3-15-2058/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-2058 Haldusasi Exclusive Life OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 13.05.2015 maksuotsuse nr XXXXXXX ja 16.07.2015 vaideotsuse nr XXXXXXX tühistamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Exclusive Life OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Exclusive Life OÜ, esindaja advokaat Tanel Pürn Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Exclusive Life OÜ määruskaebusele lisatud kirjalikud materjalid.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.08.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole kassatsiooni korras edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 13.05.2015. a maksuotsusega nr XXXXXXX kohustati Exclusive Life OÜ-d tasuma maksusumma 38 388,88 eurot. Maksuotsusega vähendati mitme kuu sisendkäibemaksu ning jäeti käibemaksu tagastusnõuded rahuldamata, samuti määrati tulumaksukohustus. Maksuotsuse kohaselt on Exclusive Life OÜ ostnud korteri, millest suurem osa koos korterisse ostetud mööbli ja kaupadega on ostetud juhatuse liikme isiklikuks otstarbeks. Seega puudus maksuotsuse kohaselt Exclusive Life OÜ-l selles osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning Exclusive Life OÜ on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid selleks, et soetada ettevõtlusega mitteseotud vara äriühingu juhatuse liikmele ja osanikule, tehes kulutusi korteri soetamiseks, viimistlemiseks ja sisustamiseks.

2. Exclusive Life OÜ esitas MTA 13.05.2015. a maksuotsuse peale vaide, mis jäeti 16.07.2015. a vaideotsusega nr XXXXXXX rahuldamata.

3. Exclusive Life OÜ esitas 17.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 13.05.2015. a maksuotsuse ja 16.07.2015. a vaideotsuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas Exclusive Life OÜ ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja MTA 13.05.2015. a maksuotsuse nr XXXXXXX täitmise peatamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt võib maksuvõla teke halvata kaebaja majandustegevuse, kuna krediidiasutused ja lepingupartnerid võivad seada kahtluse alla kaebaja suutlikkuse kohustuste täitmiseks. Maksusumma tasumine oleks ka majanduslikult koormav. Maksukohustuse panemine kaebajale kohtumenetluse ajal on ebaproportsionaalne ja riivaks maksumaksjat ülemääraselt.

4. MTA leiab vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele, et kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlust põhistanud, st ei ole selgitanud, millised on tekkivad tagajärjed, mida on kaebuse rahuldamise korral võimatu või keeruline kõrvaldada. Pelgalt väited, et maksusumma tasumine oleks majanduslikult koormav ning maksuvõla teke võib halvata kaebaja majandustegevuse, ei ole piisavaks aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Vastustaja on seisukohal, et maksuotsuse täitmise peatamine võib kaasa tuua selle, et pärast kohtuvaidluse lõppemist ei ole maksuhalduri poolt esitatud nõuete täitmine enam võimalik. Maksuotsuse täitmisega saab oluliselt kahjustada avalik huvi, sest kaebaja ei ole selgitanud, millise vara arvelt oleks maksuvõla tasumine tulevikus tagatud. Maksuhaldur palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata või alternatiivselt, kui kohus ei pea taotluse rahuldamata jätmist võimalikuks, lubada maksuhalduril sooritada maksuvõla sissenõudmiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1-5¹ sätestatud täitetoiminguid.

5. Tartu Halduskohus jättis 21.08.2015. a määrusega Exclusive Life OÜ taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul ei esine olukorda, kus esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks olla õigustatud. Kaebaja ei ole taotluses põhjendanud, millised on need pöördumatud negatiivsed tagajärjed, mis maksuotsuse täitmise korral kaebajale tekivad. Samuti ei ole kaebaja veenvalt põhjendanud, miks tal ei ole võimalik vaidlusaluse otsusega määratud maksusummat koheselt tasuda. Kaebaja ei ole väitnud, et tal puuduvad rahalised vahendid maksukohustuse koheseks täitmiseks, vaid on üksnes üldsõnaliselt viidanud, et maksuvõla tasumine oleks kaebajale majanduslikult koormav. Halduskohtu hinnangul ei ole selline põhjendus piisav, et õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohus märkis, et hiljem ära langeva rahalise kohustuse täitmise korral ei ole hilisema soodsa kohtuotsuse korral selle tagasitäitmine võimatu. Kaebajal on õigus esitada maksuvõla tasumise ajatamise avaldus. Üksnes abstraktne väide, et maksuvõla avalikustamine kahjustab kaebaja mainet ja seetõttu saabuvad tema suhtes pöördumatud negatiivsed tagajärjed, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHT RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 08.09.2015 Tartu Halduskohtu 21.08.2015. a määruse peale määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 21.08.2015. a määrus tühistada ja kohaldada esialgset õiguskaitset, peatades maksuotsuse kehtivuse ja täitmise kaebuse esitaja õiguste kaitseks kuni haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni.

Määruskaebuse kohaselt jäi maksuotsuse tagajärjel kaebuse esitajal tagasi saamata arvestatav summa tema poolt juba tasutud käibemaksu eest ning ühtlasi tekkis uus kohustus tasuda suures ulatuses tulumaksu. Raamatupidamislikult tekkis maksuotsusega u 60 000 eurot miinust. Lisaks taotluses märgitule, et maksusumma tasumine on majanduslikult koormav, märgib kaebaja määruskaebuses täiendavalt, et tegemist on 2013. a tegevust alustanud 2500-eurose kapitaliga osaühinguga. Viimase majandusaasta aruande kohaselt on põhivaraks 2014. a soetatud korter, mis moodustab olulise osa varast. Samas on äriühingul ka suures osas kohustusi. 2014. a lõpu seisuga oli omakapitali suuruseks u 20 000 eurot. Omakapitalist u kaks korda suurema maksukohustuse täitmine on majanduslikult koormav, kui mitte võimatu. Äriühingul tuleb kanda igakuiseid vältimatuid kulutusi töötajatele, raamatupidamisele ja korteri soetamiseks võetud kalli laenu teenindamiseks. Laenulepingut tagab hüpoteek. Seega ei ole kaebajal võimalik täiendavalt laenu võtta. Osaühingul puuduvad rahalised vahendid ning seetõttu ei ole maksukohustust võimalik koheselt tasuda.

Kuna maksuvõlg nähtub äriregistrist, siis omab see kaebaja äritegevusele negatiivset mõju. Maksuhaldur on asunud maksuotsust sundtäitma. Lisaks arvelduskontole sissenõude pööramisele on kinnistule seatud käsutamise keelumärge. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneb kaebajale vältimatu pankrot. Tegemist oleks kaebajale kahjuliku pöördumatu tagajärjega, mida ei ole ka maksuotsuse tühistamise korral võimalik kõrvaldada. Vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest on põhjust arvata, et kaebaja maksuvõla ajatamise taotlust ei rahuldataks, sest kaebajal ei ole võimalik anda tagatist. Samuti ei soovi kaebaja, et ajatamise taotluse esitamist käsitataks maksuvõla tunnistamisena. Maksuotsuse täitmise ega kehtivuse peatamine ei too kaasa negatiivseid tagajärgi vastustajale ega kolmandatele isikutele. Maksuotsuse tühistamata jätmise korral on kaebaja tegevuse jätkumine vastustajale kasulik, sest suurendab märgatavalt tõenäosust maksusumma sissenõudmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab esmalt asja juurde kaebaja määruskaebusele lisatud kirjalikud materjalid.

8. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 21.08.2015. a määruse tühistamiseks.

9. HKMS § 249 lõike 1 kohaselt on kohtul õigus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui selle kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed kaebajale. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kuna antud juhul on vaidlustatud maksuotsust ja esialgse õiguskaitse taotlusega taotletakse maksuotsuse kehtivuse või täitmise peatamist kohtumenetluse ajaks, siis on halduskohus õigesti hinnanud maksuvõla kohese tasumisega kaebajale kaasnevate tagajärgede tõsidust.

10. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna leidis, et käesoleval juhul ei esine HKMS § 249 lg 1 esimeses lauses sätestatud esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseid. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja üldsõnaline väide, et maksuvõla tasumine oleks kaebajale majanduslikult koormav, piisav põhjendus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Kaebuse rahuldamise korral kuulub maksusumma kaebajale tagastamisele ning lisaks on kaebajal õigus sellisel juhul nõuda ka endale intressi maksmist vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-dele 116-117. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses märgitud põhistuse pinnalt on halduskohus õigesti leidnud, et selline põhistus ei anna alust arvata, et kaebaja õiguste kaitse võib osutuda kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Üksnes väited, et maksuvõla kohene tasumine võib kaebaja viia raskesse majanduslikku olukorda ei ole piisav alus esialgse õiguskaitse kohaldamisele.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka määruskaebuses esitatud täiendavad väited ning uued tõendid alust jõuda halduskohtust erinevale seisukohale. Kuigi kaebaja on määruskaebuses esitanud väiteid ja tõendeid, millele halduskohus ei ole saanud hinnangut anda ning viidanud uutele asjaolude, nagu näiteks sellele, et määruskaebuse esitamise ajaks on maksuhaldur asunud maksuotsust sundtäitma, peab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt võimalikuks võtta seisukoha ka nimetatud väidete osas, sest kaebaja põhiväide, et maksusumma kohene tasumine viib kaebaja majanduslikult raskesse seisu, on jäänud samaks. Kaebaja on määruskaebuses oma esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi täiendades märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneb kaebajale vältimatu pankrot ning lisanud tõendeid selle kohta, et kaebajal puuduvad hetkel rahalised vahendid, kaebajal on igakuised kulutused töötajatele, raamatupidamisele ja laenumaksetele ning kaebaja olulise osa varast moodustab 2014. a ostetud korter, millele on seatud hüpoteek laenulepingu tagamiseks.

12. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et pankroti puhul on kaebaja jaoks tegemist pöördumatu tagajärjega. Kohtupraktika kohaselt tuleb aga maksuotsuste puhul esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel arvestada ka asjaoluga, kas isik on taotlenud maksuvõla tasumise ajatamist. MKS § 111 kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. Ka halduskohus on vaidlustatud määruses märkinud, et kaebajal on õigus esitada maksuvõla tasumise ajatamiseks taotlus. Isikul puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kui tal on olnud võimalik pöörduda maksuvõla ajatamiseks taotlusega maksuhalduri poole, aga ta ei ole seda teinud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2012. a määrus asjas nr 3-12-1306, p 8; Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2012. a määrus asjas nr 3-12-1863, p 9; Tallinna Halduskohtu 10.12.2013. a määrus asjas nr 3-13-2411, p 4).

13. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebaja maksuhaldurile maksuvõla tasumise ajatamiseks taotlust esitanud. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Määruskaebuses esitatud väide, et vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest on põhjust arvata, et sellist taotlust ei rahuldataks, sest kaebajal ei ole võimalik anda tagatist, on hüpoteetiline. MKS § 112 lg 3 esimese lause kohaselt on maksuhalduril maksuvõla tasumise ajatamise korral tagatise küsimise osas kaalutlusõigus. Seega ei ole kaebajal võimalik prognoosida, kas maksuhaldur rahuldab tema maksuvõla ajatamise taotluse või mitte. Asjakohane ei ole määruskaebuses esitatud väide, et maksuvõla ajatamise taotlust võidakse käsitada maksuvõla tunnistamisena. Maksuvõla ajatamise taotluse esitamise fakt ei oma tähendust maksuotsuse õiguspärasuse hindamise juures.

14. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et isegi juhul, kui jaatada HKMS § 249 lg-s 1 sätestatud tingimuste täidetust, tuleb HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestada esialgse õiguskaitse kohaldamisel veel ka avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi, hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

15. Kaebaja on määruskaebuses leidnud, et maksuotsuse täitmise või kehtivuse peatamine ei too kaasa negatiivseid tagajärgi vastustajale ega kolmandatele isikutele. Kohtupraktika kohaselt on maksude laekumine avalikes huvides, sest maksudest saadavate summade arvel on riigil võimalik täita kohustusi, mille tarbeks vajalik raha laekub riigieelarvest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2012. a määrus asjas nr 3-12-1306, p 9, Tartu Ringkonnakohtu 25.09.2013. a määrus asjas nr 3-13-1449, p 7). Avaliku huviga oleks vastuolus see, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu jääksid maksusummad lõppkokkuvõttes laekumata.

16. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et osaühingul hetkel rahalised vahendid puuduvad, samuti, et kaebaja 2014. a majandusaasta aruande kohaselt moodustab olulise osa kaebaja varast korter. Määruskaebusele lisatud kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on kaebajale kuuluvale korterile seatud kaks hüpoteeki erinevate äriühingute kasuks kogusummas 195 000 eurot. Määruskaebusele lisatud krediidilepingu kohaselt on nimetatud korteriomandi turuväärtus

140 000 eurot. Seega ei oleks maksuhalduri nõuet hiljem võimalik rahuldada ka kaebajale kuuluva kinnisvara arvel.

17. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et arvestades kaebaja majanduslikku olukorda on ilmne, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneb kaebajale vältimatu pankrot. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maksuotsuse täitmine või kehtivuse peatamine ei lükka kaebaja jaoks hilisema ebasoodsa kohtulahendi korral maksusumma laekumist üksnes edasi, vaid nimetatud maksusumma võib jäädagi kaebaja raske majandusliku seisu tõttu laekumata, kahjustades seeläbi avalikku huvi. Kaebaja on määruskaebuses küll märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine suurendab märgatavalt tõenäosust, et kaebaja suudab maksusumma hiljem tasuda, kuid kaebaja ei ole oma väidet põhistanud ega tõendanud. Kaebaja on esitanud vaid väiteid ja tõendeid selle kohta, et kaebajal on väga raske majanduslik olukord ja igakuised kulutused, näitamata ära kaebaja tulusid, mille arvel kaebajal võiks hiljem olla kaebaja jaoks negatiivse kohtuotsuse korral võimalik kohustusi täita.

18. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Agu Timmi Maili Lokk