4-15-2929/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-2929 Kohtukoosseis Väärteoasi Aarne Sarjas Vjatšeslav Škinjovi rahatrahvi asendamine arestiga Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 23. juuli 2015. a määrus rahatravi asendamises arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik Vjatšeslav Škinjov, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 23. juuli 2015. a määrus osas, millega jäeti Vjatšeslav Škinjovile määratud arest üldkasuliku tööga asendamata. 2. Asendada Vjatšeslav Škinjovi arest kümne tunni üldkasuliku tööga, mille Vjatšeslav Škinjov peab sooritama ühe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. 3. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. 4. Vjatšeslav Škinjovi määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord: käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik 1. Ida prefektuuri 26. märtsi 2012. a üldmenetluse otsusega karistati Vjatšeslav Škinjovi väärteoasjas nr 2402,12,000314 autoveoseaduse § 313 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut e 400 eurot. 2. 22. aprillil 2015 esitas Ida prefektuur väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 alusel Viru Maakohtule avalduse V. Škinjovil määratud rahatrahvi arestiga asendamiseks. Avalduses märgitakse järgmist. Menetlusalune isik pole rahatrahvi tasunud. Kohtutäitur Risto Kütt alustas

tema suhtes 2. mail 2012 täitemenetlust. Et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, on trahvi sissenõudmine võimatu. 3. Viru Maakohtu 23. juuli 2015. a määrusega prefektuuri avaldus rahuldati. Kohus märkis järgmist. Vaatamata sellele, et V. Škinjov töötab oma kinnistusel juba kolmandat kuud, on ta jätnud trahvi täies ulatuses tasumata. Seetõttu tuleb trahv KarS § 72 lg 1 alusel asendada arestiga ja määrata KarS § 72 lg 2 alusel aresti pikkuseks kümme päeva. 4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Škinjov, kes palub maakohtu määruse tühistada, märkides järgmist. Aresti täideviimise korral on V. Škinjovil suur oht kaotada töö. Menetlusalune isik palus maakohtul asendada arest üldkasuliku tööga, aga kohus jättis selle taotluse tähelepanuta. Seega palub V. Škinjov ringkonnakohtul asendada rahatrahv arestiga, asendada arest omakorda kümne tunni pikkuse üldkasuliku tööga ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 5. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, asub seisukohale, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada. 6. V. Škinjovi karistati rahatrahviga. Ringkonnakohtu meelest asendas Viru Maakohus oma 23. juuli 2015. a määrusega selle trahvi õigesti arestiga. 7. Kaebaja soovib aga, et talle määratud arest asendataks omakorda üldkasuliku tööga. Ringkonnakohtu hinnangul on praegu üldkasuliku töö kohaldamise tingimused täidetud. 8. Formaalselt ei esine üldkasuliku töö määramisele vastunäidustusi. Nimelt on KarS § 72 lg 1 kohaselt võimalik asendada arest üldkasuliku tööga. 9. Samuti esinevad üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused. V. Škinjovi on küll varem korduvalt nii kurikui ka väärtegude toimepanemise eest karistatud, aga menetlusaluse isiku kasuks räägib see, et viimased karistused pärinevad juba kolme aasta tagusest ajast e 2012. aastast. Ringkonnakohtule teada olevalt on V. Škinjov võimeline töötama, ta käib praegu regulaarselt tööl. Et V. Škinjovi isikust tulenevaid takistusi üldkasuliku töö tegemiseks ei esine, ilmneb kaudselt ka sellest, et Ida prefektuur ei pidanud vajalikuks esitada ringkonnakohtule asjas oma seisukohta. Viimaks viitab kohus ka seadusandja soovile vältida võimaluse korral inimese kinnipidamiskohta paigutamist. Nn karistusõiguse revisjoni käigus tehtud ja käesoleva aasta alguses jõustunud karistusseadustiku muudatused (vt nt KarS § 69 lg 6, § 691 lg 2 või § 73 lg 4) suunavad menetlejaid otsustama vabaduse võtmise alternatiivide kasuks. Seega annab ringkonnakohus V. Škinjovile veel ühe võimaluse lunastada oma süü vabaduses. Alles juhul, kui menetlusalusel isikul üldkasuliku töö tegemine äpardub, tuleb talle kohaldada aresti. 10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tarvis anda V. Škinjovile üldkasuliku töö tegemiseks sedavõrd pikka aega, nagu ta soovib e kolme kuud. KarS § 72 lg 2 esimesest lausest tulenevalt peab menetlusalune isik tegema kümme tundi üldkasulikku tööd. See on küllaltki lühike aeg, mistõttu peab V. Škinjov selle ära tegema ühe kuu jooksul. Nimetatud tähtaeg hakkab kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. 2 2

11. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 23. juuli 2015. a määruse V. Škinjovi aresti üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas. Menetlusaluse isiku arest tuleb asendada kümne tunnise üldkasuliku tööga. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. V. Škinjovi määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 12. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. Aarne Sarjas Kohtunik 3 3