Legislator Case Law & Legislation
4-14-5459/51 AI generated

4-14-5459/51 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-14-5459/51
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

juulil 2014 esitas L.V Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna prefektuuri 18. juuni 2014 otsuse peale väärteoasjas nr 2602,14,001973. novembril 2014 esitas L.V Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mis rahuldati maakohtu 10. novembri 2014. a määrusega.

Legislator headnote

AI generated

4-14-5459/51 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Esmalt märkis maakohus, et toimikust nähtuvalt on L.V elukaaslane ja esindaja M.M. 1. juulil 2015 kätte saanud tõendid, ka CD plaadi, mis saadeti taotluse alusel Tartu Maakohtust.

Keywords

AI generated
abandonment of expropriation withdrawal of petition violation of foreign territorial sovereignty requesting state constitutional complaint abroad improved country conditions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-5459 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. augusti 2015 määrus, millega jäeti rahuldamata L.V (L.V) taotlus õigusabi saamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik L.V, määruskaebus ja taotlus riigi õigusabi saamiseks.

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. augusti 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. L.V taotlus riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda ringkonnakohtusse, jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: määrus on kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu p-des 1-2 tehtud otsustuse osas. Resolutsiooni p 3 osas võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale esitatakse Riigikohtule

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

3. juulil 2014 esitas L.V Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna prefektuuri 18. juuni 2014 otsuse peale väärteoasjas nr 2602,14,001973.

2.

5. novembril 2014 esitas L.V Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mis rahuldati maakohtu 10. novembri 2014. a määrusega.

3. Tartu Maakohtu 4. detsembri 2014 otsusega väärteoasjas nr 4-14-5459 jäeti L.V kaebus rahuldamata ning Lõuna prefektuuri 18. juuni 2014 otsus muutmata. L.V-lt mõisteti riigituludesse välja 115,20 eurot kolme osamaksena kolme kuu jooksul alates määruse jõustumisest.

4. Riigikohtu 18. märtsi 2015 määrusega jäeti L.V kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata.

5.

24. märtsil 2015 esitas L.V määruskaebuse Tartu Maakohtu 8. detsembri 2014 määrusele, mille Tartu Maakohus jättis oma 4. mai 2015 määrusega läbi vaatamata. Toimikumaterjalidest nähtub, et L.V sai Tartu Maakohtu 8. detsembri 2014 määruse kätte isiklikult 9. detsembril 2014. Seega oli määruskaebuse esitamise viimaseks tähtajaks 19. detsember 2014. Määrus jõustus 23. mail 2015.

6.

22. juunil 2015 esitas L.V Pärnu Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks väärteoasja 4-14-5459 läbivaatamiseks ja kohtusse edasikaebamiseks, ekspertiisi vajaduse teostamise vajadustest lähtuvalt. Ta soovis asja suunamist Kohtuekspertiisi Instituuti, kuna oma süüd väärteoasjas nr 4-14-5459 ta ei tunnista. L.V märkis, et ei ole saanud Tartu Maakohtult taotletud DVD plaate. Pärnu Maakohus edastas taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule.

7. Tartu Maakohtu 11. augusti 2015 määrusega jäeti L.V esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Esmalt märkis maakohus, et toimikust nähtuvalt on L.V elukaaslane ja esindaja M.M. 1. juulil 2015 kätte saanud tõendid, ka CD plaadi, mis saadeti taotluse alusel Tartu Maakohtust.

Teiseks tõi kohus välja, et Riigikohtu 18. märtsi 2015 määrusega ei võetud L.V kaitsja kassatsiooni Tartu Maakohtu 4. detsembri 2014 otsuse peale menetlusse, kuna puudusid väärteomenetluse seadustiku § 160 lg-s 1 märgitud alused. Sellega seoses on menetlus väärteoasjas nr 4-14-5459 lõppenud, lahend on jõustunud ja täitmiseks kohustuslik.

Maakohus märkis, et L.V 22. juuni 2015 taotlus riigi õigusabi saamiseks on sisuliselt kantud soovist ja tahtest hakata uuesti koguma tõendeid väärteoasjas nr 4-14-5459 ning selleks taotleb ta kohtult abi tõendite kogumise kulutustele. Maakohus keeldus riigi õigusabi andmisest osundusega riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-le 5.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse (pealkirjastatud avaldusena) L.V, kes taotleb riigi õigusabi Kohtuekspertiisi Instituuti ja ringkonnakohtusse pöördumiseks.

Esmalt palub L.V, et tema kohtuasja arutaks läbi erapooletu kohtunik. Ta leiab, et P.T. ei ole erapooletu, kuna oli aastatel 1997-1998 seotud taotleja naisega seotud kohtuasjaga, kus P.T. kiusas L.V. Nüüd, 17 aastat hiljem, arutab tema asja jälle kohtunik P.T. .

L.V ei ole rahul sellegagi, et kohus nimetab taotleja seaduslikku abikaasat M.M. it tema elukaaslaseks ning leiab, et kohtunik peaks mõistma õigust, mitte umbmäärasust. L.V taotleb oma kohtuasja õigele teele suunamist ja kohtunik P.T. „raudsest“ haardest välja aitamist.

Kohtuekspertiisi Instituudis käies selgus, et materjale saab ta vaid läbi advokaadi, aga isiklik kaitsja L.V puudub.

Lisaks on L.V esitanud tema suhtes tehtud kohtumääruste nimekirja seoses väärteoasjaga nr 4-14-5459.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Esmalt leiab ringkonnakohus, et L.V avaldus on käsitletav määruskaebusena osas, milles taotleja endiselt taotleb riigi õigusabi Kohtuekspertiisi Instituuti pöördumiseks (s.o avaldusest nähtuvalt ei ole selle esitaja nõus maakohtu määruse põhjendustega, millega keelduti riigi õigusabi andmiseks). Samuti on esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks väärteoasja menetlemiseks ringkonnakohtus.

9.1 Apellatsioonikohus, tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub seisukohale, et Tartu Maakohtu 11. augusti 2015. a määrus, millega jäeti rahuldamata L.V taotlus riigi õigusabi saamiseks, on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

Maakohtu määrusest nähtuvalt taotles L.V riigi õigusabi selleks, et hakata uuesti koguma tõendeid väärteoasjas nr 4-14-5459.

9.2 Kohus tuvastas, et Riigikohtu 18. märtsi 2015 määrusega ei võetud L.V kaitsja kassatsiooni Tartu Maakohtu 4. detsembri 2014 otsuse peale menetlusse, millega seoses on menetlus väärteoasjas nr 4-14-5459 lõppenud ning asjaoludest tulenevalt oleks L.V võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

9.3 Samuti on maakohus oma 4. mai 2015 kirjas L.V-le selgitanud, et jõustunud kohtuotsusega väärteoasja uuendamine on võimalik üksnes väärteomenetluse seadustiku §-s

180 toodud alustel teistmismenetluse käigus. Sellise taotluse lahendamine aga ei kuulu ei maaega ringkonnakohtu pädevusse, kuna teistmisavaldusi vaatab läbi Riigikohus.

9.4 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus, millega keelduti L.V-le õigusabi andmisest, oma sisult õige ning tühistamisele ei kuulu. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust seegi, et kohus on nimetanud taotleja seaduslikku abikaasat M.M. it tema elukaaslaseks. Nimelt nähtub kohtu poolt L.V-le saadetud postisaadetise väljastusteatelt, et selle vastuvõtja

M.M. on märkinud, et on saaja L.V elukaaslane (tl 146). Seega ei saa kohtule umbmäärasust ette heita.

10.

Edasi on L.V taotlenud õigusabi, et pöörduda Tartu Ringkonnakohtu poole. Seega peab ringkonnakohus otsustama, kas riigi õigusabi andmise korral oleks L.V apellatsioonikohtus edulootus. Vastus sellele küsimusele on eitav.

10.1 Antud juhul on L.V üks põhiseisukoht see, et kohtunik ei olnud taotlust lahendades erapooletu, kuna oli juba 17 aastat tagasi kohtunikuks taotlejaga seotud kohtuasjas.

10.2 Ringkonnakohus selgitab, et kohtuniku taandumise alused tulenevad KrMS §-st 49. Ringkonnakohtule esitatud avalduses ei ole sedastatavad KrMS §-s 49 sätestatud taandumise aluseid. Asjaolu, et kohtunik P.T. oli aastatel 1997-1998 kohtunikuks taotleja naisega seotud kohtuasjas, ei ole aluseks kohtuniku taandumisele. Liiatigi on sama kohtunik menetletavas väärteosasjas nr 4-14-5459 L.V-le andnud oma 8. detsembri 2014. a määrusega riigi õigusabi. Sellega tagati kaebajale kaitsja vahendusel tema väärteoasja läbivaatamine Riigikohtuni, kes oma 18. märtsi 2015 määrusega ei võtnud L.V kaitsja kassatsiooni Tartu Maakohtu 4. detsembri 2014 otsuse peale menetlusse.

10.3 Taotluse esitaja eesmärgiks näib olevat väärteoasja uuendamine ning selleks tahab ta taotleda Kohtuekspertiisi Instituudist välja tõendeid, mida saab teha üksnes advokaadi vahendusel. Nagu eelpool märgitud, on jõustunud kohtuotsusega väärteoasja uuendamine võimalik üksnes teistmismenetluse käigus. Maaja ringkonnakohtus on L.V süüasjaga seotud menetlus lõppenud ning seega ei saa kaebajal olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Seega jääks L.V taotlus ringkonnakohtus samuti rahuldamata.

11. Juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

12. Juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-dest 2, 5 sätestatust, jätta L.V taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau