3-15-1783/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-1783 Otsuse kuupäev 16. september 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Toomas Parmu kaebus Tartu Vangla põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Toomas Parm Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta Toomas Parmu kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16. oktoober 2015. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Toomas Parm esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses dušši kasutamise võimaluse andmata jätmisega ajavahemikul 17.03.2015-31.03.2015.

2. Tartu Vangla 01.07.2015. a otsusega nr 1-13/98-2 tunnistati õigusvastaseks vangla tegevus kaebaja pesemiskorrast ilmajätmisel 26.03.2015-31.03.2015, vabandati kaebaja ees ja jäeti taotlus rahalise hüvitise saamiseks rahuldamata. Vangla selgitas, et dušši võimaldamata jätmine ei olnud õigusvastane enne 26.03.2015, kuna graafikujärgselt ei pidanud kaebaja enne 24.03.2015 dušši alla saama ning enne etapist naasmist 26.03.2015 ei saanud vangla kaebajale dušši kasutamist võimaldada tema vanglast eemal viibimise tõttu. 13 päeva jooksul dušši kasutamise mittevõimaldamine ei põhjustanud kaebajale väärikuse alandamisena käsitletavaid kannatusi. Kaebajal oli hügieeni eest hoolitsemiseks ligipääs jooksvale veele ning seebile. Samuti anti talle arestimajast tulles kasutada puhas voodipesu ja puhas kartseri vorm.

Kaebuse esitaja põhjendused

3. T. Parm esitas 13.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 21.07.2015 täpsustatud kaebuse, milles soovis Tartu Vangla põhjustatud kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Kaebaja

2 hinnangul põhjustati talle kahju, kuna Tartu Vangla ei võimaldanud dušši kasutamist 14 päeva ning see rikkus tema inimväärikust. Kaebaja palus pärast etapeerimist vanglasse naastes valvurilt, et talle võimaldataks dušši kasutamist, kuid valvur keeldus. Kambris puudus soe vesi, mistõttu vangla sundis kaebajat pesema külma veega. Puhast vooripesu ja kartserivormi pidi kaebaja kasutama pesemata ihu peal.

Vastustaja vastuväited

4. Vastustaja jääb 01.07.2015. a otsuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Vastustaja on kahju hüvitamise nõude lahendamisel tunnistanud, et kaebajale dušši kasutamise võimaldamata jätmine oli õigusvastane. Samas ei ole pelgalt õiguste rikkumine väärikust alandav. Kaebusest ei nähtu, milles seisnes kahjulik tagajärg. Kaebaja ei ole väitnud, et tal puudus võimalus enese hügieeni eest hoolitsemiseks. Vastustaja möönab, et sooja veega dušši all pesemine on meeldivam ning hügieeni tagamiseks tõhusam, kui kraanist voolava külma veega pesemine. Siiski ei saa rääkida väärikust alandavates tingimustes viibimisest, kui enese väärikuse säilitamiseks on võimalus pesemiseks olemas. Kuna ka puhta pesu kasutamine kuulub väärikust austava kohtlemise juurde, siis on arestimajast saabudes puhta voodipesu ja kartserivormi väljastamine kahju tekkimise hindamisel oluline asjaolu.

Kohtu seisukoht

5. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja kasutas dušši 17.03.2015 ja 31.03.2015, kuid 24.03.2015. a graafikujärgne dušši kasutamise kord jäi vahele, sest kaebaja oli sama päeva hommikust kuni 26.03.2015 etapeeritud Võru arestimajja. Samuti on pooled üksmeelel selles, et vangla tegevus pesemisvõimaluse andmata jätmisel rikkus vastustaja VangS § 50 lg-st 2 tulenevat kohustust ning et nimetatud vangla tegevus oli õigusvastane. Vaidluse all on, kas pesemisvõimaluse andmata jätmisega põhjustati kaebajale hüvitamisele kuuluvat kahju.

6. Kuna kaebaja kasutas dušši 17.03.2015, siis oli vastustaja seadusest tulenev kohustus korra nädalas dušši võimaldamiseks täidetud kuni 24.03.2015. Arvestades, et kaebaja etapeeriti arestimajja 24.03.2015 hommikul ning ta naasis sealt vanglasse 26.03.2015, ei olnud vastustajal faktiliselt võimalik ega õiguslikult kohustuslik tagada kaebajale dušši kasutamise võimalust 24.03.2015-25.03.2015. Seega saab õigusvastaseks lugeda vastustaja tegevuse dušši võimaldamata jätmisel ajavahemikul 26.03.2015 kuni 30.03.2015, s.o viie päeva vältel.

7. Kaebaja on hüvitamisnõuet põhjendanud väärikuse alandamisega. Kohus selgitab, et igasugune ebameeldivustunne ei ole veel kaebaja väärikuse alandamine. Et ebamugavustunne kvalifitseeruks väärikuse alandamisena, peavad isiku ebamugavustunne või kannatused olema saavutanud teatud minimaalse tõsidusastme. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on peetud väärikuse alandamiseks märksa tõsisemaid kannatusi (täielik sotsiaalne isolatsioon, halvad sanitaartingimused kogumina, invaliidist kinnipeetava erivajaduste ignoreerimine jne) ning sealjuures arvestatud neid kogumis, võttes arvesse kitsendavate tingimuste kumulatiivset mõju ja nende kohaldamise ajavahemikku. Käesoleval juhul oli tegemist 5-päevase dušši all käimise võimaluse edasilükkumisega, mis võis põhjustada kaebajale küll mõningast ebamugavust, kuid see ei kvalifitseeru antud juhul väärikuse alandamiseks. Kohus arvestab seejuures, et kaebajale väidetavaid ebamugavusi tinginud tegevus, s.o dušši kasutamise võimaluse ärajäämisest tingitud viivitus järgmise pesemiskorrani, oli ajaliselt vaid viis päeva ning kaebajal oli seejuures võimalik esmaseid hügieenitoiminguid teostada ka kambris. Lisaks väljastati kaebajale

3 26.03.2015 vanglasse naastes puhas voodipesu ja puhas kartserivorm. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et vaidlusaluse vangla tegevusega ei ole kaebaja väärikust alandatud.

8. Kohus selgitab, et mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ja muuhulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Kohus leiab, et antud juhul on duši kasutamise edasilükkumine viie päeva võrra riivanud kaebaja õigusi väheintensiivselt, mistõttu rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Asjaolu, et vastustaja on ise tunnistanud oma tegevuse õigusvastaseks ja kaebaja ees vabandanud, on antud juhul piisav hüvitamaks kaebajale dušši kasutamise võimaluse viiepäevasest edasilükkamisest tingitud mõningast ebamugavust.

9. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik