4-15-6031/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-6031

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. septembril 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-15-6031

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi kaebus PPA Põhja prefektuuri K.H

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.06.2015 otsusele nr 2317,15,006207

Kohtumenetluse pooled (isikukood Kaebuse esitaja: K.H XXX; elukoht: XXX; õpilane)

Seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX; elukoht: XXX)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht:

Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse 30.06.2015 otsus K.H mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Karistada K.H liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200

(kakssada) eurot.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 30.06.2015 otsusega väärteoasjas nr 2317,15,006207 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteomenetleja K.H karistuseks liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

Otsuse kohaselt juhtis K.H 12.06.2015 kell 22.50 Tallinnas Viljandi maanteel mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellise tegevusega eiras K.H LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS § 201 lg 1 järgi.

2. esindaja ei vaidle vastu rikkumise kvalifikatsioonile, kuid palub vähendada K.H

määratud karistust. Kaebuses märgitakse, et kaebaja oli 16-aastane, see oli tema esimene rikkumine ning jääb ka viimaseks rikkumiseks. Väärteo toimepanek leidis aset tema kodu lähedal. Käesolevaks hetkeks on kaebaja sooritanud vajalikud eksamid ning saanud piiratud õigusega B-kategooria juhiload. Kaebaja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses kaebusele palub jätta kaebus rahuldamata, kuivõrd vaidlustatud otsuse kergendamiseks alused puuduvad. Küll aga ei vaidle kohtuväline menetleja vastu sellele, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi.

Kohtuväline menetleja leiab, et otsuse tegemisel on järgitud KarS § 56 sätestatut, lähtutud Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-99-09 ja 3-1-1-76-07 antud suunistest ning arvestatud asjaoluga, et määratud karistus peab sundima isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Karistuse määramisel on arvestatud, et isikul kehtivaid karistusi ei olnud, samuti õiguskorra kaitsmise huvidega, sh soovitakse avalikkusele kinnitada normikehtivust ja luua usaldust õiguskorra vastu. Seega on rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra põhjendatud nii erikui üldpreventiivsetel kaalutlustel. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

4. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2317,15,006207 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §- le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses. Asjaolu, et K.H juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, on tõendatud kaebaja enda ütlustega, samuti muude kogutud materjalidega. Kaebaja ei eita menetlusaluse isikuna rikkumise toimepanemist. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad veel politseitöötaja Andres Hallopi ütlused, kes märkas 12.06.2015 kella 22.50 paiku Viljandi mnt-l liikuvat mopeedi ning mille kontrollimisel selgus, et seda juhtis juhtimisõiguseta K.H. Lisaks sellele nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et kaebajal seisuga 17.06.2015 kehtivaid juhilubasid ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et K.H juhtis mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega rikkus K.H LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi.

6. määratud karistust, siis see on kohtu hinnangul liialt Mis puudutab K.H range.

Mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt näeb LS § 201 lg 1 ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11; 3-1-1-52-13, p 19 ja 3-1-1-58-13, p 7).

Kohtuväline menetleja on määranud K.H karistuse veidi alla sanktsiooni keskmises määras, s.o rahatrahvi 75 trahviühikut. Menetleja ei ole arvestanud menetlusaluse isiku süü suurusega – et mopeedi juhtis 16-aastane alaealine, kes varem liiklusrikkumiste eest karistamata. Seega on menetlusaluse isiku süü keskmisest väiksem. Arvestades veel seda, et isiku karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud süü tunnistamist ning karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastanud, pidanuks süüdlase karistus olema määratust leebem.

Mis puudutab alaealisele karistuse mõistmist, siis on Riigikohus mitmel korral rõhutanud (RKKKo 3-1-1-43-06, p 13.1; 3-1-1-77-11 p 10.1), et alaealise karistamisel on enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Samuti on alaealiste poolt toimepandud süütegude korral esmatähtsad just karistuse eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid.

Kaebaja oli teo toimepanemisel alaealine, kes ka hetkel õpib ning on tõenäoliselt vanemate ülalpidamisel. Sellise isiku mõjutamiseks ei pea kohtu arvates isikut karistama tingimata 300 euro suuruse rahatrahviga.

Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku mõjutamiseks piisavaks karistuseks rahatrahv sanktsiooni alumises neljandikus. Rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot on kohtu arvates küllaldane, et süüdlasele meelde tuletada liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ja vajalikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

Kohus ei pea põhjendatuks alaealise K.H suhtes, kes on toime pannud liiklusalase süüteo, tema karistusest vabastamist ja mõjutusvahendi kohaldamist KarS § 87 alusel, kuna tema kõlbelise ja vaimse arengu tase ei takista tal oma teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida.

Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 2, 133, 134.

Külli Iisop Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/