3-15-2301/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2301 Haldusasi M.L. esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotleja – M.L. Asjas puudutatud isik – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.L. menetlusabi ja esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata.

2. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD NING MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 1. Tallinna Halduskohtule saabus 14.09.2015 M.L. esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotleja palub kohtul kohustada Tallinna Vanglat esitama talle kõikide vanglaametnike nimed, kes andsid korralduse, et vanemvalvur Enriko Laanemäe ja valvur Tarmo Samul teostaksid läbiotsimist 3-2 sektsiooni kambris nr 5, samuti läbi otsimise põhjused. Taotluses on M.L. märkinud, et läbiotsimised peaksid toimuma kord kolme kuu jooksul, kuid need toimuvad tihemini, mistõttu peab selleks olema põhjendatud kahtlus ja vastav vanglaametniku korraldus. M.L. leiab, et tulevikus ei pruugi korralduse andja isik ja korralduse põhjendused olla tuvastatavad, mistõttu võib kohtuotsusega tema õiguste kaitse osutuda võimatuks. M.L. on esitanud Tallinna Vanglale ka vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. M.L. esitanud kohtule ka menetlusabi taotluse, milles palub vabastada end esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest. 2. Tallinna Vangla esitas 16.09.2015 kohtu nõudel seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele ning kaebaja poolt 14.09.2015 koostatud vaide (vangla registreeris 15.09.2015). Tallinna Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna M.L. on samasisulise vaide Tallinna Vanglale esitanud ning juhul kui vangla vaide rahuldab, on M.L. oma eesmärgi niigi saavutanud. M.L.l saab tekkida esialgse õiguskaitse vajadus alles siis, kui vangla jätab tema vaide rahuldamata. Kui kohus rahuldaks M.L. taotluse, otsustaks kohus sellisel juhul põhivaidlus ette ära, kuid M.L.l puudub esialgse õiguskaitse vajadus, mis õigustaks põhivaidluse ette lahendamist ja kaaluks selgelt üles avaliku huvi. Alust esialgse õiguskaitse

2(2) kohaldamiseks ei anna ka M.L. väited. Lisaks ei osutuks M.L. õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks ega kaasneks selliseid tagajärgi, mida ei oleks võimalik või mida oleks raske hiljem kõrvaldada, kuna M.L.l on koheselt peale vaideotsuse saamist võimalik seda kohtus vaidlustada.

KOHTU PÕHJENDUSED 3. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. 4. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3 alusel, kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus selgitab, et esialgne õiguskaitse on mõeldud selleks, et vastustaja või muud isikud ei saaks poolelioleva kohtumenetluse kestel teha toiminguid, mis muudavad kaebajal tema eesmärgi saavutamise võimatuks isegi juhul, kui kaebus lõpuks rahuldatakse. Esitatud kujul on esialgse õiguskaitse taotlus põhjendamata. Sellest ei nähtu, milles seisneb see pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg, mille vältimiseks kaebaja esialgset õiguskaitset vajab. Esialgne õiguskaitse ei ole mõeldud mitte igasuguste ebameeldivuste vältimiseks, vaid üksnes juhuks, kui vastasel korral saaksid kaebaja õigused olulisel määral kahjustada. Kohus nõustub Tallinna Vangla seisukohaga, et M.L.l puudub esialgse õiguskaitse vajadus, mis õigustaks põhivaidluse ette lahendamist ja kaaluks selgelt üles avaliku huvi. M.L. väited selle kohta, et hiljem ei ole võimalik tuvastada läbiotsimiseks korralduse teinud vanglaametniku andmeid või korralduse andmise põhjendusi, ei ole usutavad. 5. Eeltoodu põhjal jätab kohus M.L. esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuna kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus läbi vaatamata ka menetlusabi taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe