3-15-2045/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 16.09.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-2045 Haldusasi OÜ Viamer

Grupp kaebus Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO) 07.08.2015. a otsuse nr 168-15/164440 ja Jõgeva Linnavalitsuse riigihankes „Jõgeva linna Suure, Piiri ja Puiestee tänava ristmiku ringristmikuks rekonstrueerimine“ 10.07.2015. a vastavaks tunnistamise protokollilise otsuse, 14.07.2015. a edukaks tunnistamise protokollilise otsuse ja 13.07.2015. a korralduse nr 206 tühistamiseks; Jõgeva Linnavalitsuse kohustamiseks uue edukaks tunnistamise otsuse tegemiseks, millega tunnistatakse edukaks OÜ Viamer Grupp pakkumus ja OÜ-ga Viamer Grupp hankelepingu sõlmimiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 03.09.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Viamer Grupp määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Viamer Grupp esindaja vandeadvokaat Mari-Ann Veiermann Vastustaja (hankija) Jõgeva linn Kolmas isik AS Vooremaa Teed RESOLUTSIOON Jätta OÜ Viamer Grupp määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.09.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Jõgeva linn viis läbi hankemenetlust riigihankes „Jõgeva linna Suure, Piiri ja Puiestee tänava ristmiku ringristmikuks rekonstrueerimine“. 10.07.2015. a kvalifitseerimise protokolli kohaselt tunnistati vastavaks OÜ Viamer Grupp ja AS Vooremaa Teed pakkumused (tl 37) ning 14.07.2015. a pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli kohaselt loeti edukaks AS Vooremaa Teed pakkumus (tl 47). Jõgeva Linnavalitsuse 13.07.2015. a korraldusega nr

206 tunnistati AS Vooremaa Teed pakkumus edukaks ja määrati sõlmida hankeleping (tl 48). Kaebaja esitas vaidlustuse, mille Riigihangete Vaidlustuskomisjon 07.08.2015. a otsusega nr 168-15/164440 (tl 81) rahuldamata jättis. 2. OÜ Viamer Grupp esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 07.08.2015. a otsuse nr 168-15/164440 tühistamiseks ja Jõgeva Linnavalitsuse riigihankes „Jõgeva linna Suure, Piiri ja Puiestee tänava ristmiku ringristmikuks rekonstrueerimine“ (viitenumber 164440) 10.07.2015 vastavaks tunnistamise protokollilise otsuse, 14.07.2015 edukaks tunnistamise protokollilise otsuse ja 13.07.2015. a korralduse nr 206 tühistamiseks; Jõgeva Linnavalitsuse kohustamiseks uue edukaks tunnistamise otsuse tegemiseks, millega tunnistatakse edukaks OÜ Viamer Grupp pakkumus ja OÜ-ga Viamer Grupp hankelepingu sõlmimiseks. Kaebus sisaldas ka kaebaja taotlust esialgse õiguskaitse korras keelata Jõgeva linnal AS-ga Vooremaa Teed hankelepingu sõlmimine riigihankes viitenumbriga 164440 kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt minetab kaebaja vastustaja ja kolmanda isiku vahel hankelepingu sõlmimisega õiguse vastustajaga hankeleping sõlmida ning pärast hankelepingu sõlmimist on kaebuse eesmärgi saavutamine sisuliselt võimatu. Taotluse rahuldamine ei kahjusta avalikke ega ka vastustaja ja kolmanda isiku huve. 3. Tallinna Halduskohus andis 17.08.2015. a määrusega (tl 91-92) asja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule, võttis kaebuse menetlusse, määras kindlaks menetlusosalised, nõudis välja VAKO-lt vaidlustusmenetluse toimiku ja rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning kohaldas HKMS § 252 lg 4 alusel 30 päevaks esialgset õiguskaitset, millega keelas Jõgeva linnal AS-ga Vooremaa Teed hankelepingu sõlmimise riigihankes viitenumbriga 164440 kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 4. Jõgeva linn esitas 19.08.2015 Tartu Halduskohtule vastuse kaebusele ja taotluse tühistada esialgne õiguskaitse. Vastustaja märkis, et esialgne õiguskaitse riivab oluliselt avalikke huve ning on ebaproportsionaalne võrreldes kaebaja õigustega. Vaidlusaluse hankemenetluse eesmärgiks on rekonstrueerida Jõgeva linna suurim ristmik, kuhu suubuvad viis teed. Hetkel puuduvad ristmikul jalakäijate ohutuse tagamiseks ülekäigurajad ning korralikud kõnniteed. Ristmiku vahetus läheduses asub tankla, mis lisaks linna peatänava – Suure tn – kasutustihedust arvestades suurendab ristmiku liikluskoormust veelgi. Lisaks on enne ristmikku bussipeatus, mida kasutavad kõige sagedamini maakonnast linna kooli tulevad lapsed ning nende koolitee nõuab Suure tn ületamist. 2015. aastal on uuendatud ristmikule saabuvate Piiri ja Puiestee tänavate kõnniteed, mida kasutavad jalakäijad tervisespordiga tegelemiseks. Hankemenetluse eesmärgi täitmise tagamiseks on vajalik töödega alustada võimalikult kiiresti, ristmiku rekonstrueerimine on kavandatud 2015. aastaks. Lisaks toimub 12.06.2016 Jõgeval linna tähtsündmus – II Eesti Naiste Tantsupidu, mis toob linna juurde liiklejaid. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei taga kaebajale hankelepingu sõlmimist. 5. Tartu Halduskohus tühistas 03.09.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 2 HKMS § 253 lg-te 1 ja 3 alusel Tallinna Halduskohtu 17.08.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 6 kohaldatud esialgse õiguskaitse, millega keelati Jõgeva linnal AS-ga Vooremaa Teed hankelepingu sõlmimine riigihankes viitenumbriga 164440. Samas määras halduskohus resolutsiooni p-ga 1 asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse, asja läbi vaatamise ajaks 30.09.2015 ja kohtulahendi kuulutamise ajaks 13.10.2015 kell 15.00. Määruse kohaselt nõustub halduskohus Jõgeva Linnavalitsuse taotlusega ja peab oluliseks selles toodud põhjendusi. Kohus lähtub avalikust huvist ja leiab, et tegemata tööd puudutavad eelkõige linna liiklejaid. Töövõtjal on kohustus lõpetada ehitustööd hiljemalt 30.10.2015, 2 2

seega on vajalik töödega alustada. Kohtulahendi jõustumisel võib ilmneda, et hanketingimuste kohast hankelepingut enam sõlmida ei saa ja vajalikud tööd jäävad tegemata. Tõendatud ei ole, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kahjustuksid pöördumatult kaebaja õigused või osutuks kohtuotsuse täitmine hilisemalt selle jõustumisel võimatuks. Kui kohtumenetluse ajal ja pärast kohtuotsuse jõustumist ilmnevad kaebaja jaoks tekkinud kahjud, võib kaebaja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks. Kuigi kaebaja sooviks on sõlmida hankeleping, ei taga esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebajale hankelepingu sõlmimist. Juhul kui kohus kaebuse rahuldab, ei saa kohus kohustada hankijat sõlmima kaebajaga hankelepingut, vaid hankemenetlus jätkub.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 6. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.09.2015. a määruse resolutsiooni p 2 ning teha uue määruse, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud määruses viidatud kaebaja 25.08.2015. a arvamuses vastustaja esialgse õiguskaitse tühistamise taotlusele toodud väidetele. Seega võttis halduskohus arvesse vaid vastustaja paljasõnalisi väiteid ning jõudis ebaõigetele järeldustele. Vastustaja taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks on lubamatu, kuna seal ei ole viidatud ühelegi halduskohtumenetluse seadustiku sättele ning määruse alusel kohaldatud esialgset õiguskaitset saab muuta või tühistada ainult määruskaebemenetluses ringkonnakohtus või HKMS § 253 alusel esimese astme kohtus. Halduskohus kohaldas ebaõigesti HKMS § 249 lg-t 3 ja HKMS § 253 lg-id 1 ja 3 olukorras, kus on juba esimese astme kohtu poolt samas haldusasjas esialgset õiguskaitset kohaldatud. Jätkuvalt ei esine faktilisi muutunud asjaolusid HKMS § 253 kohaldamiseks ja halduskohus oleks pidanud jätma vastustaja taotluse rahuldamata. HKMS-i sätted ei võimalda tõlgendust, kus menetlusosaline vaidlustab kohtumäärust taotluse vormis ning vabaneb sel põhjusel nõuetele vastava määruskaebuse esitamisest ja riigilõivu tasumisest. Nii hankeasja eripära kui ka esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused koostoimes seavad kaebaja õigused esikohale hankija ja kolmanda isiku õigustest. Kuna kaebaja oli koos kolmanda isikuga ainsad pakkujad, siis kaebuse rahuldamisel on võimalik hankelepingu sõlmimine. Hankemenetluses osalemise ainsaks legitiimseks eesmärgiks on peetud hankelepingu sõlmimist ja see on ka kaebaja soov. Hankeasjas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega muutub mõttetuks tühistamisnõudega kaebuse esitamine ja seega kaebuse eesmärgi saavutamine, kuna sõlmitud hankelepingu tühistamine on HKMS § 267 lg-te 3 ja 4 alusel võimatu. Asjakohatu on halduskohtu soovitus kaaluda kahju hüvitamise nõude esitamist, kuna hüvitamiskaebuse esitamise võimalust ei saa lugeda tühistamiskaebusega sama efektiivseks õiguskaitsevahendiks. Kehtiv õigus kohustab kasutama primaarseid õiguskaitsevahendeid. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohtadega, kuna need ei tulene kehtivast õigusest ega ka Riigikohtu praktikast. Vaidlustaja ja VAKO otsuste vaidlustamine ei välista hankelepingu täitmist ja hanke esemeks olevate tööde teostamist peale kohtuotsuse jõustumist. Pelgalt fakti sedastamine, et esialgse õiguskaitse vajadus langeb hanke teates toodud tööde algusele, ei saa kaasa tuua esialgse õiguskaitse tühistamist. Samuti on kohtu seisukohad põhjendamatud ka olukorras, kus vastustaja on võtnud omaks kaebaja kaebuses toodud etteheiteid ja minetusi riigihankemenetluses, mistõttu tekib esialgse õiguskaitse tühistamise järgselt olukord, kus hankeleping sõlmitakse teadvalt õigusvastaselt edukaks tunnistatud pakkujaga. Nõustuda ei saa ja eksitav on kohtu seisukoht, et tegemata tööd puudutavad eelkõige linna liiklejaid ja lähtuma peab avalikust huvist. Vaidlusalune ristmik on olnud aastaid kasutuses, see on reguleeritud, kaetud asfaltkattega ja olemas on kõnniteed, mistõttu ei ole see ohtlik ja ei mõjuta negatiivselt liiklejaid. Nimetatud asjaolu ei eita ka vastustaja 19.08.2015.a taotluses. 3 3

Vastustaja on aastal 2015 kinnitanud avalikult ristmiku ohutust, mistõttu jääb arusaamatuks, milles halduskohtu arvates seisnes oluline või ülekaalukas avalik huvi, mida tuleb seada kõrgemale kaebaja huvist säilitada olemasolev õiguslik olukord kohtumenetluse ajaks ning vältida talle kahjulike tagajärgede saabumist. Kaebus sisaldab ka kohustamisnõuet definitiivse ettekirjutuse tegemiseks vastustajale ning seega on halduskohtu vastupidine väide väär. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Viamen Grupp määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.09.2015. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata HKMS §-d 203 lg 2, 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 8. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud HKMS § 253 lg-d 1 ja 3. HKMS § 253 lg 1 sätestab, et kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Asjas puudub vaidlus selle üle, et haldusasjas kohaldati esialgset õiguskaitset Tallinna Halduskohtu 17.08.2015. a määruse resolutsiooni punktiga 6. Määrusega kohaldati esialgset õiguskaitset HKMS § 252 lg 4 alusel, mis ei sisalda põhjendusi. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja põhjendusega, et HKMS ei võimalda tõlgendust, et kohtumäärust on võimalik vaidlustada ainult sellele määruskaebuse esitamisega. Kuna HKMS § 253 lg 1 võimaldab menetlusosalisel igas menetlusstaadiumis taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist või selle tühistamist, siis on selle sätte alusel võimalik taotleda sellise lahendi tegemist ka siis, kui menetlusosaline ei vaidlusta varasemalt tehtud määrust. Seega on halduskohus õigustatult lahendanud vastustaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamise tühistamiseks. 9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et halduskohtul puudus õigus esialgse õiguskaitse kohaldamise tühistamiseks, kuna faktilised asjaolud ei ole muutnud. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Halduskohus on ringkonnakohtu arvates õigustatult leidnud, et kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks on olemas oluline avalik huvi. Vastustaja on põhjendanud, milline on avalik huvi. Tegemist on Jõgeva linna Suure, Piiri ja Puiestee tänava ristmiku ringristmikuks rekonstrueerimisega, mis hankelepingu kavandi kohaselt peaks valmima 30.10.2015. Kui hankelepingu sõlmimine peatada, siis ei ole võimalik ehitustöid selleks momendiks lõpule viia ja neid töid ei ole võimalik teostada talvel. Praegu puuduvad ristmikul ülekäigurajad ja kõnniteed, ristmiku läheduses asub tankla, samuti on enne ristmikku bussipeatus, mida kasutavad maakonnast kooli tulevad lapsed. Seega on tegemist ristmikuga, mida kasutab suur hulk liiklejaid ja hanke eesmärgiks ongi tagada nende ohutus. Kuna sellesse projekti olid kaasatud ka linna elanikud, siis selle rekonstrueerimise edasilükkamine riivab kindlasti nende ootusi. Kuna aastal 2016 toimub Jõgeval II Eesti Naiste Tantsupidu, siis on ka selle toimumise ohutumaks muutmiseks vajalik need 4 4

rekonstrueerimistööd teostada. Samuti on halduskohus õigustatult viidanud sellele, et ei ole tõendatud, et kaebaja õigused saaksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatult kahjustatud. Kuigi kaebaja osales hankemenetluses, puudus tal õigustatud ootus sellele, et ta võidab hanke ja temaga sõlmitakse hankeleping. Samuti on halduskohus õigustatult viidanud ka sellele, et kui kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud ja talle tekitatud kahju, siis on tal võimalik hiljem nõuda kahju hüvitamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 5 5