2-13-582/77 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-13-582 Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2015, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Soots, Kaija Kaijanen, Ülle Jänes Kohtuasi

NH hagi AK vastu ühisvara jagamiseks

AK vastuhagi NH vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.03.2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AK apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: NH (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Kadi Mägi

Kostja: AK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Valentina Timofejeva

Kohtuistungi toimumise aeg

14.09.2014, avalik kohtuistung

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamise taotluse lahendamine

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.03.2015 otsus ja kinnitada NH ja AK vahel ühisvara jagamiseks sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1 Hooneühistu XXXXXXXXXX liikmelisus aadressil XXXXX XX-XX Tallinn jääb NH ainuomandisse. AK annab garaažiboksi XXXXX XX-XX valduse NH-le üle 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

1.2 Sõiduauto Jeep Grand Cherokee, reg nr XXX XXX; kerghaagis Zubrjonok; paadihaagis Respo, reg nr XXX XXX ja paat K-360R jäävad AK ainuomandisse.

1.3 AK kohustub tasuma NH-le enamsaadud ühisvara arvelt 1000 eurot 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

1.4 Käesolevast tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid.

2. Tsiviilasja nr 2-13-582 menetlus lõpetada.

3. Poolte menetluskulud maaja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. NH riigi õigusabi tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

4. Vabastada NH riigilõivu summas 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

5. Tagastada AK-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 07.01.2013 esitas NH (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse AK (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. 18.06.2013 esitas kostja ühisvara jagamiseks vastuhagi.

2. Harju Maakohus rahuldas 25.03.2015 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt ning jättis kostja ainuomandisse garaažiboksi nr XX XXXXXX XX Tallinnas, sõiduauto Jeep Grand Cherokee, kerghaagise Zubrjonok, paadihaagise Respo ning paadi K-360R. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks enamsaadud vara eest välja hüvitise 5421 eurot. Samuti rahuldas maakohus hageja nõude abielu lahutamise seisuga kostja väärtpaberikontol olevast rahast (3955 eurot) poole summas 1977,50 eurot hüvitamiseks. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded garaažiboksi nr X XXXXXX XX Tallinnas ja mootori Yamaha jagamiseks. Samuti jättis maakohus rahuldamata kostja nõude hageja poolt kulutatud ühisvaraks olnud rahast (7500 eurot) poole summas 3750 eurot hüvitamiseks ja hageja nõude kostja poolt kulutatud ühisvaraks olnud rahast (63 190 eurot) poole summas 31 959 eurot hüvitamiseks.

3. 23.04.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 25.03.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab ta maakohtu otsuse täies ulatuses.

4. 14.09.2015 kohtuistungil sõlmisid menetlusosalised kompromissi.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

5. Ringkonnakohus leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul TsMS § 430 lg 3 tähenduses kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud ning seega kuulub kompromiss kinnitamisele. Vastavalt TsMS § 645 lg-le 1 tühistab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.

7. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud maaja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Hagejale anti Harju Maakohtu 14.01.2013 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuna hagejale anti riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, siis tuleb riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda.

8. Harju Maakohus andis hagejale 14.01.2013 määrusega menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 300 eurot. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis peab kohus põhjendatuks vabastada hageja riigilõivu summas 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

9. Kostja taotles seoses kompromissi sõlmimisega apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele. Kostja on 21.04.2015 tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega tuleb tagastada riigilõiv 150 eurot.

10. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis määruskaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Kaija Kaijanen

Ülle Jänes