4-15-5568/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-5568

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.septembril 2015, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-5568 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

N.P kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

22.06.2015 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,15,010102 (10220151201379) Kvalifikatsioon: LS § 227 lg 1 Toimepanemise aeg ja koht: 22.06.2015 kell 15:37, Ranna tee -Tuule tee, Tallinn Harju maakond Kaebuse esitaja

N.P (isikukood XXX, elukoht XXX, eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXX OÜ) Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse 22.06.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,15,010102 (10220151201379) ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista N.P-le LS § 227 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses,

s.o 60 (kuuskümmend) eurot.

3. Rahatrahv tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse 22.06.2015 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr

2302,15,010102 (10220151201379) näidatud arvele SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Danske pangas arvele

EE403300333416110002 või №rdea pangas arvele nr EE701700017001577198.

Kohustuslik on märkida ja selgitusse viitenumber 10220151201379 „rahatrahv, väärteoasi nr 4-15-5568, N.P“.

Edasikaebamise kord

2 Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise

soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik 03.07.2015 laekus Harju Maakohtule N.P kaebus Politseija Piirivalveamet Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 22.06.2015 kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2302,15,010102 (10220151201379) (tl 1-2). N.P taotleb rahatrahvi summa vähendamist, kuna tal ei ole eelnevaid rikkumisi ning ta tunnistab ja mõistab oma tegu.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 5-6), milles on seisukohal, et 22.06.2015 koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,15,010102 on seaduslik ning selle muutmiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega.

Karistusmäära valikul on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille

kohaselt tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et menetlusalusele isikule on inkrimineeritud lubatud suurima sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 19 km/h

ning see annab aluse rääkida isiku suhteliselt suurest süüst. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades rikkumise ulatust on üle sanktsiooni keskmist määra rahalise karistuse

määramine põhjendatud. Arvestades eelpooltoodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et

vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1-2, 5-6).

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud N.P kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §

123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

22.06.2015 koostatud kiirmenetluse otsuse kohaselt (VT tl 1) 22.06.2015 kell 15:37 juhtis N.P Harju maakonnas Ranna t-Tuule teel mootorsõidukit Seat Altea reg märk XXX kiirusega 72 km7h+/-3 km/h, mis ületas lubatud sõidukiiruse 19 km/ võrra. Antud teelõigul on lubatud

suurim sõidukiirus 50 km/h. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT tl 2), möönan, et ekslikult võis olla kiirus lubatust suurem, aga mitte tahtlik liikluse rikkumine. V™S § 56 lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik ei ole ütlusi või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, ei saa kohaldada kiirmenetlust, vaid tuleb alustada üldmenetlust. Kiirmenetluse otsusel on N.P allkiri V™S § 19 ja § 55 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta (VT tl 1). LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis

tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. Iga õigusvastase teo toimepanemine

3 ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu.

Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste

määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et N.P

käitumine LS §227 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu

hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebusest selgub, et N.P mõistab oma rikkumist. Vaidlustatud Politseija

Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 22.06.2015 kiirmenetluse otsuselt väärteoasjas nr 2302,15,010102 (10220151201379) nähtuvalt karistati N.P LS § 227 lg 1 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 eurot. N.P-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole karistusregistrisse kantud (VT tl

3). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada

edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot.

Leo Kunman Kohtunik