4-15-6208/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. septembril 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-6208 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

D.O isikukood XXX elukoht XXX väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 28.07.

2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302, 15,011127.

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus

otsustas:

D.O kaebus rahuldada osaliselt.

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 28.07.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,15,011127 tühistada ja teha uus otsus.

D.O-le liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahv 215 trahviühikut s.o 860 eurot jätta muutmata.

2

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 5-ks kuuks

vähendada ning võtta D.O-lt mootorsõiduki juhtimise õigus lisakaristusena 3-ks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb juhiluba kohtuotsuse jõustumisel 5(viie) tööpäeva jooksul loovutada Maanteeametile.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse

kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklustalituse liikluspolitseinik Eneli Kauber koostas 13.07.2015.a väärteoprotokolli

20150713179703 selle kohta, et 13.07.2015.a kella 10:56 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Peterburi tee 111, liikudes J. Smuuli tee suunas juhtis D.O mootorsõidukit Scania P

380 registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,51mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,56mg/l, +/-0,05mg/l. Kirjeldatud tegevusega rikkus D.O liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 28.07.2015.a otsuse alusel väärteoasjas 2302,15,011127 määrati D.O-le karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahv 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati D.O suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks.

Kaebuse sisu Oma kaebuses menetlusalune isik D.O selgitab, et töötab tänavapuhastus firmas ja

neil on graafikujärgne meeskonna töö. Soojal ajal see hõlmab tänavate puhastamist

tolmuimuritega ja reostuskoristustöid – avariitagajärgede likvideerimisel. Talveperioodil

teevad libedustõrjet ja lumesahkamist. Rikkumine juhtus pikka aega kalibreerimata koduse alkomeetri tõttu. Palub üle vaadata talle tehtud otsus väärteoasjas, mille sooritas 13.07.2015.a. Taotleb talle määratud juhtimisõiguse äravõtmist muuta ja lisada põhitrahvile. Kardab, et nii pika juhtimisõiguse keeluga kaotab töö, mida on teinud peaaegu 20 aastat. Tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb südamest lubamatu teo pärast. Lubab, et selline tegu enam ei kordu. On saanud valusa õppetunni, mis jääb meelde elu lõpuni.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha.

3

Kohtuväline menetleja, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas alused kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 - 1,49 milligrammi, või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 - 0,74 milligrammi - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas

paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 (kolmest) kuust kuni 9 (üheksa) kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Väärteoasja materjalide kohaselt juhtis D.O mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,51 mg. D.O tuvastati väljahingatavas õhus selline alkoholi kogus, milline on LS § 224 lg 2 keskmises määras. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise juures on oluliseks teguriks nn mõõtetulemus, mis LS § 224 lg 2 puhul veres 0,25 - 0,50 milligrammi grammis või väljahingatavas õhus 0,25 - 0,74 milligrammi liitris. Selliste rikkumiste puhul, kus

karistus määratakse mõõtetulemuse alusel saab võtta kaalutlemisel lähtepunktiks lugemi ja karistuse määramisel mõõtetulemuse. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud isiku süüga ja teo toimepanemisega seotud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne

määr vastava sätte sanktsiooni piirides ja prognoosida menetlusalusele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Väärteootsusele on kohtuväline menetleja märkinud kergendava asjaoluna kahetsuse ja määranud põhikaristuse üle LS § 224 lg 2 keskmise määra ning kohaldanud lisakaristust, kuid see ei tähenda, et kahetsus on jäänud arvestamata. Lisaks näeb sanktsioon ette mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise võimaluse kuni kuueks kuuks ja lisakaristusena, lähtudes LS § 224 lg 3 p 1 sõiduki juhtimisõiguse ära võtmise kolmesi kuust üheksa kuuni. Seadusandja on liiklusreegleid kehtestades näinud ette piirmäärad ja kohustused. Piirmäär on oma sisult määr, mida mitte mingil juhul ei tohi ületada ja kohustus oma sisult nõue, mida

mingil juhul ei tohi täitmata jätta. Vabandada oma tegevust unustamise ja kalibreerimata alkomeetri kasutamisega on ilmselgelt kitsarinnaline ja hoolimatu suhtumine.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleva väärteo menetlemisel ei ole rikutud

väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistamise alused on sätestatud KarS § 56 lg-s 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-4-1-2-05 asunud seisukohale, et karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning erija üldpreventiivsed

vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda.

Kuigi kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluga arvestades määranud

menetlusalusele isikule karistuse üle sanktsiooni keskmise määra, ei ole selline karistus ülemäära raske, arvestades, et menetlusalusel isikul tuvastati väljahingatavas õhus selline kogus

4

alkoholi milline on üle keskmise määra. Lähtudes eelpool toodust on kohtuväline menetleja

seisukohal, et määratud karistus on menetlusalusele isikule piisavaks motivatsiooniks oma

hoiakute muutmiseks ja liiklusseaduses toodu kordamiseks, tuletamaks mh meelde liiklusreeglitest kinnipidamise kohustust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda

tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Keelatud seisundis mootorsõiduki

juhtimine on kahjuks enamlevinud liiklussüütegusid ning liiklusõnnetuste põhjustaja. Seda

ilmestavad ka sagedased meediakajastused. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja

väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et D.O kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49

milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlust ei ole selles, et D.O juhtis 13.07.2015.a kella 10:56 ajal Harjumaal, Tallinna

linnas Peterburi tee 111, liikudes J. Smuuli tee suunas mootorsõidukit Scania P 380 registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,51mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,56mg/l, +/-0,05mg/l.

Väärteo toimepanek on mh tõendatud: 13.07.2015.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklustalituse liikluspolitseinik Eneli Krauberg otsustas 13.07.2015.a kõrvaldada D.O

(ik XXX) sõiduki Scania P 380 registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas

5

õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. D.O on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval, s.o 13.07.2015.a ning kinnitanud

seda enda allkirjaga; tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti

13.07.2015.a kell 11:08-11:12 D.O alkoholisisaldust väljahingatavas õhus

tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seerianumber ARAF-0004, taatlustunnistus nr TTRC-15/00086, mille lõplik lugem oli 0,56 mg/l, laiendmääramatus 0,05

mg/l, mõõtetulemus 0,51 mg/l; 13.07.2015.a tunnistaja ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt tunnistaja Anatoli Jazõkov 13.07.2015.a olles tööl Harjumaal Tallinna linnas Peterburi tee 111 juures, kella 10:56 ajal peatas politseioperatsiooni raames kinni J. Smuuli tee suunas liikunud veoki Scania registreerimismärgiga XXX. Tuvastas sõidukijuhil indikaatorvahendiga

alkoholi tarvitamise tunnused. Sõiduki juht esitas juhiloa D.O (ik XXX) nimele; Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt menetlusalune isik

D.O selgitab, et juhtis tööautot Scania Lakki tänavalt Jõelähtme valda Eelmisel päeval oli tarvitanud alkoholi. Hommikul oli enesetunne normaalne; Menetlusaluse isiku

seletuskirjast nähtuvalt selgitab menetlusalune isik D.O, et 13.07.2015.a koostati

talle Peterburi tee 111 juures reidi käigus väärteoprotokoll nr 20150713179703. Juhtis

ametiautot Scania XXX. Talle ebameeldivaks üllatuseks tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,5mg/l. Samal hommikul kella 06:30 paiku puhus kodus alkomeetrisse ja see näitas 0,4mg/l. Kuna ise sõita ei saanud ,viis naine ta tööle, kus remontis autot umbes kella 10:00-ni ja siis saadeti ta objektile. Enesetunne oli hea ning oli kindel, et jääknähud on kadunud.

Kodust alkomeetrit ei ole peale ostmist kalibreeritud. Seda, et alkomeetrit peab aeg ajalt

kontrollima sai töökaaslastelt pärast juhtunut teada ja ilmselt see talle saatuslikuks saigi. Tunnistab ennast täielikult süüdi ja südamest kahetseb juhtunu pärast.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et menetlusalune isik D.O rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud nõudeid ning menetlusalune isik on toime pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda,

et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on terviseseisund, mille esinemisel ei tohi sõidukit juhtida. D.O on oma selgitanud, et eelmisel päeval tarvitas alkoholi. Hommikul kella 06:30 paiku puhus kodus alkomeetrisse ja see näitas 0,4mg/l. Kella 10:00 paiku saadeti ta objektile, enesetunne oli hea ning oli kindel, et jääknähud on kadunud. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses, kuivõrd isik pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda.

Menetlusalune isik D.O oli eelmisel päeval tarvitanud alkoholi ning hommikul kontrollides näitas alkomeeter 0,4mg/l kohta. Seega D.O teadis, et tema tervislik

seisund ei võimalda mootorsõidukit juhtida ning asudes kell 10:00 mootorsõidukit juhtima

ilma, et ta oleks vahetult enne sõitma asumist kontrollinud enda tervislikku seisundit pidi

menetlusalune isik D.O möönma, et tema tervislik seisund ei pruugi endiselt tal võimaldada mootorsõidukit juhtida.

Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et D.O poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

6

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmäära lähedases määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus liitri kohta alkoholisisaldus 0,56 +/- 0,05 mg, laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku

kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,51mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline määr on sätestatud kui rikkumise keskmine määr. Samale seisukohale on jõudnud ka kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha alguses, kuid kirjaliku seisukoha lõpus on mingil põhjusel kohtuväline menetleja leidnud, et alkoholisisaldus oli üle keskmise määra.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmises määras. See

aga omakorda tingiks karistuse määramise sanktsiooni keskmises määras. Süü kõrval

arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise

menetluse jooksul on tuvastatud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamine, karistust

raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt on

menetlusalusel isikul üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on määratud joobes juhtimise eest. Kohtuväline menetleja on mõistnud D.O-le põhikaristuse üle sätestatud sanktsiooni keskmise. Põhikaristuse suurust D.O vaidlustanud ei ole. Kohtule esitatud kaebuses

on D.O märkinud, et vajab juhtimisõigust, kuna nii pika juhtimisõiguse keeluga kaotab oma töö, mida on teinud peaaegu 20 aastat. Nimetatud asjaolu oli kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ei tekkinud ootamatult. Kohus leiab, et kaebaja peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isikuna

on menetlusalune isik teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud

sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma seda, et pärast

inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Samuti koondab mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine menetlusaluse isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele.

Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et D.O on võimalik mõjutada uute

väärtegude toimepanemisest kohaldades lisakaristust miinimummääras s.o juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle

suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik