1-15-6867/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-6867

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. septembril 2015.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-15-6867 (15230200716) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi P.L KarS § 329 järgi

süüdistuses kokkuleppemenetluses Prokurör Alice Simm Süüdistatav

P.L , isikukood: XXX , kodakondsus: Eesti

Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus : keskharidus; töökoht:XXXAS, autojuht; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud : 1) 02.07.2015 Harju Makaohtu poolt KarS § 424 järgi 6

kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga , lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks Tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 25.07.2015 Kaitsja Kaitsjast loobus RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313; KarS § - st 56 lg 1

Süüdi tunnistada P.L KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda P.L kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.07.2015, s.o. 1 päev karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel P.L-ile mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu

02.07.2015 kohtuots

usega mõistetud ja ärakandmata karistuse 6 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 9 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada P.L-ile mõistetud 9 kuud ja 29 päeva vangistust

2 üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 299 tundi üldkasulikku tööd, mille sooritamise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö sooritamise ajal on P.L kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud

alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või

õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on P.L kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

Välja mõista P.L-ilt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96

eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 585 eurot , kokku 681 eurot riigituludesse . Menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355

Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea

pangas. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse P.L-ile tema poolt

avaldatud postiaadressile, samuti on makseinfo kättesaadav avaliku e-toimiku kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS

§ 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse

esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

P.L

on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema

olles 02.07.2015 Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 424 alusel

lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks kuuks, mis

3 jõustus 18.07.2015 ning mis pöörati täitmisele 21.07.2015, juhtis teadlikult 25.07.2015 kell

05.40 Tallinnas Smuuli teel suunaga kesklinna poole mootorsõidukit Skoda Octavia

registreerimismärgiga XXX, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. Seega pani P.L toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so täitmisele pööratud süüteo eest kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

26.08.2015.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alice Simm, süüdistatav

P.L ja tema kaitsja Liis Toomsalu kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille

kohaselt taotleb prokurör kohtus süüdimõistmist ja karistamist P.L KarS § 329 sätestatud kuriteo toimepanemise eest

4 /neli// kuu pikkuse vangistusega. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata nimetatud karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.07.2015, so 1 päeva, seega kandmata karistuse pikkus on 3 kuud 29 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 02.07.2015

otsusega mõistetud ja ära kandmata karistusosa võrra, so 6 kuud vangistust ning mõista lõplikuks karistuseks vangistus . 9 kuu 29 päeva

Tulenevalt KarS § 73 lg 4 taotleb prokuröri abi vangistuse täitmisele pööramise asemel asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras. Vastavalt KarS § 69 lg 1 vastab ühele vangistuse päevale üks tund üldkasulikku tööd.

Seega mõistetav vangistus moodustab üldkasulikku tööd ja P.L ’le 299 tundi üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks taotleb prokurör 1 aasta 6 kuud. P.L on nõus sooritama üldkasulikku tööd. Vastavalt KarS § 69 lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. mitte tarvitama alkoholi.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav P.L ja tema kaitsja Liis

Toomsalu nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale P.L-ile

selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu

poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on P.L kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 585 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96 eurot, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.

4

15.septembril 2015.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav P.L tunnistas end KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega, ja prokurör Alice Simm taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava P.L

selgitused ja prokurör Alice Simmi arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav P.L on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav P.L on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistatud

isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab . Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1

alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et P.L tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole P.L poolt toime pandud õigusvastase

teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning P.L-ile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 329 järgi. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt P.L-ilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest ja sundraha riigituludesse.

/digitaalselt allkirjastatud/ Helve Särgava Kohtunik