1-15-6545/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-15-6545

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-6545 (15230103122) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi D.A süüdistus KarS § 424 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Alice Simm Süüdistatav D.A

Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 12.06.2015 kuni 13.06.2015 Varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON

1. D.A süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 12.06.2015 kuni 13.06.2015, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes

ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta D.A-le mõistetud ja ärakandmata karistus,

s.o tähtajaline vangistus 5 kuud ja 28 päeva D.A suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et D.A temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada D.A-le määratud 2 aastase katseaja

kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.09.2015.

5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada D.A suhtes lisakaristust, võttes D.A-lt

ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viis) kuuks. Kohaldatud lisakaristus

hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel.

2

6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Maanteeametile.

7. D.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, §

179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

• teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurost;

• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot,

s.o kokku menetluskulu 633 (kuussada kolmkümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea

pangas, märkides selgitusena: „D.A , 1-15-6545, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel D.A-le tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest

eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades

määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

D.A süüdistatakse selles, et tema tahtlikult 12.06.2015 kella 23.02 ajal juhtis Harjumaal Viimsi vallas Pärnamäe tee 188 asuva maja juures mootorsõidukit mootorratast

Yamaha XV 1700 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,95 mg/l, laiendmääramatusega 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,86 mg/l).

Sellise käitumisega rikkus D.A liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse §

36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides

ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani D.A toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 13.08.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Alice Simmi, süüdistatava D.A ja tema kaitsja Natalia Lausmaa vahel järgnev kokkulepe:

Prokurör taotleb kohtus D.A süüdimõistmist ja karistamist KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 6 /kuus/ kuu pikkuse vangistusega.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata nimetatud karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 12.-13.06.2015, so 2 päeva, seega kandmata karistuse pikkus on 5 kuud 28 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; § 50 lg 1 p-st 1, § 68 lgst 1, § 73 lg-test 1 ja 3; §-st 78 asub kohus seisukohale, et D.A kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, kellelt

kohus eeldab tööle asumist. Süüdistatava sõnade kohaselt on tal eriala, kuid ta ei tööta

alaliselt ning tema sissetulek ei ole seetõttu pidev ja ühesugune. Sellele vaatamata leiab kohus, et süüdistatav on seega sissetulek, mis võimaldab äraelamist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava majanduslik olukord võimaldab menetluskulude tasumist ja lisaks sellele ei ole süüdistatav taotlenud menetluskulude vähendamist majanduslikult raske olukorra tõttu,

mida peab taotluse esitamise tõendama. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulu tuleb süüdistatavale välja mõista täies ulatuses.

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt ja arvestades asjaolu, et

süüdistataval puudub pidev sissetulek, on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda

menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse

tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/