1-15-1266/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-1266 (14250100492) Kohtukoosseis

Urmas Reinola, , Orvi Tali Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 1. juuni 2015 otsus E.Z ja A.S-i

(A.S) 203 (alates 01.01.2015 süüdistuses KarS §

KarS § 203 lg 1) üld

rgi menetluses jä

Kriminaalasja lahendamise viis

Apellatsiooni esitaja

Kirjalik menetlus

S E.Z kaitsja, vandeadvokaat Mart Sikut, tatava

Süüdistatava A.S-i kaitsja, vandeadvokaat Eve Jundas

Teised apellatsioonimenetluse

Lääne Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Merike Lugna pooled

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu KarS § 203 Maakohtu 1. juuni 2015 otsus E.Z ja A.S-i

(alates 01.01.2015 KarS § 203 lg 1) jä süüditunnistamises ja karistamises rgi muutmata ja

kaitsjate apellatsioon rahuldamata. id

2.

Määrata Advokaadibüroole Legalia OÜ makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

apellatsioonimenetluses A.S-ile 168 ( da

osutatud riigi õigusabi eest ükssa

kuuskümmend ) eurot, sealhulgas käibemaks kakskümmend kaheksa Jätta kaheksa 28 ( ) eurot. see menetluskulu A.S-i kanda.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a

EE401700017002872300 . )

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida

lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

2(8) Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 15. septembril 2015 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maakohtu 1. juuni 2015 otsusega menetluses tunnistati E.Z Pärnu üld süüdi KarS § 203

(alates 01.01.2015.a. 2 aastat. KarS § 203 lg 1) järgi ja karistati vangistusega KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 08.-09.05.2014, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulub

1 aasta kuud ja 28 päeva vangistust. S § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata istust täitmisele, kui A. Kar kar

Nikkolo ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 loetletud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvata alates 01.06.2015.

A.S (Paides, mõisteti süüdistuses KarS § 203 (alates 01.01.2015.a. KarS § 203 lg 1) järgi

Tallinna mnt 22 episoodis .

) õigeks Süüdistuses KarS § 203 (alates 01.01.2015 KarS § 203 lg 1) järgi

(Paides, Tallinna mnt 2 episoodis) mõisteti süüdi ja karistati vangistusega 1 aasta. 4 lg 1, 3 KarS § 7

alusel ei ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut pöörata karistust täitmisele, kui A.S

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 loetletud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvata alates 01.06.2015.a.

KrMS § 310 lg 1 alusel mõist välja eti E.Z-ilt ja A.S-ilt solidaarselt E AS kasuks 288,98

eurot ja E.Z-ilt B

OÜ kasuks 5400 eurot. Menetluskuludena mõisteti E.Z-ilt ja A.S ilt kummaltki riigituludesse välja - sundraha 585

eurot. 649,92 eurot ja ekspertiisitasud 670 eurot. E.Z-ilt mõisteti välja tasu riigi õigusabi eest

A.S-ilt

mõisteti välja tasu riigi õigusabi eest 180 eurot ja ekspertiisitasud 477 eurot.

Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 kohaselt jäeti E.Z-ile ja A.S ile -

teostatud

k rtiisi kulud kokku summas 1020 eurot riigi kanda. ohtupsühhiaatria ekspe Väljamõistetud summad

tuleb

tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest.

2. E.Z unnistati selles, et tema 15.03.2014 kella 05:20

talle esitatud süüdistuse järgi süüdi

paiku, isikute grupis koos A.S-iga , süütas põlema Paide linnas Tallinna tn 2 krundil asuva

kuuri, mis hävis osaliselt tulekahjus. Kuuri hävim OÜ isega tekitati K -le varaline kahju 51 472,74

eurot ja E -i riknemisega kahju 288,98 eurot; AS le õhusidekaabli samuti selles, et tema 15.03.2014 kella 08:45 paiku, isikute grupis koos A.S-iga, süütas põlema

Paide linnas Tallinna tn 22 tühjana seisva, kuid lukustatud ning laudadega kaetud hoone. Hoone põlenguga tekitati OÜ-le B varaline kahju 5400 eurot.

A.S selles, et tema 15.03.2014 kella 05:20 paiku, isikute grupis koos A.

tunnistati süüdi

Nikkologa, süütas põlema Paide linnas Tallinna tn 2 krundil asuva kuuri, mis hävis osaliselt

tulekahjus. Kuuri hävimisega te OÜ kitati K -le varaline kahju 51 472.74 eurot ja E Asi-le õhusidekaabli riknemisega 288,98 eurot. Süüdistuses KarS § 203 (alates 01.01.2015 KarS § 203 lg 1)

järgi (Paides, Tallinna mnt 22 episoodis) mõisteti A.S õigeks.

3. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus a kaitsjad.

id te süüdistatav

3.1. E.Z kaitsja leiab, et vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, mis seisneb

kohtuotsuses

sisalduvate põhjenduste küllaldases puudumises iivosa järelduste ning kohtuotsuse resolut

mittevastavuses . Kaitsja arvates ei ole A. tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele Nikkolo süü KarS

3(8)

§ 203 järgi tõendm jättes kõrvaldamata üleskerkinud

ist leidnud. Kohus on otsuse rajanud oletustele,

kahtlused ega tõlgendanud süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt süüdistatava kasuks. neid

Kaitsja leiab, et Nikkolo stev otsus rajaneb peamiselt tunnistaja, kohtuistungil A. RV süüdimõi ühe

antud , samuti tunnistaja ütlustele, mis kohtu hinnangul haakuvad eeluurimisel antud ütlustega ütluste

olustikuga seostamise käigus tehtud ettenäitamistega. Samas on kohus pidanud nii tunnistaja kui SR

süüdistatava ütlusi mitteusaldusväärseiks s märgitu süüdistatavate ütlused on

. Vaatamata otsuse le, et

vastuolulised eeluurimisel ja kohtus antud ütlustega ning et neid saab hinnata vaid osa, milles ei ole

vastuolu (Riigikohtu lahend nr. 3-1-1-131-13), on kohus te poolt antud

siiski hinnanud ka süüalus

ütlusi eeluurimisel õrvutades neid kohtuistungil antud ütlustega k , k nii ui ka haakumuses tunnistaja

RV Kaitsja arvates on siinkohal tegemist kriminaalmenetlusnormide ja kohtuistungil antud ütlustega. ka seda sisutava Riigikohtu varasema praktika rikkumisega.

Tunnistaja

, et tegemist on isikuga RV ütluste osas märgib kaitsja , kellel on olnud psüühilisi

probleeme, mida isik on ise kohtuistungil kinnitanud. Samas ei ole tunnistaja oma ütlustes selgelt väljendanud, et ta oleks näinud, et süüdistatav d süütasid, pigem teeb ta sellise ad konkreetselt hoonei

võimaliku järelduse sellest, et kõnealuste hoonete juures käidi ning hiljem need hooned ka põlema

läksid ütlused , et tunnistaja oleks näinud, et maja . Tunnistaja kohtuistungil ei kinnita selgelt

süüaluste poolt põl ütlusi erinevalt eeluurimisel antud ütlustest ema pandi. Kohtuistungil andis

RV

osas, mis puudutas Tallinna 22 maja süütamist ning kus tunnistaja kohtuistungil seletas, et maja

juures käis vaid A. õigeksmõistmise. Nikkolo, milline asjaolu tingis ka A.S-i antud episoodis

Kaitsja arvates ei ole linna ringi

eluliselt usutav, et sõprusringkond, kes öö otsa autoga mööda

sõidab, aega veedab ja midagi kuritahtlikku kavandab, ei aruta eelnevalt ega ka hiljem omavahel

plaanitust või toimepandust midagi täpsemalt Tervikuna tõendeid vaagides ütluste . on tunnistaja

RV puhul tegemist sisuliselt vaid ühe süüstava tõendiallikaga, ülejäänud tõendid on kaudsed, haakuvad

asja tehiolude kirjeldustega ning süüaluste ütlustega ega kinnita viimaste süüd kuritegude toimepanemisel.

Tulenevalt Riigikoh lahendis nr 3-1-1-48-11 osundatust, ei ole maakohus asjas tekkinud kahtlusi tu

veenvalt kummutanud ja on apellandi arvates lubamatult motiveerinud süüdimõistvat otsust ka väitega, et kohus ei ole tuvastanud, et süüdistuses toodud ajal oleks Tallinna 2 ja Tallinna 22 hoonete

juures viibinud teisi isikuid, kes oleksid saanud kuriteod toime panna. Sellise motiveeringuga on

kohus apellandi arv

ates näidanud, et süütuse tõendamise koormus on pandud süüalusele.

Kaitsja palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, mõista süüdistuses E.Zalle esitatud õigeks.

3.2. A.S-i kaitsja

palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega mõista

süüdistatav õigeks ka süüdistuses KarS § 203 (alates 01.01.2015 KarS § 203 lg 1) järgi Paides,

Tallinna mnt 2 episoodis E -i tsiviilhagi A.S-i ning jätta vastu täielikult rahuldamata AS .

Alternatiivse nõudena palub vähendada A.S ile esitatud süüdistuse mahtu, lugedes -

K -le OÜ tekitatud kahju maksimaalmääraks 4000 eurot.

Kaitsja arvates on maakohus andnud A.S-i ebaõige hinnangu tunnistajate ütlustele ja teistele tõenditele.

süü tõendamisel pole lähtutud süütuse presumptsiooni üldistest põhimõtetest. Ebaõige on

kohtu seisukoht K -le tekitatud varalise kahju suuruse osas, mille OÜ st tingituna on ebaõige süüdistuse maht.

Puuduvad

usaldusväärsed tõendid A.S iosalemise kohta Paides, Tallinna tn. 2 hoone

süütamisel on põhjendamatult süüdistatavate kohtuistungil antud ütlused jätnud . Kohus olulises osas

tõendite kogumist välja. süüdistatavd 15.03.2014 Asjaolu, et Paides, Tallinna tn 2 ja 22 asuvate

objektide juures, millised hiljem põlem viibisid, ei tõenda ende objektide süütamist A.S i

- a pandi, n

poolt. av On Süüdistat põhjendas kohtuistungil usutavalt, et tema pole süütamistega seotud. usutav, et kohtueelsel uurimisel andis esitati ebaõigeid ütlusi politsei poolse ähvarduse tõttu ning et

suunavaid küsimusi, mis sisaldasid vastuseid. süüdistatav Maakohus on arvestanud, et on kohtueelsel

4(8)

uurimisel muuhulgas maininud, et E.Z ja tunnistaja

RV läksid Tallinna mnt 2 maja juurde ja

toimetasid seal midagi, ajal 10 m kaugusel. Leeki ja suitsu ei paistnud.

süüdistatav seisis sel

Süüdistatav kohtuotsuse motiivide kohaselt täpsustas, et tema isikuid nende tegevusel ei takistanud

, kuid võis öelda, kas seda ikka maksab teha. Kohtuotsusest ei nähtu konkreetselt, milliseid tegevusi A.S ja E.Z kohtueelsel uurimisel antud ütlustes kirjeldavad. Nende ütlused kajastavad

ka toimunut Tallinna mnt. 22 maja juures, millise süütamise episoodis on A.S õigeks mõistetud.

Apellant leiab, et kohus koh jättis ebaõigesti süüdistatavate tuistungil antud ütlused tõendite kogumist

välja, eelistades põhjendamatult tunnistaja ütlusi tunnistajate ütlustele. RV SR PS ja

Tunnistaja

RV

ütlused võivad olla on segased ja vastuolulised ning ajendatud enesekaitsest. on andnud RV

vastuolulisi ütlusi kohtueelsel 22 hoone süütamise episoodi osas. uurimisel ja kohtus Tallinna tn A.S-i

Tallinna tn. 2 maja juurde ja toimetas seal. sõnul, millistega maakohus arvestas, läks RV

Pole välistatud, et tema tegevus oli seotud süütamisega. ütlusi pidada usaldusväärseteks, RV ei saa

nagu ekslikult leidis maakohus. Kohus ei arvestanud, et on ebastabiilne isiksus, kes RV põeb ärevushäiret ja lisaks oli ta tarvitanud alkoholi.

Kohus ei arvestanud, et tunnistaja , kes ei t SR oli täiesti kaine, õendanud A.S i süüd. -

Tunnistaja ei olnud juttu, kuidas oli tulekahju tekkinud. Kohus ei arvestanud

ütluste kohaselt SR ütlustega ka selles, et süüdistuses näidatud ajal viibis sündmuskoha läheduses ka teisi inimesi ning et

autos ta st ei teadnud. põlevvedeliku pudelite olemasolu

Tunnistaja ei kinn . kui bensiinikanistreid PS itanud Lai tn. 69 hoones käimist Küll aga kinnitas, et

oleks autos olnud, oleksid need pidanud olema tema autos ja ta oleks pidanud neid

nägema.

Tunnistaja

RV ei kinnitanud täpselt, millisel ajal millise autoga ta sõitis.

Põlevvedeliku ekspertiisiakt nr tõendab, et kanistris olev vedelik oli põlevvedelik, 14E AP 0034 kuid

mitte A.S-i d selle kohta, et tulekahju oli

osalust süütamises. Samas puuduvad tõendi

põhjustatud just selle kanistris oleva põlevvedelikuga. Tõendamist ei ole leidnud, et käes

A.S-i

olid või ta oli teadlik süütev või et edeliku pudelite olemasolust E.Z PS autos.

Veel ei apellant K -le tekitatud varalise kahju suurusega. Kannatanu esindaja kinnitas

nõustu OÜ

kohtuistungil, et kahju suuruseks on 100 000 eurot, kuid oma väidete kinnitamiseks ühtegi usaldusväärset tõendit ei esitanud. Kohtu käsutuses oli ainukese tõendina IF Kindlustuse teatis, mille

kohaselt on 50% ulatuses taotletavast kahjusummast 25 736.37 eurot.

kannatanule hüvitatud

Kindlustuslepingut kohtule esitatud ei ole. Väidetav sõbralik koostöö kindlustusega ja kokkulepe

hüvitamise osas enam vähem, ei saa asendada konkreetseid kohustusi lepingu järgi. Hoone väärtus -

enne põlengut on dokumentaalselt tõendamata. tnud usaldusväärselt

Kannatanu esindaja ei suu

selgitada, et just pool tekitatud kahjust. hüvitatud osas on Ilmselgelt on kahju hüvitatud ja see on summa, mida on peetud selle objekti tegelikuks väärtuseks. Seega on ebaõige A.S ile - esitatud süüdistuse maht.

Süüteokoosseis KarS § 203 järgi on on vähemalt 4000 realiseeritud juhul, kui tekitatud kahju suurus

eurot. tava Kahju suurus on vaidlustatud lähtudes süüdista vastu võimaliku tsiviilnõude esitamisest tulevikus ja inkrimineeritud süüdistuse õigsuse seisukohast.

4. apellatsioonidele kirjaliku seisukoha

Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas

ringkonnaprokurör M. Lugna, kes leiab, et maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalide ja kaitsja

te

apellatsioonide väidetega ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5(8) 6. Esitatud apellatsioonides taotlevad kaitsjad maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist.

Vastuseks apellantidele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase

hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist

puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu

poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 26. septembri 2005 otsuses nr 3-1-1-77-

05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese

astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust

või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega.

Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva

tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu kohtuotsuse

tühistamiseks. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma

siseveendumuse kujunemise kajastamisel äärmiselt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea

vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja

põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.

detsembri 2013 otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011 otsus asjas nr 3-1-1-92-11).

7. Asjaolu,

erinevalt apellantidest E.Z ja A.S-i et maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates

süüküsimuses teistsugusele järeldusele, ei anna alust väita, et käesolevas asjas esinevad

KrMS § s 338 nimetatud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise Kooskõlas Riigikohtu - alused.

otsuses asjas nr 3-1-1-94-04 maakohus väljendatud seisukohaga, on kohtukolleegiumi arvates kõiki

kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses analüüsinud ning need kohtuistungil uuritud

tõenditega tsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik

kummutanud. Vaidlustatud o

leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite

ümberhindamiseks. Otsuses asjas nr 3-1-1-85-00 on Riigikohus selgitanud, et kohtuniku poolne

kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku

siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. kohus on hinnanud tõendeid Maa

kooskõlas KrMS § 61 lg s 2 sätestatuga nende kogumis oma siseveendumu jälgitavalt - se kohaselt ja

põhjendanud, E.Z temale esitatud süüdistuse täies mahus süüdi tunnistab miks ta

miks R. ja

Nahkur on Tallinna mnt 22 episoodis õigeks mõistetud. Kohus on põhjendanud ka kannatanutele kahju hüvitamise kohustust ning mõistetud karistuse liiki ja määra. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata.

Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse

poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-48- nis siis, kui 12, p 16.3.2) ja seda iseära

tegemist on kaebemenetlusega ning esita kse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ta ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt

Riigikohtu otsus 3-1-1- -11, p 15.1). 92 Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja

tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude - kordamist vajalikuks. Apellatsioonide

ga seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Asjaolu, et apellandid ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt, ühekülgselt ning

kallutatult uks. Kohtukolleegiumi arvates ei ole maakohus

süüdistatavate kahj süüdistatavate

6(8)

süüküsimuse lahendamisel tuginenud mitte üksnes ütlustele, vaid hinnanud ja ainult tunnistaja

RV

kõiki tõendeid kogumis, riimuvalt tunnistaja ütlustega. RV Tunnistaja

RV on kogu menetluse vältel andnud ühetaolisi ja usutavaid ütlusi, mis riimuvad teiste kogutud tõenditega. Nii on tunnistaja RV

kirjeldanud enne hoonete põlema panemist käimist Laia tänava garaažis, kust E.Z

plastpudeliga väljus. Oluline on siinjuures märkida, et ja E.Z ei olnud enne süüdistuses RV

nimetatud sündmust tuttavad ning E.Z tundmata ei oleks sündmustega detailselt RV saanud

haakuvaid ütlusi anda. Maakohus on lugenud

mitte RV

poolt antud ütlused õigeteks seetõttu, et need

haakuvad süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ü just elulise usutavuse tõttu. tlustega, vaid

Apellantide etteheide maakohtule tunnistaja

ulisusest ei tulene asjas kogutud RV ütluste vastuol tõenditest.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et tunnistaja kohtus prokuröri küsimustele vastanud, et RV on nägi, kuidas süüdistatavad askeldasid Tallinna 2 juures tulemasinaga ja pärast oli näha, kuidas hoone

juurest tuleb tulekuma, mis alguses oli väike, hiljem, kui mööda sõitsid, oli terve hoone leekides.

Süüdistatav A.S on püüdnud kohtus isikut igati halvustada ja väitnud, et RV RV on

ebastabiilne ja kaldub valetama. Nii Tallinna 2 kui ka Tallinna 22 maja juures vastab põlengu tekkepiirkond asjatundja arvamuse kohaselt sellele, mida rääkis tunnistaja RV. Puudub vaidlus selles,

et RV, E.Z, A.S ja ,

SR sõitsid 15.03.2014 öösel koos ühes autos ja kui näiteks Tallinna 2 juures avastati põleng kell 5:55 ( asjatundja arvamusest nähtuvalt), nende sõiduk viibis seal maja

juures kaamerasalvestise kohaselt kuni kella 5.23ni, siis on väga tõenäoline, et nende tegevuse

tagajärjel hoone süüdati. egemist oli öise ajaga ja selles Et t piirkonnas (pime hoov) ei liigu ka

päevasel ajal kõrvalisi isikuid, on maakohus õigesti tunnistaja ütlustesse suhtunud kriitiliselt,

SR

seda enam, et oli E.Z

SR elukaaslane ja A.S i sõber ning kelle ütluste kohaselt tema -

sellel öösel Tallinna 6 juures autost ei väl Väheoluline pole ka asjaolu, et nähtuvalt

junudki.

kaamerasalvestiselt pandi auto tuled põlema alles siis, kui sõiduk oli Tallinna tänavale välja

keeranud, mitte pimedast hoovis . Asjaolu, et

t sõitu alustades RV võib põdeda ärevushäiret, ei anna alust hinnata tema ütlusi ebausaldusväärseteks.

9. Maakohtu seisukoht süüdistatavate diametraalselt vastuoluliste ütluste tõendikogumist välja jätmise osas on kooskõlas Riigikohtu lahendis asjas nr 3-1-1-131-13 antud seisukohaga selles, et kui

osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused

tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa,

milles vastuolud puuduvad, kogumis teiste

on maakohtus KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnanud tõenditega.

Tõsiseltvõetav ei saa olla üüdistatava A.S i kaitsja - s apellatsioonis esitatud etteheide, et

kohtueelsel uurimisel andis talle süüdistatav ebaõigeid ütlusi politsei poolse ähvarduse tõttu ning et

esitati suunavaid küsimusi, mis sisaldasid vastuseid. Et süüdistatav oli kohtueelse menetluse ajal

alaealine, viibis tema ülekuulamise juures ka kaitsja, vandeadvokaat M. Reinsalu. Kaitsja ei ole

ülekuulamise käiku sekkunud ega A.S i õiguste rikkumise osas - ka hiljem kaebust esitanud. Kohtukolleegium nõustub riikliku süüdistaja seisukohaga, et A.S i selgitused ütluste andmise -

asjaolude kohta ei vasta tegelikkusele. on peale tema kohtueel Süüdistatav sete ütluste avaldamist kohtuistungil, andnud ebamääraseid selgitusi, kas protokoll, mis koostati ja millele ta alla kirjutas ja mille läbi luges, oli sama või on politseinikud mingeid lauseid teistmoodi sõnastanud.

10. See aga automaatselt seda, et nad Süüdistatavad on oma süüd kohtuistungil eitanud. ei tähenda

tuleks neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus hindab süüdistatava ütlusi kogumis teiste

tõenditega oma siseveendumuse kohaselt ning teeb seejärel süüdi või õigeksmõistva kohtuotsuse.

- Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2005 otsuses asjas nr

7(8)

3-1-1-19-05 ja 26. septembri 2005 otsuses asjas nr 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi

usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega.

E.Z kaitsja apellatsiooni seisukohaga selles, et kohtuotsus rajaneb oletustele,

kohtukolleegium Maakohus on andnud nõustuda ei saa. hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

süüdistatava käitumisele õige juriidilise hinnangu. on andnud ütlusi enne hoonete

Tunnistaja

RV

põlema panemist Laia tn garaažis käimisest, kust E.Z väljus plastpudeliga. E A. t RV

Nikkologa varem tuttavad ei olnud, ei oleks

RV osanud selliseid sündmustega haakuvaid ütlusi kogu

menetluse kestel anda. Põhjusi, miks oleks pidanud süüdistatavate kohta süüstavaid RV andma

ütlusi, menetluse käigus le. Menetluse käigus on oma ütlusi garaažist süütevedeliku tuvastatud ei o

toomise ja hoonete süütamise osas, muutnud hoopis süüdistatavad ise. ütlustest kohtuistungil

RV nähtub seegi, et A.S on püüdnud teda mõjutada oma ütlustest loobuma

Kohtukolleegium ei nõustu veel ka E.Z kaitsja apellatsioonist tuleneva seisukohaga, et

kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Riigikohtu

otsusest asjas nr 3-1-1-100-12 p-st 8 tuleneb, et kohus peab selgitama, kas kohtu siseveendumuse

kujunemine on jälgitav ning kas otsusest nähtub, millised asjaolud kohtuliku arutamise tulemina

tõendatuks loeti ja missugustele tõenditele ning miks seejuures tugineti (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-5-08, p 12.1). Kohtukolleegiumi

hinnangul on vaidlustatud otsuses kohtu lugejale kohus on piisava järelduste kujunemine jälgitav ja

põhjalikkusega näidanud, miks ning millistele tõenditele tuginevalt ta E.Z täielikult ja A.S iosaliselt neile esitatud süüdistuses süüdi tunnistati. Asjaolu, et kaitsja kohtuotsuste

põhistustega ei nõustu, ei tähenda otsustes põhjenduste puudumist. Vastuolust tõendamiseseme

tuvastatud asjaolude ja otsuse resolutiivosa vahel saab aga rääkida üksn siis, kui otsuse põhiosa ja es

resolutiivosa ei ole omavahel loogiliselt ühildatavad. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises

kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 8 toodud

menetlusõiguse olulisest rikkumisest, nende järeldustega nõustub või olenemata sellest, kas kaebaja

mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr , p 15). 3-1-1-23-11 Praeguses kohtuasjas pole kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine tuvastatav ka KrMS § 339 lg

1 p 8 mõttes, kuna vaidlustatud otsuse põhi

- ja resolutiivosa vahel vastuolud puuduvad. Apellandi

järeldused, milles ta väidetavaid vastuolusid näeb, ei põhine kohtu poolt tõenditele antud hinnan

gul

ega kohtulikul arutamisel tuvastatud faktilistel asjaoludel. Tulenevalt eeltoodust ja nõustudes E.Z

leiab kohtukolleegium, et maakohus ei ole käitumisele antud karistusõigusliku hinnanguga

rikkunud kriminaalmenetlusõigust, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks.

11. Kohtukolleegium ei A.S-i kaitsja seisukohta, et kohus on kohaldanud

jaga süüdistatava

ebaõigesti materiaalõigust. KarS § 203 (alates 01.01.2015 KarS § 203 lg 1) järgi kvalifitseeritava

süüteo koosseis on täidetud, kui võõra asja rikkumise või hävitamisega

on tekitatud oluline kahju.

Olulise kahju näol on tegemist normatiivse koosseisutunnusega, mis võib ilmneda eelkõige kahjustatu rahalises väärtuses, kui kahjustatud asi on rahaliselt hinnatav. Alates 01.01.2015 kehtiva

KarS § 121

p 1 redaktsiooni kohaselt loetakse oluliseks kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. Rahalise kriteeriumi korral ei tule arvesse võtta mitte kahjustatud asja väärtust tervikuna, vaid

kahjustuse olemust ja ulatust ning selle kõrvaldamiseks vajalikke kulutusi. Maakohus on

põhjendatult tekitatud kahju suurus ei ole üheselt tõendamist

asunud seisukohale, et K - le OÜ

leidnud, kuid samas asunud kannatanul kohtukolleegiumi arvates õigele seisukohale, et tõendatud on

olulise varalise kahju tekkimine, mille suuruseks saab lugeda 25 736,37 eurot, mis on kannatanule 09.07.2014 kindlustuse poolt hüvitatud. Kuna see kahju ületas KarS § 203 mõttes olulise kahju piiri,

on süüteokoosseis täidetud. Seega ei saa nõustuda süüdistatava kaitsja seisukohaga selles, et

8(8)

süüdistatavale esitatud süüdistuse maht on ebaõige. Süüdistatava E.Z kaitsja

K - le OÜ tekitatud kahju suurust vaidlustanud ei ole.

12. e Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotlus

apellatsioonimenetluses ja määras A.S-i kaitsjale vandeadvokaat E. Jundasele 168 välja maksta eurot, sealhulgas käibemaks. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni süüdistatava kaitsja.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2

sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend,

jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Et kohtukolleegium

jätab a jääb määratud kaitsja tasu apellatsiooni

pelleeritud kohtuotsuse muutmata,

menetluses süüdistatava A.S i kanda. -

13. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium, et vaidlustatud otsus E.Z ja A.S-i

KarS § 203 (alates 01.01.2015 KarS § 203 lg 1) jä

rgi

süüditunnistamises on seaduslik ja põhjendatud

ning apellatsioonide -st põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p

1, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 1. juuni 2015 otsuse muutmata ja kaitsja apellatsioonid

te rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola Orvi Tali Ivi Kesküla