1-15-6742/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-6742 Kohtukoosseis Kohtunikud Andres Parmas, Meelika Aava ja Orvi Tali Kriminaalasi S.Z-i

süüdistuses KarS § järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24. augusti 2015. a otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav

S.Z, ik: XXX; elukoht XXXX X-XX

XXXXXXX; kriminaalkorras varem karistatud kaks korda, viimati Harju Maakohtu 25. Juuni 2014. a otsusega vangistusega 11 kuud 27 päeva, mis jäeti tingimisi KarS §

74 alusel täitmisele pööramata; kinni peetud 22. Augustil 2015 Prokurör Abip

rokurör Natalia Duškina Kaitsja Vandeadvokaat Jugans Grossmann

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmanni apellatsioon kui ilmselt S.Z-i põhjendamatu läbi vaatamata.

2. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista S.Z-ilt Eesti Vabariigi kasuks 72 ( kaks) eurot apellatsioonimenetluses riigi seitsekümmend õigusabi osutamisega seotud kulutuste katteks.

3. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pangas

EE351010052031000004 Swedpangas nr EE502200221014193355, Danske Bank AS või

Eesti filiaalis EE401700017002872300, №rdea Bank Finland PLC eesti filiaalis

EE873300333499990003, riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav taotlejale saadetavas makseinfos.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. esitati

S.Z-ile süüdistus ja ta anti kohtu alla KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta juhtis tahtlikult 22. augustil 2015 kella 23:26 ajal

Tallinnas, XXXXXXX XX juures, suunaga Erika tänav, mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,15 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,05 mg/l) § 69 lg ), millega ta rikkus LS -t 1 ja KorS -t 1. § 36 lg

2. Harju Maakohtu 22 augusti 2015. a otsusega lühimenetluses (kiirmenetluse korras) tunnistati S.Z kolme kuu pikkuse esitatud süüdistuses süüdi ja teda karistati ühe aasta ja vangistusega.

8 lg 2 alusel Mõistetud karistust vähendati KarS § 23 1/3 võrra, mõistes S.Z-ile tavaks karistuseks vangistust. -le 2 ära kan kümme kuud Vastavalt KarS § 65 lg suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25. j . a otsusega mõistetud karistuse uuni 2014 ä päeva võrra ning mõisteti S.Z-ile liitkaristuseks üks ra kandmata osa, s.o 11 kuu ja 27

aasta seitse S.Z-ile üheksa kuud ja kakskümmend päeva vangistust. Maakohus kohaldas

otsuse täitmise tagamiseks tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumise. Vahistamise algusajaks loeti seejuures S.Z-i kinnipidamise päev, s.o 22. august 2015. S.Z-ilt mõisteti välja s äärat undraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 144 eurot, m es, need summad tasumisele ositi kuu jooksul. kaheteistkümne

3.

Maakohus leidis, et S.Z-i süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises on tõendatud tema enda ütluste, tunnistajana üle kuulatud politseiametniku ütluste ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli alusel. karistust mõistes märkis S.Z-ile

maakohus, et pelgalt rahaline karistus ei vasta S.Z-i süü suurusele ega ole piisav mõjutamaks teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. on juba varemgi S.Z mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud, ent see karistus ei ole oma eesmärki täitnud. Rahalise karistuse mõistmise välistab ka asjaolu, et S.Z on töötu – tal puudub sissetulek. Kohus arve

stas süüd kergendava asjaoluna S.Z-i puhtsüdamlikku kahetsust, süüd raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kokkuvõttes hindas kohus S.Z-i süüd selliseks, et teda on võimalik karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra.

APELLATSIOON

4. Harju Maakohtu 24. augusti 2015. a otsuse peale esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas, S.Z-ile kergema karistuse mõistmist ja karistuse asendamist alkoholiraviga. Kaitsja taotles S.Z-ile ambulatoorse psühhiaatriaekspertiisi kohaldamist ja küsida eksperdilt: 1) Kas S.Z põeb alkoholismi ja kas ta on toime pannud kuriteo selle haiguse tõttu; 2) kas S.Z vajab alkoholismivastast ravi; 3) kas tema puhul on otstarbekohane mõistetud vangistuse asendamiseks alkoholivastase raviga. Alternatiivselt taotleb kaitsja mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga, et ta saaks minna ravile vastavasse rehabilitatsiooni keskusesse. põeb Kaitsja märgib, et S.Z alkoholismi ja pani kuriteo toime just oma haiguse tõttu. Ta on oma haiguse tõttu saanud ka ambulatoorset ravi, kuid see on andnud vaid lühiajalist efekti. Seetõttu tulebki esmalt kohaldada

S.Z-ile ekspertiis, selgitamaks välja ravi näidustatus ning seejärel suunata teda ravile. Varasemas menetlusstaadiumis ei olnud kaitsjal võimalik ekspertiisi ja karistuse asendamist taotleda, sest asja arutati maakohtus lühimenetluses. Veel märgib kaitsja, et mõistetud karistus ei ole proportsioonis väljakujunenud kohtupraktikaga.

RINGKONNAKOHTU LDUSED PÕHJENDUS JA JÄRE

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsiooni , leiab ga üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

7. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on arutataval juhul tegemist apellatsiooniga, millel puudub ilmselgelt edulootus. Apellatsioonis esitatud seisukohti ei saa küll lugeda asjakohatuiks, kuid kolleegium märgib, et määrata süüdistatavale ekspertiis, apellandi taotlus mõista ja asendada see kas ravi või üldkasuliku tööga talle kergem karistus , on perspektiivitu. Maakohus on mõistetavat karistust korrektselt põhistanud, karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Karistuse raskus on proportsioonis S.Z-iga arvestatud on tema süüga, isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid.

8. ekspertiisi, Kaitsja põhjendus, miks ei saanud juba maakohtus taotleda S.Z-ile selgitamaks tema toimepandud teo seotust sõltuvushäirega ja sõltuvusravi vajadust, on küündimatu ja õiguslikult asjakohatu. Süüdistataval on vastavalt KrMS § 234 lg le 5 õigus kuni - kohtuliku uurimise lõpuni loobuda lühimenetluse taotlusest. Jättes selle võimaluse kasutamata lootuses, et süüdistatavale mõistetavat karistust vähendatakse, on sellest võimalusest loobutud

– apellatsiooniastmes ei ole võimalik enam menetlusliiki vahetada ja taotleda lühimenetluse puhul uute tõendite kogumist.

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhin § st 2 jätab dudes KrMS 326 lg 2 ls-

kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

10. Kaitsja on apellatsioonikohtule koos apellatsiooniga esitanud taotluse õigusabiga seotud kulutuste kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 120 eurot. Taotluse kohaselt on tal kulunud üks pooltund süüdistatavaga konsulteerimisele ja apellatsiooniteate esitamisele, üks pooltund täiendavale konsultatsioonile ja taotluse võtmisele süüdistatavalt, üks pooltund maakohtu otsuse analüüsile ja kaks pooltundi apellatsiooni koostamisele. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane, kuid üksnes osaliselt põhjendatud. Kaitsjale tuleb riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks määrata kolme pooltunni eest 72 eurot (sh käibemaks angul on arutataval juhul olnud asjakohatu ja põhjendamatu . Kolleegiumi hinn

süüdistatavalt 10. septembril 2015 võetud taotluse lisamine, samuti ei ole apellatsiooni argumentatsiooni mahtu ja läbitöötatuse astet arvestades põhjendatud selle eest tasu määramine

2 pooltunni ulatuses. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, § siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab käesoleva määrusega esitatud apellatsiooni põhjendamatu läbi vaatamata, mis

ilmselt na tähendab, et maakohtu otsus jäi apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/