3-15-1014/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-1014 Otsuse kuupäev

15. september 2015 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi V.T. kaebus Maksuja Tolliameti 25. märtsi 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/027090-4 kehtetuks tunnistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – V.T., volitatud esindaja A.T. Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek Lind Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.T. kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. oktoobril 2015.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kriminaalasja nr 10930000721 raames võeti 8. novembri 2010. a läbiotsimise käigus V.T. juhitud sõiduautost Audi 100 (reg.nr 729 TFI) ära Eesti maksumärkidega märgistamata alkohol.

3-15-1014

2. Viru Maakohus mõistis 17. detsembril 2012 kriminaalasjas nr 1-12-11543 V. T. mh süüdi selles, et tema, rikkudes alkoholiseaduse (AS) § 4 lg 1 p 2, omandas 198,03 liitrit alkohoolset jooki keskmise etanooli mahuprotsendiga -96,155, mis on vastavalt AS § 7 lg 1 p-le 1 käitlemiseks mittelubatud (tl 9-24). Sellega pani V.T. toime karistusseadustiku (KarS) § 375 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise ja edasitoimetamise.

3. Maksuja Tolliamet (MTA) kohustas 25. märtsi 2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/027090-

4 V.T. tasuma aktsiisimaksu 2696 eurot 24 senti (tl 4-8). Kontrolliobjektiks oli maksude arvestamise ja tasumise õigsus 8. novembri 2010. a läbiotsimise käigus sõiduautost Audi 100 (reg.nr 729 TFI) asitõendina ära võetud Eesti maksumärkidega märgistamata alkoholilt tasumisele kuuluvad maksud. Maksuhaldur kasutas kontrollimisel kriminaalasjas nr 10930000721 kogutud tõendeid ning pidas neid piisavaks, et lugeda tõendatuks V.T. maksukohustuse tekkimine.

4. V.T. esindaja A.T. esitas 20. aprillil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 25. märtsi 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/027090-4 kehtetuks tunnistamiseks (tl 2-3).

5. Tartu Halduskohus võttis 18. mai 2015. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 37-38).

6. Vastustaja palus 10. juuni 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ja võimalikud menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda (tl 44-45).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja taotleb MTA 25. märtsi 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/027090-4 kehtetuks tunnistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.

7.1. Vaidlustatav maksuotsus on tehtud sama teo eest, mille eest kaebaja on kriminaalkorras karistatud.

7.2. Lähtudes maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg-st 2 tuleb maksuotsus kehtetuks tunnistada.

8. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

8.1. Vaidlustatud maksuotsuse p-s 2 on maksuhaldur käsitlenud antud asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ja sama maksuotsuse p-s 4 on menetluse käigus teatavaks saanud asjaoludele antud põhjalik õiguslik hinnang. Seega on maksuotsus õiguspärane ja motiveeritud ning selle tegemisel on maksuhalduri poolt täidetud ka tõendamiskohustus.

8.2. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaidlustatav maksuotsus tuleks kehtetuks tunnistada põhjusel, et see on tehtud sama teo eest, mille eest kaebajat on kriminaalkorras karistatud. Kriminaalmenetluse ja maksumenetluse näol on tegemist kahe eraldiseisva menetlusega, mis on erinevad nii oma olemuselt, sisult kui ka eesmärgilt. Seega paralleelmenetluste korral ehk olukorras, kus ühe ja sama teoga seotud faktilised asjaolud tuvastatakse ja neile antakse õiguslik hinnang teineteisest sõltumatult nii halduskui ka kriminaalmenetluses, ei saa kriminaalmenetluse eesmärgiks olla asendada maksumenetlust ja samuti ei saa maksuhaldur

3-15-1014

kriminaalmenetluse tõttu jätta täitmata maksusumma määramise kohustust, kui ta leiab, et maksustamiseks on alused olemas.

8.3. Kuna käesoleval juhul on vaidlustatud maksuotsus motiveeritud ja maksuhalduri poolt on täidetud ka tõendamiskohustus ning kaebuse esitaja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid ega selgitusi, mis oleksid aluseks maksuotsuses toodud seisukohtade ümbervaatamiseks, puudub alus tühistamiskaebuse rahuldamiseks.

8.4. Kaebaja viidet MKS § 102 lg-le 2 kui vaidlustatud maksuotsuse kehtetuks tunnistamise õiguslikule alusele peab vastustaja käesoleval juhul asjakohatuks. Kaebuse esitajale maksuhalduri poolt vaidlusaluse maksuotsuse koostamisele eelnenud kriminaalkorras karistamist ei saa vastustaja hinnangul kuidagi käsitleda kaebuse esitaja maksukohustust vähendava asjaoluna MKS § 102 lg 2 mõttes. Seega ei pidanud ka MTA nimetatud asjaolu maksumenetluses kaebuse esitaja märgitud viisil arvesse võtma ning maksuotsuses kajastama kui vähendavat asjaolu. Ühelegi muule asjaolule, mis oleks käsiteldav eelmainitud sättes maksustamisel arvesse võetava maksukohustust vähendava asjaoluna, ei ole kaebuse esitaja ei maksumenetluses (nt kontrollaktile esitatud eriarvamuses) ega ka oma kaebuses viidanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kaebaja esitas kohtule kaebuse MTA 25. märtsi 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/027090-4 kehtetuks tunnistamiseks kahel põhjusel. Esiteks leiab kaebaja, et maksuotsuse tegemisega karistab maksuhaldur teda ühe ja sama teo eest teist korda, kuna kaebaja on juba kriminaalkorras süüdi mõistetud. Teiseks märgib kaebaja, et maksuotsuse kehtetuks tunnistamise tingib MKS § 102 lg 2.

10. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

11. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Viru Maakohtu 17. detsembri 2012. a otsusega tunnistati V.T. süüdi KarS § 296 lg 1 (altkäemaksu vahendamine) ja § 375 lg 1 (suures koguses maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine) järgi. Samuti pole vaidlust selles, et MTA 25. märtsi 2015. a maksuotsus tugineb maksuhalduri uurimisosakonna poolt kriminaalasja nr 10930000721 menetlemisel kogutud tõenditele, mille hindamise tulemusena jõudis maksuhaldur järeldusele, et

V. Tsõbulskil tuleb tasuda alkoholiaktsiisi summas 2696 eurot 24 senti. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas maksuotsuse tegemisega on kaebajat karistatud mitu korda.

12. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 7. lisaprotokolli 4. artikli esimene lõige sätestab, et mitte kellegi üle ei või sama riigi jurisdiktsiooni alusel teistkordselt kohut mõista ning kedagi ei või kriminaalkorras karistada teo eest, mille eest ta on juba selle riigi seaduse alusel ja kriminaalprotsessuaalses korras lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. Nimetatud põhimõtteid kajastab ka KarS § 2 lg 3, sätestades, et sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Ne bis in idem-põhimõtte eesmärk on välistada võimalus, et pärast isiku kohta tehtud jõustunud karistamisotsust võidakse teda üllatada sooviga hakata kaaluma uut karistamist sama teo eest

3-15-1014

ja kindlustada õigusrahu (vt Riigikohtu üldkogu 25. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-10- 04, p 14).

13. Kriminaalasjas süüdistati kaebajat selles, et ta omandas 198,03 liitrit alkohoolset jooki, mis oli käitlemiseks mittelubatud. Käideldav alkohol peab vastama teatud nõuetele, mh peab alkohol olema maksumärgistatud ja kantud riiklikku alkoholiregistrisse (AS § 4 lg 1 p-d 2 ja 6). Kuna käitlemiseks mittelubatud alkoholi oli kaebajal suures koguses, karistati teda alkoholi ebaseadusliku käitlemise eest KarS § 375 lg 1 järgi.

Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse alkohol aktsiisiga. Vaidlust pole selles, et kaebaja valdusest leitud alkoholi suhtes ei rakendunud ATKEAS §-s 27 sätestatud aktsiisivabastus.

Kriminaalmenetluses ei nõutud kaebajalt aktsiisi tasumist. Küll aga leiti maksumenetluses, et 198,03 liitrilt alkoholilt tuleb kaebajal tasuda alkoholiaktsiisi 2696 eurot 24 senti. Kohus selgitab, et maksu määramine toob kaebajale kaasa küll rahalise kohustuse, kuid erinevalt näiteks trahvist, puudub maksul (milleks on ka aktsiis) karistuslik iseloom. Seadusest tuleneva maksu tasumise kohustus ei ole maksukohustuslase karistamine. Seega ei ole rikutud teistkordse karistamise keeldu ehk ne bis in idem-põhimõtet.

14. Senises kohtuega menetluspraktikas ei ole kriminaalning maksuvõi halduskohtumenetluse paralleelset läbiviimist õigusvastaseks peetud. Riigikohus on rõhutanud, et paralleelmenetluse korral - olukorras, kus ühe ja sama teoga ehk maksuõigusnormide rikkumisega seotud faktilised asjaolud tuvastatakse ja neile antakse õiguslik hinnang teineteisest sõltumatult nii halduskui ka kriminaalmenetluses - ei saa maksuhaldur maksusumma määramise kohustust jätta täitmata, kui ta leiab, et maksustamiseks on alused olemas (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-12-12, p 31). Käesoleval juhul olid maksustamise alused olemas ja nendele viitas maksuhaldur oma

25. märtsi 2015. a maksuotsuses.

15. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur selgitanud, et kasutas kontrollimisel kriminaalmenetluse nr 10930000721 käigus kogutud tõendeid ning pidas neid piisavaks, et lugeda tõendatuks V.T. maksukohustuse tekkimine. Asja materjalidest nähtub, et maksuotsuse aluseks on olnud järgmised tõendid: 1) Viru Maakohtu 17. detsembri 2012. a kohtuotsus asjas nr 1-12-11543 (tl 9-24); 2) Viru Ringkonnaprokuratuuri 19. detsembri 2011. a süüdistusakt (tl 55-67); 3) Kohtueelse menetluse kokkuvõte 30. augustist 2011 kriminaalasjas nr 10930000721 (tl 68-69); 4) Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 6. jaanuari 2011. a ekspertiisiakt nr 1-3/1 (tl 81- 82); 5) Gennady Vileyto tunnistajana ülekuulamise protokoll 8. novembrist 2010 kriminaalasjas nr 10930000721 (tl 70); 6) V.T.kahtlustatavana ülekuulamise protokoll 23. maist 2011 kriminaalasjas nr 10930000721 (tl 71-72); 7) V.T.kahtlustatavana ülekuulamise protokoll 8. novembrist 2010 kriminaalasjas nr 10930000721 (tl 73-74); 8) läbiotsimisprotokoll 8. novembrist 2010 kriminaalasjas nr 10930000721 (tl 75-78).

16. MKS § 59 lg 1 järgi on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, vallavõi linnaasutuselt saadud teave,

3-15-1014

dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Seega on maksuhalduril maksumenetluses tõendite kogumisel ulatuslik kaalumisruum. Riigikohus on leidnud, et maksuja kriminaalmenetluses on võimalik vastastikku vahetada tõendusteavet ning kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus, näiteks maksukorralduse seadus (Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2003. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03, p 21; Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-2-03, p 10 ja 6. novembri 2001. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54- 01, p 1). Seega ei ole välistatud kriminaalasjas ütlusi andnud isikute ülekuulamise protokollide, läbiotsimisprotokollide või ekspertiisiakti kasutamine maksumenetluses.

17. Olukorras, kus isikute ülekuulamise protokollide alusel on maksu määramiseks vajalikud asjaolud kindlaks tehtud, ei pea maksuhaldur asuma maksu määramise eesmärgil haldusmenetluses uusi tõendeid koguma, vaid võib lähtuda tema käsutuses olevatest tõenditest. Ka ei olnud maksuhalduril kohustust maksumenetluses läbi viia ekspertiisi, et tuvastada, kas kaebajalt ära võetud vedeliku puhul oli tegemist alkoholiga ning milline oli vedeliku etanoolisisaldus. Maksuhaldur sai tugineda ekspertiisiaktile, mis tehti kriminaalasja raames.

18. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuotsuse peaks kehtetuks tunnistama MKS § 102 lg 2 tõttu. MKS § 102 lg 2 sätestab, et kui maksukohustust suurendava maksuotsuse tegemist või muutmist põhjustava uue asjaolu või tõendiga kaasneb samaaegselt ka maksukohustust vähendavate asjaolude ilmnemine, võetakse neid maksustamisel arvesse. Kohus nõustub vastustajaga, et V.T. maksuotsuse koostamisele eelnenud kriminaalkorras karistamist ei saa käsitleda maksukohustust vähendava asjaoluna MKS § 102 lg 2 mõttes.

19. Vaidlustatud maksuotsus vastab MKS §-des 46 ja 95 sätestatud nõuetele ning maksuotsuse tegemisel on kinni peetud maksu määramise aegumistähtajast. Kaebaja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid ega selgitusi, mis oleksid aluseks maksuotsuses toodud seisukohtade ümbervaatamiseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus V.T. kaebuse MTA 25. märtsi 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/027090-4 tühistamiseks rahuldamata.

20. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesolevas asjas ei ole vastustaja kohtule kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik