3-15-161/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-161 Haldusasi XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 25.09.2014 otsuse nr 00936/1, 17.10.2014 otsuse nr 00936/2 ja 19.12.2014 vaideotsuse nr 1.1-10/74 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Merit Helm Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.04.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus XX apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistung 09.09.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 30.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-161 muutmata ja XX apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Apellandi apellatsiooniastme menetluskulud jätta tema endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.10.2015. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-161 2(8)

1. XX esitas 25.08.2014 Sotsiaalkindlustusametile avalduse ja dokumendid väljateenitud aastate pensioni määramiseks.

2. Sotsiaalkindlustusamet otsustas 25.09.2014 otsusega nr 00936/1 mitte määrata XX-le väljateenitud aastate pensioni. Otsuse põhjenduste kohaselt saab XX esitatud tööraamatu ja lisadokumentide alusel töötamise perioodi Keila-Joa Sanatoorses Internaatkoolis õpetajakasvatajana ja õpetajana ajavahemikul 01.09.1988-19.08.2014 arvata pedagoogilise töö staaži hulka. Samas ei saa seal töötamist lugeda väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) §

14 p-s 4 sätestatud 15 aastase staaži hulka, kuna töötamine õpetaja-kasvatajana ja õpetajana sanatoorses koolis ei vasta Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ (Kord) kinnitatud pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste ja ametikohtade loetelule (Loetelu).

3. Sotsiaalkindlustusamet parandas 17.10.2014 otsusega nr 00936/2 25.09.2014 otsust nr 00936/2 ning luges haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p-le 3 tehtud viite asemel õigeks viite HMS § 43 lg 1 p-le 1. Otsuse kohaselt oli viide HMS § 43 lg 4 p-le 3 ekslik, kuna avaldaja polnud oma pensioniavaldust tagasi võtnud.

4. Sotsiaalkindlustusamet jättis 19.12.2014 vaideotsusega nr 1.1-10/74 rahuldamata XX vaide Sotsiaalkindlustusameti 25.09.2014 otsuse nr 00936/1 ja 17.10.2014 otsuse nr 00936/2 peale. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab Loetelu II peatüki p 1 väljateenitud aastate pensionile õigust andvaks ametikohaks kasvataja ametikoha ning p 2 õpetaja ametikoha, kuid viimase ainult erivajadustega laste koolis. Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool on haridusportaali kool.ee andmetel sanatoorsete koolide loetelus. Mitte igasugune pedagoogiline staaž ei anna õigust väljateenitud aastate pensionile, vaid üksnes töötamine Loetelus toodud ametikohal.

5. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 25.09.2014 otsuse nr 00936/1, 17.10.2014 otsuse nr 00936/2 ja 19.12.2014 vaideotsuse nr 1.1-10/74 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on VAPS § 14 p 4 järgi väljateenitud aastate pensionile õigus nii erivajadustega inimeste õppeasutuse kui ka haigete laste asutuste õpetajatel. Olukord, kus õpetajana töötamine sanatoorses koolis on jäetud Loetelust välja, on vastuolus põhiseaduse §

12 lg-ga 1. Loetelu on puudulik ja ebaproportsionaalne, arvestades ametikohtade spetsiifikat, töö sisu ja raskusastet ning kvalifikatsiooninõudeid. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks kaebaja ei saa väljateenitud aastate pensioni, samas kui sanatoorses koolis õpetav kasvataja ning vanemkasvataja internaatkoolis omab sellele õigust. Kaebaja töötas õpetajana, kes pidi omama pedagoogilist eri(kõrg)haridust, kelle töökoormus oli oluliselt suurem ning töö spetsiifika erinev võrreldes kasvatajaga. Kasvataja töö ei nõua pedagoogilist eriharidust. Kaebaja töötas aastaid õpetajana, eeldades, et tal on õigus väljateenitud aastate pensionile. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega.

6. Sotsiaalkindlustusamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Õigus väljateenitud aastate pensionile on õpetajal üksnes juhul, kui ta töötas erivajadustega laste koolis. Viimati nimetatud koolide kirjeldus sisaldub Loetelu I peatüki p-s 2. Kaebaja töötas sanatoorses koolis, mis on liigitatud Loetelu I peatüki p 3 järgi haigete laste (ravi)asutuseks. Sanatoorseid koole pole nimetatud erivajadustega laste asutuste all. VAPS § 2 kohaselt on Vabariigi Valitsuse pädevuses määratleda kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni. Sotsiaalkindlustusametil pole õigust laiendada Loetelu.

7. Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2015 otsusega XX kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised.

3-15-161 3(8) Loetelu kohaselt on õigus väljateenitud aastate pensionile üksnes õpetajal, kes on õpetanud erivajadustega laste koolis. Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool ei ole aga sama loetelu järgi mitte erivajadustega laste kool, vaid sanatoorne kool ehk haigete laste (ravi)asutus. Kui võrrelda kehtiva VAPS-i § 2 p-s 7, § 14 p-s 4 ning Loetelus sätestatut, võib tõepoolest jääda esmapilgul mulje, et Loetelu on kas vastuolus VAPS-i sõnastusega või on selles lünk osas, mis mh puudutab õpetajaid haigete laste asutustes (sh sanatoorses koolis). Sest kui VAPS-i sõnastusest tuleneb justkui selgelt, et vastavad tingimused täitnud haigete laste asutuses töötanud õpetajal on õigus väljateenitud aastate pensionile, siis Loetelu annab sellise õiguse üksnes õpetajale erivajadustega laste koolis. Selline näilik vastuolu tekkis 01.09.2013 jõustunud põhikooli ja gümnaasiumi seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse §-ga 12, millega asendati VAPS-i tekstis sõna „pedagoog” sõnaga „õpetaja” vastavas käändes. VAPS-i muutmise eesmärk ei olnud laiendada isikute ringi, kel on õigus saada väljateenitud aastate pensioni, vaid tegemist oli mõistete ühtlustamisega haridusvaldkonda puudutavates seadustes. Seadusandja laia diskretsiooni tõttu ja põhjusel, et väljateenitud aastate pensioni sätestamisel on tegemist riigi vastutulekuga, mitte põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmisega, ei rikuta ka kaebaja võrdsuspõhiõigust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel on Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool hariduslike erivajadustega laste kool. Kooli põhimääruse § 2 lg 1 kohaselt allub kool Haridusja Teadusministeeriumile. Tegemist on järelikult haridusasutusega, sest raviasutusena peaks kool olema Sotsiaalministeeriumi haldusalas. Põhimääruse § 2 lg 2 kohaselt on kooli tegutsemisvorm põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena. Kool on põhimääruse kohaselt mõeldud raskete somaatiliste haigustega õpilastele, mistõttu on tegemist Loetelu I ptk p 2.5 mõttes eriinternaatkooliga vaimu-, nägemis-, kuulmis-, kõne-, kehapuudega ja vaimse arengu peetusega lastele. Sanatoorse kooli mõiste on iganenud, seda eriti haigete laste (ravi)asutuse tähenduses. 2) Isegi kui Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli näol oleks tegemist haigete laste (ravi)asutusega, on apellandil tekkinud õigus väljateenitud aastate pensionile. Apellant töötaski nimetatud koolis kasvataja/õpetajana (Loetelu mõttes kasvatajana). Korra lisaks olev Loetelu nimetab ühena pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andva ametina „kasvatajat“ (Loetelu II ptk p 1). Seda olenemata asjaolust, mis liiki asutuses on isik töötanud. Kuna apellant on asjas esitatud tõendite kohaselt töötanud õpetaja/kasvatajana, siis saab ja tuleb teda käsitada Loetelu mõttes kasvatajana ja lugeda kogu Keila-Joa Sanatoorses Internaatkoolis töötatud aeg tema väljateenitud aastate pensionistaaži hulka. Seda eriti olukorras, kus hea halduse põhimõttest tulenevalt peab erinevate lahendusvariantide ja hinnangute võimaluse korral (eriti kui tuleb kaaluda isikule soodustava haldusakti andmist või sellest keeldumist) kohaldama alati isikule soodsamat. Ebaõige on apellandi töö iseloomust lähtuvalt hinnata tema tegevust vaid kitsalt õpetajana. Haldusorgan ega kohus ei ole selgelt põhjendanud, millistest tööle iseloomulikest tunnustest lähtuvalt on välistatud apellandi töise tegevuse käsitamine kasvataja ülesannete täitmisena.

3-15-161 4(8) 3) Kui apellandi töösuhet käsitada ainult õpetajana haigete laste raviasutuses, tuleb ikkagi tunnustada tema õigust väljateenitud aastate pensionile, sest Kord ja Loetelu on vastuolus põhiseadusega ja need tuleb jätta kohaldamata. Esiteks on nimetatud aktidega reguleeritud määruse tasandil õigussuhteid, mida saab põhiseaduse kohaselt teha vaid seadusega. Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud Kord ja Loetelu piiravad isiku õigusi, tehes seadusega võrreldes olulisi kitsendusi väljateenitud aastate pensioni õiguse saamisel. Seega on eriti oluline, et piirang kehtestataks seaduse tasandil, mitte sellest madalamal seisva aktiga, määrates seaduses kindlaks ka pensioni saamiseks õigustatud isikute ringi. Teiseks on Kord ja Loetelu määrustena vastuolus VAPS-is kui kõrgemalseisvas õigustloovas aktis sätestatuga. VAPS näeb sõnaselgelt ette väljateenitud aastate eest pensioni saamise õiguse õpetajatele, kes on töötanud erivajadustega inimeste õppeasutuses või haigete laste asutustes. Kord ja Loetelu kitsendavad seadusega antud õigusi. Kolmandaks rikuvad Kord ja Loetelu ka võrdsuspõhiõigust. Loetelu on puudulik ja ebaproportsionaalne, arvestades loetelus toodud ametikohtade spetsiifikat, töö sisu ja raskusastet ning kvalifikatsiooninõudeid. Haldusaktist ega kohtuotsusest ei nähtu, miks apellandil kui õpetajal, kellel on nõutav tööstaaž väljateenitud aastate pensionile, ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile erinevalt teistest Loetelus nimetatud ametikohtadest.

9. Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde ja nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Ringkonnakohus esitab kõigepealt asjassepuutuvad õigusnormid. VAPS § 1. „Väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata käesoleva seadusega ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg.“

VAPS § 2. „Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on: /---/ 7) asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste õpetajatel (§ 14 punkt 4) /---/. Käesoleva paragrahvi punktides 1–8 märgitud isikute kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, samuti töötajatele selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise korra kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus.“

3-15-161 5(8) VAPS § 14. „Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on: /---/ 4) õpetajatel, olenemata vanusest, kellel on vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt 15 aastat on töötatud asenduskodudes ning erivajadustega inimeste õppeasutuses ja haigete laste asutustes, samuti kinnipidamiskohtade koolides /---/.“

VAPS § 25. „Käesoleva seaduse § 14 punktis 4 nimetatud staaži hulka arvestatakse ka pedagoogina töötatud aeg.“

Loetelu: „I. Lastekodud, erivajadustega ja haigete laste asutused /---/

2. Erivajadustega laste asutused 1) erilasteaiad; 2) lasteaia, lastepäevakodu erirühmad kuulmis-, nägemus-, kõne-, kehaja vaimupuuetega lastele; 3) abikoolid, -klassid (vaimupuuetega lastele); 4) arenduskoolid, -klassid (vaimse arengu peetusega lastele); 5) eriinternaatkoolid vaimu-, nägemis-, kuulmis-, kõne-, kehapuuetega ja vaimse arengu peetusega lastele; 6) kaugõppe-erikeskkool; 7) invaliidide kutsekool; 8) kutseklassid eriinternaatja abikoolide juures; 9) erikool ja erikutsekool kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele; 10) kinnipidamiskohtade koolid; 11) logopeediapunktid (ja -kabinetid)

3. Haigete laste (ravi)asutused 1) sanatooriumid 2) lastehaiglad ja haigla lasteosakonnad 3) sanatoorsed koolid

II. Pedagoogide ametikohad

1. kasvataja

2. õpetaja erivajadustega laste koolis

3. õpetaja-logopeed, logopeed (ka kõneraviõpetaja)

4. logopeediapunkti juhataja

5. õpetaja - defektoloog (ka surdoja tüflopedagoog)

6. kuuldekabineti juhataja

7. kuuldekabineti instruktor

8. metoodik kaugõppe-erikeskkoolis

9. kehakultuuriinstruktor

10. psühholoog lastekodus

11. tööinstruktor lastekodus, erikoolis

12. õppemeister ja vanemmeister kinnipidamiskoha koolis ja erikutsekoolis

13. vanemkasvataja internaatkoolis

14. direktor erivajadustega laste koolis, lastekodus

15. direktori asetäitja õppeja kasvatustöö, kasvatustöö ja režiimi alal erivajadustega laste ja sanatoorses koolis, lastekodus.“

12. 12.15.09.1993 vastu võetud põhikoolija gümnaasiumiseaduse (PGS1993) § 4 lg 1 sätestas, et sõltuvalt õpilaste vajadusest saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi, võib põhikool ja gümnaasium olla hälvikute erikool või sanatoorne kool, ja lg 3 sätestas, et sanatoorne kool on tervisehäiretega õpilastele, kus nad õpivad ja saavad vajalikku ravi. PGS1993 § 16 lg 2 kohaselt võisid sanatoorse kooli internaadis õpilased elada kogu õppeja

3-15-161 6(8) raviperioodi vältel. Seaduse § 36 lg 1 kohaselt pidi erinevalt tavakoolist olema sanatoorses koolis alati ka kooliarst.

13. Keila Joa Sanatoorne Internaatkool loodi 1963. aastal alusel reumahaigetele lastele (tl 111). Haridusministri 12.06.1996 käskkirjaga nr 124 kinnitatud põhikirja (tl 113-115) p 1.1 kohaselt oli Keila Joa Sanatoorne Internaatkool üldhariduslik keskkool südameja reumahaigusi ning nendest haigustest tulenevaid tervisehäireid raviv kool. Kooli põhiülesandeks oli luua soodsad tingimused lapse arenguks ja raviks (põhikirja p 3.1). Põhikirja p 3.2 sätestas, et kool on õppe-kasvatuslik raviasutus, mis lahendab kasvatuslikke ülesandeid, kindlustab üldharidusliku keskkooli hariduse ning teostab haigetele lastele ravi. 25.05.2007 jõustunud Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli põhimääruse § 2 lg 1 kohaselt oli see kool Haridusja Teadusministeeriumi hallatav ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium krooniliste somaatiliste haigustega lastele. Põhimääruse § 6 nägi ette kooli tegevuse eesmärgid, milleks oli mh võimaldada somaatilisi haigusi põdevatel õpilastel omandada põhija üldkeskharidust (p 1) ja tagada õpilastele sanatoorne ravi, mis võimaldab jätkata õpinguid elukohajärgses koolis ning kutseja kõrgkoolis (p 2). Nendest sätetest järeldub, et sanatoorne kool oli haridusasutus, mille tegevuse eesmärk oli kõrvuti hariduse andmisega võimaldada õpilastele vajalikku ravi. See selgitab ka sanatoorsete koolide eraldi välja toomist Loetelus, kus need liigitati „haigete laste (ravi)asutuste“ alla kõrvuti sanatooriumide ning lastehaiglate ja haigla lasteosakondadega.

14. Sanatoorne kool oli Loetelu I ptk p 2 ap-s 5 mainitud vaimu-, nägemis-, kuulmis-, kõne-, kehapuuetega ja vaimse arengu peetusega lastele mõeldud eriinternaatkoolidest erinev asutus. PGS1993 § 4 lg 2 nimetas keha-, kõne-, meeleja vaimupuuetega, samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele mõeldud kooli hälvikute erikooliks. Keila-Joa Sanatoorset Internaatkooli pole üheski normatiivaktis nimetatud eriinternaatkooliks.

15. Ringkonnakohus märgib, et 01.09.2010 jõustunud PGS uus redaktsioon (PGS2010) kaotas sanatoorse kooli mõiste. PGS2010 § 51 lg 1 sätestas, et hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis, mh klasse raskete somaatiliste haigustega õpilastele (p 3). PGS2010 § 93 lg 3 nägi ette, et käesoleva seaduse jõustumise hetkel tegutsenud sanatoorsete koolide klassid loetakse raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassideks käesoleva seaduse § 51 lõike 1 tähenduses ning nende tegevus viiakse käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks. Seega on iseenesest õige apellandi väide, et sanatoorse kooli mõiste on tänaseks iganenud. Ka 21.11.2011 jõustunud Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli põhimääruse uus redaktsioon ei sisaldanud enam sätteid koolis pakutava ravi kohta. Kool oli küll endiselt mõeldud raskete somaatiliste haigustega õpilastele (§ 2 lg 2 ls 2), kuid termin „sanatoorne“ sisaldus vaid kooli nimetuses. Seega polnud see kool PGS2010 § 93 lg 3 kohaselt hiljemalt 01.09.2011 enam sanatoorne kool ka Loetelu tähenduses. Sarnaselt varasema ajaga pole ta käsitatav ka kehapuudega lastele mõeldud eriinternaatkoolina, kuna PGS2010 § 93 lg 3 kohaselt loeti selle seaduse jõustumise hetkel tegutsenud kehapuuetega laste klassid (hälvikute erikooli klass PGS1993 tähenduses) liikumispuuetega õpilaste klassideks.

16. Ebaõiged on apellandi väited, et ta töötas kasvatajana Loetelu mõttes. Kasvataja ja õpetaja amet on erineva sisuga. Kuna tööraamatu, töölepingu ja ka tööandja tõendi kohaselt töötas kaebaja Keila-Joa Sanatoorses Internaatkoolis õpetaja-kasvatajana ja õpetajana, ei saa teda pidada kasvatajaks Loetelu tähenduses. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et VAPS § 1 lg 2 kohaselt ei arvata väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka selle seadusega ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg. Seega, kui kaebaja

3-15-161 7(8) tööajast moodustas kasvõi väikese osa õpetaja töö, ei tekkinud tal õigust pensionile VAPS-i järgi.

17. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et Loetelu on vastuolus VAPS-i ja põhiseadusega. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist.

17.1. VAPS § 1 lg 1 kohaselt määratakse väljateenitud aastate pension nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Seejuures ei laiene VAPS mitte kõikidele töötajatele ja teenistujatele, kelle töö iseloom põhjustab töövõime kaotust või vähenemist, vaid ainult VAPS § 2 lg-s 1 loetletud töötajatele ja teenistujatele. VAPS § 2 lg 1 p 7 ja § 14 p 4 ei saa lugeda isoleeritult, vaid nad moodustavad tervikliku õigusnormi koosmõjus VAPS-i teiste sätetega, sh § 2 lg-ga 2, mis annab Vabariigi Valitsuse ainupädevusse ametikohtade loetelu kinnitamise, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni. VAPS § 2 lg 1 p 7 ja § 14 p 4 eesmärk ei ole kunagi olnud anda kõikidele 25-aastast pedagoogilist staaži omavatele pedagoogidele, kes töötasid 15 aastat asenduskodudes, erivajadustega inimeste õppeasutustes, haigete laste asutustes ja kinnipidamiskohtade koolides, õigust väljateenitud aastate pensionile. Seaduse algredaktsioonist peale oli selge, et see saab toimuda vaid nende kutsealade ja ametikohtade puhul, mille määrab kindlaks Vabariigi Valitsus, tuginedes VAPS §-des 1, 2 ja 14 koosmõjust tuleneva volituse eesmärgile, sisule ja ulatusele. Lisaks VAPS § 2 lg-le 2 orienteerib sellele järeldusele VAPS § 15, mille kohaselt antakse selgitusi väljateenitud aastate pensioni õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude rakendamise kohta Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Juhul, kui seadusandja oleks pidanud vajalikuks anda õigus väljateenitud aastate pensionile kõikidele VAPS § 2 lg 1 p 7 ja § 14 p 4 loetletud asutustes töötanud pedagoogidele/õpetajatele, puudunuks vajadus delegeerida Vabariigi Valitsusele ametikohtade loetelu kinnitamist, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni.

17.2. Kui isik ei vasta Loetelus sätestatud tingimustele, ei ole tal õigust saada väljateenitud aastate pensioni, olgugi et tema tööülesanded (kutsealad või ametikoht) võisid sarnaneda selle isiku tööülesannetega, kes Loetelu järgi omandab õiguse väljateenitud aastate pensionile. Seega on isikute erinev kohtlemine seadusesse n.ö sisse programmeeritud ning valiku tegemine on sotsiaalpoliitiline otsus, mille puhul on riigil äärmiselt avar kaalutlusruum, nagu ka esimese astme kohus õigesti sedastas. Seejuures ei omanud väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade määratlemisel tähtsust see, kas amet nõudis kõrgharidust või mitte. Kasvataja ameti eelistamine õpetaja ametile tuleneb sellest, et tegemist oli psüühiliselt kurnavama tööga, kuna õppetöö toetamisele lisandusid paljude laste kasvatamisega ja nende eest hoolitsemisega seotud ülesanded. Õpetaja töö somaatilisi haigusi põdevate lastega sanatoorses koolis ei eeldanud eripedagoogi haridust ega erinenud seetõttu olemuslikult õpetaja tööst tavakoolis, mille puhul seadusandja ei pidanud vajalikuks näha ette õigust väljateenitud aastate pensionile.

17.3. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et õigust saada väljateenitud aastate pensioni kaitseb PS § 28 lg 2. Kaebaja PS § 28 lg-st 2 tulenevat õigust kaitseb riiklik vanaduspension, kuna pole alust väita, et 25-aastase pedagoogilise staažiga isik, kes on vähemalt 15 aastat töötanud õpetajana sanatoorses koolis, pole enam võimeline elatist teenima varasemaga võrreldaval määral. Halduskohus leidis õigesti, et väljateenitud aastate pension on eripension, mis on käsitatav pigem riigi vastutulekust ja poliitilistest kaalutlustest lähtuva toetusena. Analoogilisele järeldusele on pinnaltpäästjate kaasuses jõudnud õiguskantsler oma 12.06.2013 seisukohas nr 6-1/082030/1302629. Seetõttu ei ole praeguses asjas tegemist põhiõiguste

3-15-161 8(8) riivega ning Loetelu pole vastuolus seadusereservatsiooni nõudega. Põhiseadus ei nõua, et riigi poolt vabatahtlikult loodud sotsiaalse soodustuse saamiseks õigustatud isikute ring oleks ammendavalt määratletud seaduse tasandil. Tehnilisemad täpsustava iseloomuga regulatsioonid võivad sisalduda ka määruses.

18. Kaevatavad haldusaktid on seega õiguspärased ja nende tühistamiseks pole alust.

19. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellandi menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Sotsiaalkindlustusamet ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks