3-15-2251/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2251 Haldusasi LEG Capital OÜ kaebus Maksuja Tolliameti kohustamiseks tasaarvestada LEG Capital OÜ maksuvõlg RKO Platvorm OÜ nõudega Eesti Vabariigi vastu RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Tagastada vastustajale 14.09.2015 kohtule esitatud MTA 07.09.2015 otsus. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. LEG Capital OÜ esitas 07.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti (MTA) kohustamiseks tasaarvestada LEG Capital OÜ maksuvõlg RKO Platvorm OÜ nõudega Eesti Vabariigi vastu.

Kaebuse kohaselt on MTA väljastanud LEG Capital OÜ-le 25.04.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/6490- 24, millega nõutakse maksude tasumist summas 17 399,51 eurot. Maksuotsus on kohtus vaidlustatud (haldusasi nr 3-13-1730, Tallinna Ringkonnakohtu menetluses). Sama maksuotsuse alusel on LEG Capital OÜ juhatuse liikmeid Margit Viiartit ja Sirly Tillmanni 24.08.2015 vastutusotsusega nr 13- 7/00545-27 kohustatud tasuma maksuvõlga summas 29540,70 eurot. Juhatuse liikmed kavatsevad vastutusotsuse ka vaidlustada.

02.09.2015 esitas RKO Platvorm OÜ taotluse MKS § 105 lg 8 ja § 106 lg 8 alusel LEG Capital OÜ maksuvõla tasaarvestamiseks, kuna RKO Platvorm OÜ-l on MTA vastu tagastusnõue summas

540 000 000 eurot, mida tõendavad kohtute otsuses kriminaalasjas nr 1-13-6111. Selleks, et vältida täitemenetluse algatamist kaebaja juhatuse liikmete vastu, esitab kaebaja enda ja oma juhatuse liikmete kaitseks kohustamiskaebuse.

Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, et kohus keelaks juhatuse liikmete vara kaudu LEG Capital OÜ maksuvõla sissenõudmise. Pöördumatu tagajärg seisneb selles, et kaebaja juhatuse liikmete suhtes algatatakse täitemenetlused ning täitemenetluses müüakse Margit Viiarti ja tema lapse kodu ning Sirly Tillmanni isiklik sõiduauto. Mõlema juhatuse liikme varad on juba arestitud.

2(4)

2. MTA leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus ning esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebusega võib kohtusse pöörduda üksnes kaebaja õiguste kaitseks, kuid kaebaja on pöördunud kohtusse oma juhatuse liikmete või RKO Platvorm OÜ õiguste kaitseks. Kuna pöördumatud tagajärjed võivad tekkida kaebaja juhatuse liikmetele, mitte kaebajale endile, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Margit Viiarti vara suhtes algatatud täitemenetlus seondub teise vastutusotsusega, mille osas on kohtuvaidlused juba läbitud (haldusasi nr 3-12-2511). Käesoleva kaebusega proovib Margit Viiart jätkuvalt täitemenetlust takistada. Margit Viiartil on võimalik taotleda maksuvõla ajatamist. Puudub reaalne risk, et kaebuse menetlemise ajal halveneks kaebaja enda majanduslik olukord.

RKO Platvorm OÜ ei ole vaidlusaluse taotluse esitamiseks õigustatud isik, kuna maksuotsusega on kindlaks tehtud tagastusnõude puudumine (vt ka haldusasi nr 3-13-678). Samal põhjusel on MTA jätnud 07.09.2015 otsusega RKO Platvorm OÜ taotluse rahuldamata. Kaebaja seisukoht, et tagastusnõuet kinnitavad kriminaalasjas jõustumata kohtuotsused, on ekslik, kuna kriminaalasjas arutati R. P. ja T. R. süüküsimust. Eeltoodust tulenevalt on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kuna otsus tehti RKO Platvorm OÜ-le, saab see puudutada üksnes RKO Platvorm OÜ õiguseid, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus avaliku huviga, sest maksude õige arvestamine ja tasumine on oluline avalik huvi.

Kohtu nõudel esitas MTA ka MTA 07.09.2015 otsuse RKO Platvorm OÜ taotluse rahuldamata jätmise kohta. Kuna taotlus sisaldab RKO Platvorm OÜ maksusaladust, taotleb MTA jätta see kaebajale avaldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. MTA vastuse kohaselt on käesolevas asjas menetluslik olukord osaliselt muutunud, kuna RKO Platvorm OÜ taotlus on lahendatud ja seega tuleks kohustamisnõuet täiendada tühistamisnõudega. Sellegi poolest ei jäta kohus kaebust käiguta, vaid tagastab selle HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

Kohus leiab, et kaebus on täielikult perspektiivitu sõltumata kaebaja isikust ja sellest, kas LEG Capital OÜ-l on käesolevas asjas kaebeõigus. Sisuliselt on käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas RKO Platvorm OÜ-l on riigi vastu tagastusnõue viidatud suuruses. Kuna kaebusest nähtuvalt on kaebaja kursis kriminaalasja materjalidega, ei leia kohus, et nende kordamine käesolevas asjas rikuks menetlusse kaasamata isikute õiguseid.

Kriminaalmenetluse korras menetlevas kohtuasjas nr 1-13-6111 on käesolevaks ajaks teinud otsused nii Tartu Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohus. Vastavad otsused ei ole veel jõustunud, vaid Riigikohtusse on kassatsioonkaebused esitanud nii prokurör kui ka R. P. ja OÜ Rosneft Eesti kaitsjad (andmed avalikustatud Riigikohtu veebilehel).

Samas on RKO Platvorm OÜ osas 27.12.2012 tehtud maksuotsus nr 12.2-3/9676-3, kus on leitud, et 02.09.2015 avalduses väidetav tagastusnõue puudub. Tegemist on kehtiva maksuotsusega, mille kehtivust ei ole ka haldusasja nr 3-13-678 menetluses, kus maksuotsuse õiguspärasuse üle vaieldakse, peatatud. Nagu maksuhaldur selgitas, on esimeses astmes jäetud vastav kaebus rahuldamata ning kaebus on hetkel apellatsiooniastme menetluses. Kohus tutvus vaidluse asjaoludega kohtute infosüsteemi vahendusel.

Eeltoodust tulenevalt on MTA 07.09.2015 otsuse tühistamise nõue ja vastustaja tasaarvestamiseks kohustamise nõue täiesti perspektiivitud ja seega ei ole kaebusega võimalik eesmärki saavutada. RKO Platvorm OÜ taotluses väidetav tagastusnõue puudub kehtiva maksuotsuse alusel. Kriminaalasjas jõustumata kohtuotsused ei muuda kehtivat maksuotsust automaatselt kehtetuks ega kinnita tagastusnõude olemasolu. Kui kriminaalmenetluses tuvastatakse hiljem uued asjaolud, mis seavad kahtluse

3(4) alla jõustunud maksuotsuse õigsuse, on maksukohustuslasel õigus taotleda maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist vastavalt MKS § 102 lõikele 1 (Riigikohtu 07.12.2066 otsus nr 3-3-1-63-06). Enne sellise taotluse maksukohustuslase jaoks positiivset lahendamist, on maksuotsus jätkuvalt kehtiv ja selle resolutsioon kõigile täitmiseks kohustuslik. Kohus märgib, et sõltuvalt kriminaalja maksumenetluses erinevale tõendamiskoormuse jaotusest võib esineda ka juhtumeid, kus kriminaalmenetluses isikut süüdi ei mõisteta, kuid maksuotsus jääb siiski kehtima. LEG Capital OÜ-l puudub aga RKO Platvorm OÜ suhtes tehtud maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks kaebeõigus.

Kohus ei pea võimalikuks teha kaebajale käesolevas asjas ka ettepanekut kaebuse eesmärgi saavutamiseks kaebust muuta. LEG Capital OÜ on juba vaidlustanud maksuotsuse, millest tuleb maksukohustus, millest kaebaja vabaneda soovib (haldusasi nr 3-13-1730). Kaebusest nähtub küll võimalik juhatuse liikmete eesmärk vabaneda vastutusotsusega neile pandud kohustusest, kuid kaebuses on kinnitatud, et nad kavatsevad selle vaidlustada (tl 3 pöördel). Liiatigi leiab kohus, et HKMS § 120 lg 1 p 3 hõlmab üksnes kaebuse nõuete vastavusse viimist kaebaja eesmärgiga, mitte samaaegselt kaebaja isiku, kaebuse aluseks olevate asjaolude, kaebuse nõude ja kaebuse tervikteksti täielikku muutmist. Soovitades kaebaja asemel kaebaja juhatuse liikmetel vaidlustada vastutusotsust, tähendaks see täiesti uue, iseseisva ja teistsuguste põhjendustega kaebuse koostamist, millel sisuliselt juba olemasoleva kaebusega ühisosa puudub, v.a asjaolus, et MTA on väljastanud LEG Capital OÜ-le 25.04.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/6490-24. Kuna kaebaja juhatuse liikmed kavatsevad niigi neile tehtud vastutusotsuse vaidlustada ning selleks ei ole möödunud mh ka vaide esitamise tähtaeg, oleks koheselt vastutusotsuse vaidlustamiseks suunamine ka vastuolus soovitusega eelistada kohtumenetlusele vaidemenetlust, kus haldusorgan saab kontrollida ka otsuse otstarbekust ja täiendavalt asjaolusid uurida.

Samuti ei pea kohus võimalikuks teha kaebuses ettepanekut asendada senine kaebaja RKO Platvorm OÜ-ga, kuna äriregistri kohaselt ei kattu äriühingute juhatuse liikmed ning seega ei ole kaebus üksnes ekslikult esitatud kaebaja nimel. Kõrvalise isiku, kelle soovi kaebuse esitamiseks kaebusest ei nähtu, kaasamist kaebajana seadus ette ei näe. Soovi korral võib RKO Platvorm OÜ ise MTA 07.09.2015 otsusele kaebuse esitada.

4. Kohus leiab samuti, et kaebajal puudub käesolevas asjas kaebeõigus.

Riigikohus on 30.04.2015 määruses nr 3-3-1-8-13 selgitanud, et eristada tuleb tagastusnõude tuvastamist ja tagastusnõude täitmise nõuet. Tagastusnõude aktsepteerimine on toiming, millega maksuhaldur tunnistab tagastusnõude olemasolu, ning see lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. Tagastusnõude täitmiseks peab maksukohustuslane esitama maksuhaldurile vastava taotluse, kus ta saab märkida, kas ettemaksukontol olev raha tuleb tagastada või kanda teise isiku ettemaksukontole.

Kohus leiab, et sarnaselt tuleb toimida ka nõude tasaarvestamise korral. MKS § 106 lg 8 sätestab, et tagastusnõude täitmise taotluse esitamiseks õigustatud isiku taotlusel kasutab maksuhaldur tagastusnõuet taotluses määratud ulatuses kolmanda isiku rahaliste kohustuste täitmiseks (§ 105 lõige 8). Seega eelneb ka teise isiku maksukohustuse täitmisele taotluse esitanud isiku (RKO Platvom OÜ) tagastusnõude tuvastamine. Maksuhaldur on selgitanud, et 07.09.2015 otsuse kohaselt RKO Platvorm OÜ-l tagastusnõue puudub. Sellise otsuse vaidlustamiseks on kaebeõigus üksnes isikul, kelle tagastusnõude üle vaidlus toimub. Kuigi kaebaja võib olla asja RKO Platvorm OÜ-le soodsalt lahendamisest huvitatud, ei muuda see asjaolu siiski kaebajat haldusakti adressaadiks, kelle õigusi MTA 07.09.2015 otsus rikkuda saaks.

Sarnaselt eeltoodule ei saa MTA otsus rikkuda ka kaebaja juhatuse liikmete õiguseid.

4(4)

5. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

Kohus leiab, et lisaks eeltoodud kaebuse tagastamise alustele tingivad esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise ka järgmised asjaolud. Esialgse õiguskaitse eelduseks on see, et esialgne õiguskaitse on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada avalike huvide või kolmandate isikute õiguste kaitseks. Vajadusel peavad kolmandad isikud pöörduma ise kaebuse ja/või esialgse õiguskaitse taotlusega kohtusse.

Käesolevas asjas on kaebajaks üksnes LEG Capital OÜ. Esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, kuidas aitaks kaebaja juhatuse liikmete suhtes täitemenetluse peatamine kaasa kaebaja enda õiguste kaitsele. Kui kaebajale tekivad tema suhtes antud maksuotsuse tõttu pöördumatud tagajärjed, tuleb kaebajal taotleda esialgset õiguskaitset haldusasjas nr 3-13-1730, kus on maksuotsus vaidlustatud. Kaebaja juhatuse liikmetel tuleb oma õiguste kaitseks taotleda vastutusotsuse täitmise peatamist vaidemenetluses või esialgse õiguskaitse kohaldamist koos vastutusotsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusega või ka varem kui vastutusotsusele on esitatud vaie. Vastutusotsuse kohaselt tuleb see täita 30 päeva jooksul vastutusotsuse kättesaamisele järgnevast päevast, mistõttu on vastutusotsuse adressaatidel piisavalt aega veel otsustada, milliseid õiguskaitsevahendeid nad kasutada soovivad.

Kohus märgib täiendavalt, et kohtule teadaolevalt ei pruugi ka viidatud vastutusotsuse suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa M. Viiarti soovitud tagajärgi, kuna M. Viiarti vara suhtes on juba algatatud täitemenetlus 08.08.2012 vastutusotsuse nr 13-7/104-18 sundtäitmiseks (maksuhalduri vastuse lisa 3, tl 43 ja Tallinna Halduskohtu 16.04.2015 määrus nr 3-15-726).

Kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus on ka sisuliselt ilmselgelt perspektiivitu, leiab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks lisaks esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisele vastuolus avaliku huviga. Kokkuvõttes jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

6. Kohus nõudis maksuhalduri vastuses esitatud väidete kontrolliks välja ka MTA 07.09.2015 otsuse, mida MTA palub kaebajale teise isiku maksusaladuse sisaldamise tõttu mitte avaldada. Arvestades kohtu poolt otsuse välja nõudmise eesmärki ja teisalt maksusaladuse kaitsmise vajadust, leiab kohus, et otsus tuleb maksuhaldurile tõendina tagastada, kuna kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu ei ole see enam käesolevas asjas asjakohane.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin