3-15-2319/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated3-15-2319/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U M Ä Ä R U S
Kohtuasja number 3-15-2319 Määruse kuupäev 16. september 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Sergey Andreevi taotlus esialgse õiguskaitse korras väljasaatmise keelamiseks ning Politseija Piirivalveameti 29.08.2012. a otsuse nr 15-3-3/618-1 kehtivuse peatamiseks Resolutsioon Jätta taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud
1. Sergey Andreev esitas 13.09.2015 Tartu Halduskohtule avalduse, milles on kolm erinevat taotlust. Vastavalt taotluste sisule registreeris Tartu Halduskohus taotluse nr 1 haldusasja nr 3-15-1970 juurde, taotluse nr 2 eraldi haldusasjana nr 3-15-2318 ning taotluse nr 3 eraldi haldusasjana nr 3-15-2319.
Käesolevas haldusasjas võtab kohus seisukoha taotluse nr 3 osas, milles S. Andreev palub peatada esialgse õiguskaitse korras Politseija Piirivalveameti 29.08.2012. a otsus nr 15-3-3/618-1, millega tunnistati tema pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks, ning keelata esialgse õiguskaitse korras kaebaja väljasaatmine.
2. S. Andreev on haldusasjas nr 3-12-1993 esitanud kaebuse Politseija Piirivalveameti 29.08.2012. a otsuse nr 15-3-3/618-1 tühistamiseks ning samas haldusasjas on jõustunud Riigikohtu 27.02.2014. a otsus nr 3-3-1-1-14. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et A. Andreev on esitanud samas haldusasjas teistmisavaldused, millest esimene jäeti menetlusse võtmata ja teise osas ei ole seisukohta võetud.
Kohtu seisukoht
3. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõigetele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Viidatud sätetest tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav vaid siis, kui taotluse esitaja on esitanud kohtule taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning vastav kohtumenetlus või vaidemenetlus on pooleli.
Käesolevas asjas on S. Andreev esitanud kaks esialgse õiguskaitse taotlust – esiteks Politseija Piirivalveameti 29.08.2012. a otsuse nr 15-3-3/618-1 peatamiseks HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel ning teiseks tema väljasaatmise keelamiseks HKMS § 251 lg 1 p 2 alusel. Ka HKMS § 251 lg 1 p-dest 1 ja 2 tuleneb, et esialgset õiguskaitset saab kohaldada üksnes vaidlustatud haldusakti või toimingu osas.
2 4. Kohus selgitab, et ei saa peatada Politseija Piirivalveameti 22.08.2012. a otsust nr 15-3-3/618-1, kuna selle otsuse kohta tehtud kohtuotsus on jõustunud (vt määruse p 2), seega puudub pooleliolev kohtumenetlus. Asjaolu, et kaebaja on esitanud teistmisavalduse, ei anna veel alust esialgse õiguskaitse esitamiseks HKMS § 249 lg 1 mõistes, kuna antud hetke seisuga on haldusasjas nr 3-3-1-1-14 jõustunud lõpplahend.
5. Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud lahkumisettekirjutust ning kaebaja selgitustest nähtub, et sellist ettekirjutust ei olegi antud. Kohtu hinnangul on kaebajal käesoleval hetkel seaduslik alus Eestis viibimiseks, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses ning tal on seetõttu välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p-st 5 tulenev kohustus Eestis viibida. Esialgse õiguskaitse taotluses soovib kaebaja aga tema väljasaatmise keelamist. Kuna lahkumisettekirjutust ei ole veel antud, siis ei saa kohus keelata kaebaja väljasaatmist, sest asjas puudub vaidlustatud haldusakt või toiming ning ühtlasi ei saa pooleli olla kohtuega vaidemenetlus.
6. Antud hetkel ei ole pooleli esitatud esialgse õiguskaitse taotlustega seotud kohtumenetlust ega vaidemenetlust. Eeltoodud põhjustel ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused.
7. Vastavalt HKMS § 55 lõikele 2 kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.
Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus. Kohtu hinnangul ei ole lahkumisettekirjutuse vaidlustamata jätmine esialgse õiguskaitse taotluse kõrvaldatav puudus, kuna käesoleval hetkel ei ole ettekirjutust tehtud ning kaebaja ei saa seda etteulatuvalt vaidlustada. Samuti ei saa kaebaja uuesti vaidlustada Politseija Piirivalveameti 29.08.2012. a otsust, kuna selle kohta on jõustunud kohtuotsus ning tegemist oleks korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 p 1 mõttes. Kuna kaebajal puudub käesoleval hetkel esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, siis puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 ja § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.
8. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalus pärast lahkumisettekirjutuse koostamist esitada kaebus ettekirjutuse tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotlus ettekirjutuse täitmise peatamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Eda Muts kohtunik