4-15-3822/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. septembril 2015 Tallinnas, Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumajas, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-15-3822

Kohtunik

Anne Rebane

Väärteoasi

Z.S-i väärteoasi LS § 201 lg 1 järgi

Vaidlustatud otsus

PPA

Põhja

Prefektuuri

Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

28.04.2015.a. otsus väärteoasjas 2302,15,005271

Kaebuse esitaja

, isikukood: XXX; elukoht:

Z.S

XXX; kodakondsus: Vene; töökoht: töötab.

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja Prefektuur

Väärteoprotokolli number

20150408372701 väärteoasjas nr 2302,15,005271

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S §-st 120, § 132 p 1, § 133, §

134 ning KarS § 66 lg 2 kohus otsustas:

1. Jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

2. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv – 100 trahviühikut ehk 400 eurot – tuleb Z.S tasuda viies osas. Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb iga kuu 15. kuupäevaks tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele 80 eurot. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155075284.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule või ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul. Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Käesolev põhjendatud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 16. septembrist 2015.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Menetluse käik ja asjaolud

1.1.PPA

Põhja

Prefektuuri

Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 28.04.2015.a. otsusega väärteoasjas 2302,15,005271 karistati Z.S-i selle eest, et 08.04.2015.a. kell 18:50 juhtis ta Tallinnas Mustakivi tee ja Tähesaju tee ristmikul mootorsõidukit Honda CBR 600RR, omamata vastava kategooria (s.o. A kategooria) juhtimisõigust. Karistuseks määrati LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise eest LS § 201 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot.

1.2. Harju Maakohtusse saabus Z.S-i kaebus nimetatud otsuse

tühistamiseks. Kaebusest nähtub, et Z.S: 1) palub rahatrahv tühistada või alternatiivselt määrata väiksem karistus; 2) väidab, et tema sõitis kõnealuse mootorsõidukiga, eeldades, et ta on sooritanud Maanteeametis A kategooria sõidueksami – nimetatud eeldus tulenes sellest, et sõidueksamit sooritades kasutas ta nn „täiskategooria“ (s.o. A) nõuetele vastavat sõidukit. Juhul, kui ta ei tohtinud niisuguse mootorsõidukiga liikluses osaleda, ei oleks teda tohtinud samaväärse sõidukiga ka eksamile lubada; 3) märgib, et tema perre on sündimas laps ja palub sellele viidates määrata väiksem karistus; 4) on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (vastav kinnitus kaebuse täiendustes). 1.3.PPA Põhja Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kirjalikus seisukohas: 1) nõustutakse kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses; 2) leitakse, et isiku süüline käitumine on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud; 3) viidatakse Maanteeameti liiklusregistri väljatrükile, millest nähtub, et Z.S on omandanud B ja A2 kategooria juhtimisõiguse ehk teisisõnu – ei tohi juhtida A kategooria mootorsõidukit; 4) selgitatakse A kategooria juhtimisõiguse saamise eeldusi ja märgitakse, et üksnes A kategooria juhtimisõiguse saamiseks eksamite sooritamine ei saanud Z.S-i puhul olla võimalik; 5) selgitatakse, et (ja miks) autokool pidigi väljastama Z.S-ile tunnistuse A kategooria mootorsõiduki juhi riikliku õppevaka läbimise kohta, kuid rõhutatakse, et see tunnistus ei anna õigust juhtida A kategooria mootorsõidukit seadusest tulenevate piirangute tõttu; 6) põhjendatakse valitud karistusmäära (s.o. sanktsiooni keskmine määr).

2. Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Küll aga esineb alus KarS § 66 lg 2 kohaldamiseks, s.o. rahatrahvi ositi tasumise määramiseks.

2.1. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt: 1) ei esine väärteoasjas väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud, ja selle on toime pannud menetlusalune isik – need asjaolud on tõendatud tunnistaja Jaanika Kulešase ütlustega, millest nähtub, et 08.04.2015.a. peatas ta Tallinnas Mustakivi tee ja Tähesaju tee ristmikul mootorsõiduki Honda CBR, mille juhil Z.S puudus vastava, s.o. A kategooria juhtimisõigus. Juht ütles, et tal on A kategooria juhiluba, kuid lubadele oli märgitud A2. Lisaks on tegu, milles isikut süüdistatakse, tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, kes otseselt ei eita teo toimepanemist, küll aga nimetab seda arusaamatuseks. Lisaks on tegu tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvad sõiduki andmed ja mille Z.S on allkirjastanud; 3) tegu on väärtegu ja see on õigesti kvalifitseeritud. LS § 90 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Z.S-ile oli teo toimepanemise seisuga omistatud B ja A2 kategooria juhtimisõigus. LS § 93 lg 3 p 1,2 kohaselt tähistab alamkategooria A2 mootorratast, mille mootori võimsus ei ületa 35 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,2 kilovatti kilogrammi kohta ning mis ei ole ümber ehitatud sõidukist, mille võimsus on vähemalt kaks korda nii suur. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et mootorsõiduki Honda CBR 600RR (s.t. konkreetne sõiduk, mille juhtimise eest Z.S-i on karistatud) võimsus on 88 kilovatti, täismass 364 kg, tühimass 184 kg, seega ületab võimsuse ja massi suhe 0,2 kW/kg. Teisisõnu

– mootorsõiduki andmetest nähtuvalt ei tohtinud A2 alamkategooria juhtimisõigusega isik kõnealust mootorsõidukit juhtida. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas esitatud põhjenduste, selgituste ja viidetega õigusnormidele, millest kokkuvõtlikult tuleneb, et autokoolis Z.S-ile antud tunnistusel võis ja pidigi olema kinnitus A kategooria mootorsõiduki õppekava läbimise kohta, kuid nimetatud tunnistus ei anna (automaatselt) õigust juhtida A kategooria mootorsõidukit. Iga konkreetse kategooria tunnustele vastava mootorsõiduki juhtimise eelduseks on vastava kategooria juhtimisõigus (LS § 94 lg 1). Juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või LS § 96 lg 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi (esmane juhiluba, juhiluba, käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument) alusel. Teisisõnu

– asjaolu, et Z.S oli autokoolis läbinud A kategooria mootorsõiduki juhi riikliku õppekava, ei anna /ei andnud talle õigust juhtida A kategooria mootorsõidukit, sest autokoolis õppekava läbimine ja vastava tunnistuse saamine ei võrdu juhtimisõigusega. LS § 201 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki […] juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu. 4) karistuse määramisel on igati korrektselt arvesse võetud süü suurust (antud juhul väljendub süü suurus selles, et Z.S suhtus ilmselgelt täieliku tähelepanematusega sellesse, missuguse (mis kategooria) mootorsõiduki juhtimise õigus tal on ja vastavalt – missugust sõidukit ta kindlasti juhtida ei tohi; aga ka selles, et tegu on toime pandud tiheda liiklusega kohas, mitte mõnel kõrvalisel teel), sanktsiooni keskmist määra, samuti võimalust isikut mõjutada. Kuigi Z.S on kaebuses avaldanud nördimust, et talle, varem karistamata isikule, määrati kõige raskem karistuse määr, juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et 01.01.2015.a. jõustunud liiklusseaduse redaktsioonis nähakse kõnealuse teo eest ette rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Tõenäoliselt on Kaebaja lähtunud oma hinnangu kujundamisel Liiklusseaduse varasemast redaktsioonist, mis nägi kõnealuse väärteo eest ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on seega lähtunud sanktsiooni keskmisest määrast (s.o. 100 trahviühikut). Küll aga peab kohus, lähtudes Z.S-i esitatud informatsioonist (ja tõenditest) selle kohta, et tema perre sündis laps, vajalikuks kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid ja määrata rahatrahvi tasumine ositi otsuse resolutsioonis kajastatud graafiku alusel. 5) karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja; 6) kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust; 7) väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VtMS § 30 alusel.

2.2. Eelöeldust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, kuid määrab, et rahatrahv kuulub tasumisele ositi.

Anne Rebane

Kohtunik