2-14-62611/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16. septembril 2015

Kentmanni 13 Tallinnas e-toimiku ja tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-62611

Kohtuasi

XXX hagi XXX vastu 1119,70 euro saamiseks

Hagihind

1180,83 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepinguline

esindaja advokaat Allan Valk

Ärakuulamise aeg

17. august 2015

Resolutsioon

XXX hagi XXX vastu 1119,70 euro saamiseks jätta

rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud XXX kanda

Välja mõista XXX menetluskulu 540 (viissada nelikümmend

eurot) XXX kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt andis hageja juunis 2012.a kostjale sularahas laenu 700 eurot, mille

kohta kirjalikku lepingut ei sõlmitud, kuna kostjaga olid usaldusväärsed suhted ja kostja oli

hagejalt varemgi raha laenanud ning korrektselt tagastanud. Lepiti kokku selles, et kostja

tagastab laenu 2012. aasta oktoobri lõpuks. Poolte vahel oli 700 eurose laenu väljastamise

hetkel pooleli ka kostjale varem väljastatud laenu 250 euro tasumine. 250 eurost 200 eurot

tasus kostja 27.09.2012 pangaülekandega hageja kontole. Seega 250 eurosest laenust jäi

tasumata 50 eurot. Kostja ei tagastanud laenu oktoobri lõpuks. Hageja väitel muutus kostja

kohustus sissenõutavaks 31.10.2012 aastal.

2. Lisaks eelnevale soovib hageja kostjalt varalise kahju hüvitamist summas 240 eurot, mis

tekkis kohtuväliselt õiguskonsultatsioonist koos võla sissenõude menetlusega. Kostja oma

kohustuse mittetäitmisega andis hagejale aluse pöörduda Riivits Legal & Finance õigusbüroo

poole. Sellega tekitas kostja hagejale täiendava rahalise kahju õigusabile tehtud kulutuste

näol.

3. Hagiavalduse kohaselt hageja mõistab, et laenusuhet pole tal võimalik dokumentaalselt

kohtule tõendada. Hageja arvestab viivist alates kokkulepitud maksetähtajast järgnevast

päevast. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg koos viivistega summas 879,70 eurot ja

tekitatud kahju 240 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle täies ulatuses rahuldamata jätta. Vastuväidete

kohaselt on hagis esitatud nõuded täies ulatuses põhjendamatud ja alusetud. Hageja ja kostja

vahel ei ole sõlmitud laenulepingut. Sularaha summas 700 eurot ei ole kostja hageja käest

kunagi saanud, hageja ei ole sellist summat kostjale andnud. Samuti ei võlgne kostja hagejale

50 eurot, mille kohta hageja hagis alusetult väidab, et kostja on jätnud hagejale tasumata 250

euro suurusest laenust 50 eurot. Kostja ei ole hagejaga kunagi sõlminud ühtegi laenulepingut-

ei suuliselt ega kirjalikult. Laenulepingu sõlmimise kohta puuduvad igasugused tõendid.

5. Kostja ei tunnista hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 129,70

eurot ja aastas lisanduvad viivised. Kuna hageja põhivõla väljamõistmise nõue on täiesti

põhjendamatu ja alusetu, siis on alusetu ja põhjendamatu ka hageja nõue viivise

väljamõistmiseks.

6. Kostja ei tunnista hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja väidetavalt tekitatud kahju

summas 240 eurot. Vastuväite kohaselt ei ole kostjal hageja ees mingeid laenusuhtest

tulenevaid kohustusi. Hageja on sellest ise täiesti teadlik ning õigusbüroo poole pöördus

hageja arvatavasti ajendatuna sellest, et tekitada kostjale võimalikult palju probleeme. Lisaks

leiab kostja, et nõutava kahjusumma 240 euro puhul ei ole igal juhul tegu mõistlike väidetava

võla sissenõudmiskuluga. Kostja on seisukohal, et hageja kõnealune nõue on alusetu ja

põhjendamatu ning kostja palub jätta kõnealune hageja nõue rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on andnud kostjale laenu summas 700 eurot ning kas

kostjal on jäänud tasumata eelnevalt antud 250 eurosest laenusummast 50 eurot.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga.

9. Laenusuhte olemasolu ja raha üleandmist kostjale peab tõendama hageja, kes on hagiavalduses

tuginenud poolte vahel suuliselt sõlmitud laenulepingutele ja raha üleandmisele sularahas.

Kostja laenulepingute sõlmimist ega laenuna raha saamist omaks ei võta ja poolte ärakuulamisel

antud seletused on laenulepingute sõlmimise ja raha üleandmise osas omavahel vastuolus (tlk

40). Hageja seletustest nähtuvalt andis ta kostjale laenu 700 eurot oma kodus aadressil Kooli 28-

2 ning laenu tagastamise tähtaeg oli oktoobris 2012.a. Sularahas andis ta üle ka 250 eurose

laenu, millest kostja tagastas pangaülekandega 200 eurot. Kostja seletustest nähtuvalt olid

pooltel lähedased suhted, mille kestmise ajal abistas hageja palju kostjat ja tema lapsi

vabatahtlikult, andes kostjale muuhulgas raha. Hageja tegi kostjale ka abielu ettepaneku ja andis

üle sõrmuse. Kui kostja pooltevahelise lähedase suhte katkestas, siis kandis ta hageja

pangakontole 200 eurot hageja tehtud kulutuste katteks ja tagastas hageja soovil talle sõrmuse,

pidades sellega nende suhted lõpetatuks.

10. 27.09.2012 pangakonto väljavõttest (tlk 5), mille hageja on esitanud kohtule pooltevahelise

laenusuhte tõendamiseks ei ilmne, et kostja oleks tagastanud hagejale laenu 200 eurot.

Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud 27.09.2012 hagejale küll ülekande summas

200 eurot, kuid makse selgitusest „ülekanne“ ei saa järeldada laenu tagastamist. Järelikult ei

tõenda ülekande tegemine pooltevahelise laenusuhte olemasolu ega kostjapoolset laenuraha

tagastamist. Antud ülekanne on kooskõlas kostja vastuväidetega selle kohta, et ta tagastas suhte

lõpetamisel osa hageja poolt tehtud kulutustest. Hageja poolt esitatud tõendid – e-kirjavahetus

(tlk 8-10) ei tõenda samuti, et kostja oleks hagejalt raha laenuks saanud, kuna kostja eitab e-

kirjas laenusuhte olemasolu ja selgitab võla sissenõudjale Riivits legal & finance õigusbüroo

juristile Tanel Riivitsale, et poolte vahel olid lähedased suhted, mille käigus hageja toetas

kostjat vabatahtlikult.

11. Eelnimetatud tõendite alusel asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud VÕS § 396

lõikes 1 sätestatud laenulepingute olemasolu poolte vahel ega laenuraha üleandmist kostjale.

Üksnes hageja seletusega, mida ei toeta ükski muu tõend, ei saa kohus lugeda hagi põhjendatuks

ega tõendatuks. Järelikult tuleb hageja laenulepingust tulenev nõue 750 eurot jätta rahuldamata.

12. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda varalise kahju hüvitamist summas 240

eurot, mis tekkis Riivits legal & finance õigusbüroo poolt koostatud võlanõude kirja

koostamisest.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud laenu andmist

kostjale kogusummas 750 eurot, seega ei ole hagejale võla sissenõudmisega tekkinud kahju

põhjuslikus seoses kostja käitumisega, mistõttu ei teki kostjal kohustust tasuda hageja poolt

nõutavat kahjusummat. Seega tuleb hagi tekitatud kahju 240 euro nõudes jätta rahuldamata.

14. Kuna kohus jätab hageja põhinõuded rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka põhivõlalt

VÕS § 113 lg 1 alusel arvestatud viivise nõue. Seega tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.

16. Kostja esitas kohtule 30.01.2015 menetluskulu nimekirja ja kuludokumendi - arve nr 15056

23.01.2015 summas 540 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulu seisnes esindaja

õigusabikuludes (TsMS § 144 lg 1). Kulu õigusabile koosneb hagimaterjalidega tutvumisest,

asjaolude analüüsist, nõupidamistest kliendiga ja hagile vastuse koostamisest, kokku 4,5

tundi töötunni hinnaga 120 eurot, sh käibemaks. Kostja kinnitas, et ei saa menetluskulult

käibemaksu tagasi arvestada ning kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

Kostja ärakuulamisele kulunud aja eest esindaja õigusabikulu nõuet ei esitanud.

17. Hageja kostja menetluskulule vastuväiteid ei esitanud.

18. Kohus on seisukohal, et kulu õigusabile on põhjendatud, õigusabi on osutatud mõistliku

hinnaga ja vajalikus ulatuses. Seega on menetluskulu nõue täies ulatuses põhjendatud ja

tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik