kooselu, mis

võimaldaks järeldada kostja konkludentset tahteavaldust seltsingusuhteks. Hagi kostjalt hageja

kasuks rahasumma väljamõistmiseks seltsingupanuse hüvitamisena tuleb hagi tõendamatuse

tõttu jätta rahuldamata.

7. Hageja on juhuks, kui seltsingulepingu olemasolu poolte vahel tõendamist ei leia, esitanud

kaks alternatiivset nõuet, mis oma olemuselt on mõlemad lepinguvälised kohustused. Hageja

alternatiivsete nõuete järjestuses on järgmiseks nõudeks VÕS § 1023 alusel käsundita

asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise nõue summas 8656,80 €. VÕS § 1018 lg 1sätestab, et

kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks

talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajal käesoleva

seaduse §-des 1019 – 1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab

asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või

eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu

seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut üleval pidada või on asjaajamisele asumine muul

põhjusel avalikes huvides oluline. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt käsundita asjaajamisega

ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks.

8. Kohus leiab, et hageja ei ole toonud välja ega tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et

hageja tasus kolm arvet, millest hageja nõudesumma koosneb, Roomerk OÜ-le käsundita

asjaajajana. Vastupidi – hageja vande alla antud ütluste kohaselt pidas hageja vajalikuks arveid

tasuda, et tagada endale õigus elada Xxxxxxs Xxxxx x elamus, hagejal lihtsalt oli raha, hageja ei

ole põhistanud, et ta arveid tasudes pidas silmas kostja huvisid ja soovis kostjale kasu tuua.

03.06.2015 kohtuistungil hageja esindaja antud selgitused (III kd, lk 122), et hageja arveid

tasudes soovis kostjat soodustada ja pidas silmas, et kostjal ei tekiks võlgnevus ning et kostja on

hageja sellise asjaajamise heaks kiitnud, on õigusteadmistega esindaja poolt õigussuhte soovitud

alusel kvalifitseerimiseks asjaolude kunstlik konstrueerimine, mis ei lange kokku hageja enda

vande all antud ütlustega ega tegelike faktiliste asjaoludega.

Hageja ise samal 03.06.2015 istungil (III kd, lk 122) kinnitas, et maksete tasumise ajal elasid nad

kostjaga koos ning siis hageja ei mõelnud, et kostja peaks raha tagasi maksma, hageja tasus

arved, sest pidas seda perekonna ühiseks kohustuseks. Roomerk OÜ arved on adressseeritud M.

V. nimele, mistõttu ei saanud hageja olla eksimuses soodustatu isikus, kui väitis end olevat

täitnud perekonna kohustust. Asjaoludest nähtuvalt kooselu ajal olid hagejal ja kostjal eraldi

rahalised vahendid. Hageja põhiline nõue tugineb hageja veendumusele, et nad tegutsesid

kostjaga ühise kodu loomise nimel. Hagejal ei saanud samal ajal olla soovi tegutseda käsundita

asjaajajana kostja soodustamiseks. Hagejal puudus faktiline vajadus käsundita asaajamisele

asuda, sest hagejal puudus takistus enne asjaajamisele asumist (arvete tasumist) küsida selle

kohta kostja arvamust. Hageja ei ole esile toonud, et tal oli takistatud arvete tasumist kostjaga

kooskõlastada. Hageja 03.06.2015 istungil (III kd, lk 123) kinnitas, et kostja sai arvete tasumisest

teada samal päeval. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja kõik arved tasunud enne tasumise

tähtaja lõppemist, mistõttu ka hageja esindaja väidetud hageja soov vältida kostjal võlgnevuse

tekkimist ei õigusta käsundita asaajamist.

Kohus leiab, et õigussuhte käsundita asjajamisena kvalifitseerimisel omavad tähtsust

asjajajamisele asumisel olemas olnud faktilised asjaolud ja asjaajaja teadmine ning arusaamine

sellel ajal. Arvete maksmine ei saa muutuda käsundita asjajamiseks mitmeid aastaid pärast arvete

tasumist tekkivate asjaolude tõttu, nagu hageja esindaja on nõude aegumise kontekstis väitnud.

Nimelt hageja esindaja leiab, et käsundita asjaajamisel tehtud kulude hüvitamise nõude

aegumistähtaeg ei saanud hakata kulgema arvete tasumisest, sest siis ei olnud hagejal veel mingit

alust arvate, et kostja nõuab tema Xxxxx x majast väljakolimist. Eeltoodud põhjendustel kohus

asub seisukohale, et hageja ei tegutsenud vaidlusaluseid arveid tasudes käsundita asjajajana.

9. VÕS § 1023 lg 1 annab käsundita asjaajajale õiguse nõuda, et soodustatu hüvitaks talle

asjaajamisel tehtud kulutused ja vabstaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste

hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda

ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidaa

mõistlikult vajalikuks. VÕS § 1023 lg 3 kohaselt juhul, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et

asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste

hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid

õigusi. Kuna hageja kinnitas, et arvete tasumisel ta ei eeldanud, et kostja peaks need summad

talle tagasi maksma, siis ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tehtud kulude hüvitamist ka siis, kui

õigussuhte käsundita asjaajamisena kvalifiseerimise eeldused oleksid täidetud.

10. Hageja viimane alternatiivne nõue on mõista kostjalt välja 8656,80 € alusetu rikastumise

alusel saaduna. Ka nõude selle aluse puhul on hageja esindaja seisukohal, et kostja rikastus

tasutud arvete ulatuses xxxx.a jõuludest alates, kui käskis hagejal Xxxxx x elamust välja kolida,

arvete maksmisest kuni kooselu lõppemiseni hageja esindaja kostjat alusetult rikastunuks ei pea.

11. Alusetu rikastumise üldnormi, VÕS § 1027 järgi isik peab käesolevas peatükis sätestatud

alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Hageja on

05.02.2015 hagiavalduse terviktekstis viidanud alusetu nõude õigusliku alusena nii VÕS §-le

1041, kui §-le 1042. Hageja esindaja rõhutas 03.06.2015 kohtuistungil, et hageja alusetu

rikastumise nõue tugineb 05.02.2015 hagiavalduse terviktekstis näidatud VÕS § 1042 lg-le 1,

mis sätestab teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isiku õiguse nõuda teiselt isikult

kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud,

võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millisd on olnud

tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil

isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse

suurenemist kasutama hakata.

Hageja on 05.02.2015 hagiavalduse terviktekstis tsiteerinud üksnes õiguskirjandust ja seaduse

teksti, toomata välja faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kvalifitseerida hageja nõuet alusetu

rikastumise nõudena. Hageja tsiteerib ”Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne”lk 620,

p 3.1.2: ”VÕS § 1042 lg 2 p 2 koahselt tulevad VÕS-i §-st 1042 tulenevad alusetu rikastumise

nõuded seega kõne alla üksnes juhul, kui isik ei tea, et ta teeb kulutusi võõrale asjale või kui ta

arvab ekslikult, et on selliste kulutuste tegemiseks õigustatud või kohustatud, samuti juhul, kui

kulutuste tegemisest ei ole võimalik õigeaegselt teatada”.

Hageja menetluses läbivalt on väitnud, et tasus kostja nimele väljastatud remondiarveid, sest

elati ühise perekonnana ja hageja panustas ühise kodu parendamisse. Seejuures teadis aga hageja

täpselt, et kinnistu ja sellel asuv hoone kuuluvad kostjale ning et ta teeb kulutusi võõrale

kinnisasjale, sest hageja ise oli kinnistu kostjale müünud ning nõustunud vastava

õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmisega. Seega hageja enda esitatud tõlgenduse

kohaselt on hagi rahuldamine VÕS § 1042 järgi välistatud.

12. Hageja ei ole välja toonud kostja rikastumise ulatust. Ilmselt õige ei ole hageja käsitlus kostja

alusetu rikastumise aja kohta (esitatud nõude aegumistähtaja alguse kontekstis). VÕS § -s 1041

ega § 1042 lg-s 1 sätestatust tulenevalt ei saa kostjat lugeda alusetult rikastunuks alates kooselu

väidetavast lõppemisest xxxx.a detsmbris. Kostja vastuväidetele ja kohtu korduvatele selgitustele

vaatamata hageja alusetu rikastumise nõuet asjaoludega vajalikul määral ei sisustanud. Hageja

03.06.2015 istungil tõi välja, et esitas alusetu rikastumise nõude, lähtudes kostja väitest, et

vabaabielusuhteid juba aastaid ei olnud, xxxx.a kostjal väidetavalt oli kannatus katkenud ning

hageja elas väidetavalt pikki perioode mujal. Kohus on seisukohal, et alusetu rikastumise

koosseisu ei täida hageja väited, et eesmärk, mida renoveerimisega sooviti saada, saavutati;

hageja arvas, et panustab perekonna ülalpidamisse, kohustus nende maksete tegemisel oli, aga

see langes hiljem ära. Hageja esitatud asjaoludest ei saa üheselt järeldada, et ta tasus kostja

arveid, olemata selleks õigustatud või kohustatud.

13. Samuti oleks kostja näidatud õiguslikul alusel võimalik alusetu rikastumise nõue hagi

27.09.2012 esitamise seisuga aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1

kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil

õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.

Praeguses asjas pidi hagejale juba arvete tasumisel olema selge, et tal on alusetust rikastumisest

tulenev nõue kostja vastu. Kostjale kuuluva kinnistu remonditööde eest kostjale esitatud arvete

tasumise kohustust ega õigustust, sest hageja väidetel tasus ta arved omal algatusel, ilma kostja

korralduseta või konkreetse kokkuleppeta. Vaidlusalused arved tasus T. P. 21.11.xxxx (I kd, lk

18), 10.12.xxxx (I kd, lk 20) ja 10.04.xxxx (I kd, lk 23). Seega aegus arvete tasumisest tulenev

alusetu rikastumise nõue vastavalt 21.11.xxxx, 10.12.xxxx ja 10.04.xxxx. Hagi esitati poolteist

aastat pärast aegumistähtaja möödumist.

Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

14. Kuna kohus jätab hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata kõikide alternatiivsetel alustel

esitatud nõuete osas, puudub vajadus täiendavalt analüüsida nõuete aegmist ja sellega seoses

hinnata tunnistajate esitatud väiteid poolte kooselu lõppemise aja kohta. Samuti puudub vajadus

hinnata kostja väiteid hagejale sularaha andmise kohta ja hageja poolt arvete tasumise kohta

kinkena kostjale.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab

menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad

menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja 03.06.2015 istungil esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kulud

õigusabile kokku 3480 € (sisaldab käibemaksu). Hageja 03.06.2015 kohtuistungil esitas

paljasõnalise ja põhistamata vastuväite kostja kulude ülepaisutatusse kohta. Kuna hageja esindaja

ei ole vastuväiteid konkretiseerinud, hindab kohus kostja õigusabikulude põhjendatust ja

vajalikkust üldiselt.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kostja esindaja on õigusabi osutamiseks kulutanud kokku on 42,7 tundi, millest tasustatud on 29

töötundi, arvestusega 120 €/tund. Seejuures loetelus ühe positsiooni all kajastatud toimingu

ajakulu on valdavalt kuni 1 tund (seejuures kaks positsiooni (ilmselt ekslikult sama numbriga)

1.32 sisaldavad tutvumist vastavalt viie protokolliga ja nelja määrusega). Tunnist pikema

ajakuluga on T. P. hagi sisuks oleva väidetava seltsinguga seoses kõigi asjaolude kohta kliendi

selgituste

ärakuulamine

ja

dokumentidega

tutvumine

(2,0

tundi),

17.09.2013

menetlusdokumendi koostamine ühes kliendiga nõupidamisega (2,5 tundi);02.12.2013 kostja

menetlusdokumendi koostamine ühes kliendiga nõupidamisega (2,0 tundi), 25.06.2014 vastuse

koostamine hageja uuele hagiavaldusele ühes kliendiga nõupidamisega (4 tundi), osalemine

29.01.2015 istungil (2,5 tundi), 20.02.2015 kostja nimel menetlusdokumendi koostamine ühes

kliendiga nõupidamisega (2 tundi), kostja 17.04.2015 menetlusdokumendi koostamine ühes

kliendiga nõupidamisega (4 tundi), osalemine 26.03.2015 istungil (6 tundi). Tuleb nõustuda

kostja esindajaga, et kuigi hageja nõue tuleneb 3 arve tasumisest, on hageja oma nõuet korduvalt

muutnud ja täiendanud, esitades kokku viis hagiavalduse tervikteksti, lisades ja muutes erinevaid

õiguslikke konstruktsioone. Kõiki hageja esitatud dokumente on kostja esindajal tulnud

analüüsida

ja

kostja

seisukoht

kujundada.

Arvestades

kostja

esindaja

koostatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kohus seisukohal, et näidatud ajakulu 29 tundi, mille

hüvitamist kostja taotleb, on selles asjas vajalik ja põhjendatud. Kostja kinnitab, et ei ole

käibemaksukohustuslane, seega tuleb õigusabikulud hüvitada kostjale koos käibemaksuga.

Kohus mõistab taotletud summa 3480 € hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja.

Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel on hageja kohustatud väljamõistetud

menetluskuludelt tasuma kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

16. TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab asjas 02.10.2012 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu – kohtuliku hüpoteegi seadmise M. V.le kuuluvale kinnistule Xxxxxxs, Xxxxx

xx x.

Heli Käpp

/Allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik