3-15-1810/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedV. Lunkin esitas 02.07.2015 Tallinna Vanglale kahjunõude, milles ta taotles kahju hüvitamist perioodil 02.02.-24.11.2010 ebapiisava põrandapinnaga kambris viibimise eest. Tallinna Vangla tagastas 06.07.2015. a otsusega nr 5-37/15/200-2 V. Lunkini kahjunõude aegumise tõttu läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p 1 alusel, sest kahjunõue on esitatud olulise tähtaja rikkumisega.
Legislator headnote
AI generated3-15-1810/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: V. Lunkin esitas 08.09.2015 Tartu Halduskohtule määruskaebuse 28.08.2015. a määruse peale. V. Lunkin märgib, et ta on korduvalt kirjutanud, et tal ei ole sissetulekuid ning palub kohtul kaebusi tagasi mitte saata. V. Lunkin palub võtta asi menetlusse ja vabastada ta riigilõivust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1810 Haldusasi Vladimir Lunkini kaebus Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega perioodil 02.02.-24.11.2010 tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.08.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Vladimir Lunkini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja / määruskaebuse esitaja Vladimir Lunkin
RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.08.2015. a määrus resolutsiooni p 1 osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. V. Lunkin esitas 02.07.2015 Tallinna Vanglale kahjunõude, milles ta taotles kahju hüvitamist perioodil 02.02.-24.11.2010 ebapiisava põrandapinnaga kambris viibimise eest.
2. Tallinna Vangla tagastas 06.07.2015. a otsusega nr 5-37/15/200-2 V. Lunkini kahjunõude aegumise tõttu läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p 1 alusel, sest kahjunõue on esitatud olulise tähtaja rikkumisega.
3. V. Lunkin esitas 16.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse perioodil 02.02.-24.11.2010 Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks. Lisaks palus
V. Lunkin vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
4. Tartu Halduskohus tagastas 17.08.2015. a määrusega V. Lunkini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus märkis, et teadaolevalt pöördus V. Lunkin analoogilise nõudega kohtusse juba haldusasjas nr 3-14-51899, kus halduskohus tagastas V. Lunkini kaebuse 27.10.2014. a määrusega. Tartu Ringkonnakohus asus 04.02.2015. a määruses seisukohale, et kuivõrd V. Lunkin ei olnud välja toonud takistust, mis ei võimaldanud kahju hüvitamise taotlust varem esitada, ei läbinud ta kahju hüvitamise taotlust tähtaja ületamisega esitades kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt. Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu 25.05.2015. a määrusega. Kohus tõdes, et V. Lunkin on perioodil 02.02.-24.11.2010 Tallinna Vanglas viibimisega tekitatud kahju hüvitamiseks esitanud kahju hüvitamise taotluse kahel korral ning mõlemal korral on see riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaja rikkumise tõttu tagastatud ning kuigi V. Lunkin on esitanud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse uuesti, ei muuda see olukorda, kuna uus taotlus on esitatud veel hiljem kui eelmine ning seega on kõik Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2015. a määruses haldusasjas nr 3-14-51899 toodud argumendid jätkuvalt asjakohased. Kohus märkis, et Tallinna Vangla 06.07.2015. a otsus kahju hüvitamise taotluse tagastamise kohta on õiguspärane, kuna V. Lunkin esitas kahju hüvitamise taotluse RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades ning asjas ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust HMS § 34 lg 1 mõttes, mis tinginuks tähtaja ennistamise. Seega asus kohus seisukohale, et
V. Lunkin ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt. Lisaks märkis kohus, et samas asjas veel kord kohtusse pöördumine ei saa kaasa tuua teistsugust tagajärge, kuna V. Lunkinil ei ole võimalik kohustuslikku kohtueelset menetlust enam nõuetekohaselt läbida.
5. V. Lunkin esitas 24.08.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.08.2015. a määruse peale, millega ta ei ole nõus, kuna on kohtule esitanud piisavalt tõendeid ja argumente, et Tallinna Vangla rikkus tema õigusi.
6. Tartu Halduskohus jättis 28.08.2015. a määrusega V. Lunkini menetlusabi taotluse rahuldamata ja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamata (resolutsiooni p 1); jättis V. Lunkini määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.08.2015. a määruse peale käiguta (resolutsiooni p 2) ja andis määruskaebuse esitajale 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest riigilõivu 15 euro tasumiseks (resolutsiooni p 3). Kohus märkis, et riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 sätestab, et kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. V. Lunkin ei ole tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu ega esitanud otsesõnu menetlusabi taotlust, kuid ta taotles kaebuses enda riigilõivu tasumisest vabastamist, mida kohus ei ole lahendanud, kuna kaebus tagastati. Kui kohus oleks menetlusabi taotluse lahendanud ja rahuldanud, kehtiks HKMS § 114 lg 2 kohaselt menetlusabi andmine eelduslikult ka määruskaebuse esitamisel. Eeltoodust järeldas kohus, et
V. Lunkinil on määruskaebuse esitamisel tahe menetlusabi taotlemiseks ning lähtudes analoogiast HKMS § 114 lg-ga 2 saab kohus lahendada menetlusabi taotluse hoolimata sellest, et konkreetse määruskaebusega koos seda ei esitatud. Kohus selgitas 17.08.2015. a määruses, et V. Lunkin oli ületanud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotlust esitades RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega ning antud asjas on V. Lunkin minetanud võimaluse kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbida. Kohus jäi põhjendusi kordamata jätkuvalt samale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et V. Lunkini määruskaebuse eduväljavaated on vähesed. Seetõttu jättis kohus V. Lunkini menetlusabi taotluse HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata ning ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. V. Lunkin esitas 08.09.2015 Tartu Halduskohtule määruskaebuse 28.08.2015. a määruse peale. V. Lunkin märgib, et ta on korduvalt kirjutanud, et tal ei ole sissetulekuid ning palub kohtul kaebusi tagasi mitte saata. V. Lunkin palub võtta asi menetlusse ja vabastada ta riigilõivust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
9. Kuigi V. Lunkin ei ole määruskaebuses Tartu Halduskohtu 28.08.2015. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitanud, on selles märgitud Tartu Halduskohtu poolt lahendi tegemise aeg ja korratud on taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tegelik tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 28.08.2015. a määruse resolutsiooni p 1 osas.
10. Kuigi V. Lunkin rõhub määruskaebuses asjaolule, et tal puuduvad sissetulekud, on ta jätnud tähelepanuta, et kohtutel on lisaks menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile õigus kontrollida ka seda, kas taotleja menetluses osalemine on eeldatavalt edukas. Ka kohtupraktikas on sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11).
11. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda, talle menetlusabi ei anta.
12. Eeltoodud HKMS-i sätetest ja Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise otsustamisel hindama ka kaebuse eduväljavaateid. Käesolevas asjas on halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse jätnud rahuldamata, kuna pidas määruskaebuse eduväljavaateid väheseks. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 28.08.2015. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjalikult ja kohtupraktikat arvestades selgitanud põhjuseid, mis tingisid kaebaja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise ning kaebaja määruskaebuses esitatud väited ei lükka eeltoodut ümber.
13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus V. Lunkini määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.08.2015. a määruse resolutsiooni p 1 osas muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel