2-15-10510/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-10510

Tsiviilasi, avaldaja nõue

XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Taotleja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, telefon XXX)

Menetlustoiming

riigi õigusabi andmise otsustamine

Resolutsioon

1. Keelduda XXX riigi õigusabi andmisest elatise osas.

2. Rahuldada XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks

osaliselt.

3. Anda XXX riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus vanema õiguste

määramiseks lapse suhtes.

4. Anda XXX riigi õigusabi kohustusega hüvitada 50% riigi

õigusabi tasust ja kuludest igakuiselt osamaksetena

pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

kindlaksmääramist.

5. Saata käesolev kohtumäärus riigi õigusabi taotlejale,

Rahandusministeeriumile ja advokaadi määramiseks

Eesti Advokatuurile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Harju Maakohtule on esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses. Probleemi

kirjeldusest

nähtub,

et

avaldaja

soovib

riigi

õigusabi

elatise

väljamõistmiseks

ja

ainuhooldusõigust lapse suhtes.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 sätestab, et riigi õigusabi ei anta kui taotlejal ei saa olla

õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kuna elatise mittemaksmisel rikutakse alaealise

lapse õigusi ja elatise nõude esitajaks on laps, siis ei ole taotlejal õigust, mida on rikutud, mistõttu

kohus keeldub RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel riigi õigusabi andmisest elatise nõude osas.

Kohus selgitab, et lapsele elatise väljamõistmiseks on Eesti Kohtute kodulehel (kohtumenetlus –

dokumentide vormistamisest – hagiavaldus lapsele elatise väljamõistmiseks) hagiavalduse vorm

(kättesaadav

http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest),

mis

on

arusaadav ja täidetav ilma advokaadi abita. Lapsega koos elav vanem teab faktilisi asjaolusid

(lapse vajadusi) ise piisavalt hästi, mistõttu nende asjaolude esile toomiseks kohtus ei ole

õigusalased teadmised vajalikud. Kohtu hinnangul ei ole vaidlus õiguslikult keerukas ning kuna

õigusnorme kohaldab kohus, siis on hageja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Juhul kui

menetluse käigus siiski ilmneb, et asja õigeks lahendamiseks on vajalik määrata advokaat, saab

esitada vastavasisulise taotluse ka menetluse kestel.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest

või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Taotluse kohaselt on taotleja lahutatud, kelle ülalpidamisel on alaealine laps. Taotlusele lisatud

dokumentidest nähtub, et avaldaja on alates 12.03.2015 arvel töövõimetuspensioni saajana.

Taotleja sissetulekuks on sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt 158 eurot, millele

lisandub peretoetus. Taotluse kohaselt on taotleja vältimatuteks püsikulutusteks (1 kuu kohta)

kulutused eluasemele 380 eurot, toidule 250 eurot, transpordile 75 eurot, sidele 30 eurot,

tervishoiule 20 eurot ja muud kulud (riided ja jalanõud 200 eurot ja olmetarbed 20 eurot) 220

eurot, kokku 975 eurot. Taotluse kohaselt ületavad pere väljaminekud 4,8 kordselt sissetulekuid,

kuid taotlusest ei selgu, millistest vahenditest kaetakse sissetulekuid ületav osa.

Taotleja majandusliku seisundi hindamiseks on kohus teinud päringud kinnistusraamatusse,

Maanteeameti hallatavasse liiklusregistrisse, Eesti Väärtpaberikeskusesse, Maksu-ja Tolliametile

ja krediidiasutustesse. Seisuga 28.08.2015 on taotleja Eesti Krediidipanga saldo 0 eurot ja

viimasel neljal kuul liikumised puuduvad. Seisuga 19.08.2015 on LHV Panga arvelduskonto jääk

1,04 eurot. Seisuga 27.08.2015 on AS SEB Panga jääk 45 eurot. Seisuga 24.08.2015 on

Swedbank arvelduskonto jääk negatiivne -3,84.

Kinnistusraamatu e-päringu andmetel on avaldaja kahe XXX (registriosa XXX, XXX)

kaasomanik ning talle kuulub mõlemast ½. Taotlusest nähtuvalt on 1 korter avaldaja ja tema

pereliikme elukohaks. Maanteeameti hallatava liiklusregistri e-päringu andmetel ei kuulu

avaldajale sõidukeid. Eesti Väärtpaberikeskuse e-päringu andmetel omab isik väärtpaberikontot.

Maksu- ja Tolliamet esitas kohtule teatise taotleja sissetuleku kohta, mille kohaselt on taotlejale

tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete

mahaarvamist perioodil 01.08.2014-31.07.2015 väljamakseid 729,60 eurot.

Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kuigi avaldaja on märkinud

taotletava õigusabi liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses, kuulub probleemi kirjelduses

märgitud vaidluse (vanema õiguste määramine lapse suhtes) lahendamine tsiviilkohtu pädevusse,

mistõttu avaldajale antakse riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja

kohtus.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 8 kohaselt antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil:

1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud;

2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud;

3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu

ja riigi õigusabi kulud.

Kuigi avaldaja on hetkel töötu ja saab töövõimetuspensioni, on kohus seisukohal, et avaldaja on

tööealine, kellel on järgmisel aastal käivituva töövõime reformi raames võimalik leida sobivat

tööd ja planeerides edaspidi oma väljaminekuid, võimeline hüvitama 50% riigi õigusabi tasust

osamaksetena igakuiselt pärast riigi õigusabi kulude ja tasu suuruse kindlaksmääramist.

Kohtu taotlusel nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi Eesti Advokatuur (Rävala pst 3, 10143

Tallinn, tel 6620665, faks 6620677, advokatuur@advokatuur.ee). Kohus esitab eelnimetatud

taotluse advokatuurile justiitsministri määrusega kehtestatud korras. Riigi õigusabi osutamisel

tõendab advokaadi volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks advokaadi kinnitus, et teda on

määratud riigi õigusabi osutama. Kahtluse korral võib nõuda advokaadi nimetamise kohta

kinnitust advokatuurilt.

Taotleja on märkinud taotlusse, et ta on võimeline advokaadiga suhtlema eesti keeles.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/