1-12-578/51 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

15. septembril 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-578 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 15.09.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Ervin Aaviku elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Ervin Aavik, isikukood 39107276025 Kaitsja

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta Ervin Aavik tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata.

Rahuldada kaitsja Eduard Bulattšiku taotlus Ervin Aavik´ule riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 58,08 eurot.

Välja mõista Ervin Aavik´ult menetluskulud 58,08 eurot kaitsjatasu.

Ervin Aavik´ul tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „Ervin Aavik 1-12-578 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ervin Aaviku elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Ervin Aavik mõisteti süüdi Harju Maakohtu 20.02.2012 kohtuotsusega KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 8 vangistust. Karistuse kandmise algus 22.08.2011 ja lõpp 22.08.2019.

Kinnipidamisasutuses Ervin Aavik kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav asub vabanedes elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on haridus 11.klassi. Vangistuses olles jätkas keskhariduse omandamist. 02.09.2013- 09.06.2014 õpis Jõhvi Gümnaasiumis; Ajavahemikel 01.07.2013-30.09.2013 ja 31.03.2014-03.11.2014 töötas majandustöödel juuksurina; 01.09.2014 - 04.11.2014 õppis Jõhvi Gümnaasiumi kaudu 10. klassis, mis jäi pooleli, seoses Avavanglaosakonda paigutamisega; 10.11.2014 jätkas kinnipeetav õpinguid 11. klassi, õppides väljaspool vanglat Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis; 08.06.2015 käis väljaspool vanglat xxx-s proovipäeval ning alates 29.06.2015 töötab väljaspool vanglat nimetatud asutuses (suvevaheajal).

Sügisel 2015 jätkab õpinguid 12. klassis, väljaspool vanglat Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis. Vabanedes soovib jätkata õpinguid xxx Keskkoolis ning nimetatud kooli direktor on kinnitanud, et on nõus võtma kinnipeetava õppima 12. klassi. Kinnipeetav on töötanud värvitehases, puidutehases. 2009.a töötas pool aastat xxx OÜ-s. 2011.a juulist oli ametis xxx turvatöötajana. Vangistuse jooksul olnud ka tööga hõivatud ning on seda ka käesoleval hetkel, töötades suveperioodil väljaspool vanglat xxx AS-is. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus.

Kinnipeetava sõnul tarvitas ta alkohoolseid jooke mõned korrad nädalas, peamiselt siis, kui oli sõpradega koos. Käesolev vägivallakuritegu on sooritatud joobeseisundis olles. Viru Vanglas paiknes Ervin Aavik noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Saab aru alkoholi halvast mõjust, on veendunud, et ei seo enda tulevikku sõltuvusainetega ning suudab probleemist üle olla. Narkootilistest ainetest on proovinud kanepit, ecstasyt, amfetamiini seltskondlikel üritustel, sõpradega koos olles. Isiku igapäevane tegevus ei olnud seotud narkootikumide tarvitamise ja/või hankimisega.

Narkootikumide sõltuvust ei ole meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud. 08.10.2012- 26.11.2012 läbis sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening". 20.07.2012- 13.09.2012 läbinud sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine". 28.11.2013- 07.02.2014 läbis sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Kinnipeetavat on esimest korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab samuti esimest korda. Kannab karistust tapmise eest. Kuritegu toime pandud emotsionaalsel ajenditel. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 8%.

Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 14%. Viru Vangla toetab Ervin Aaviku ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et vabanedes tingimisi ennetähtaegselt, asub Ervin Aavik elama emale kuuluvasse majja xxxx. Käesoleval ajal elab seal ka kinnipeetava pensionärist vanaisa xxx. Tegemist on 4-toalise majaga, kus E. Aavikul on võimalik saada kasutusse tuba, kuhu on võimalik paigaldada elektrooniline valveseade. xx xx ja xx xx on andnud nõusoleku selle kohta, Ervin Aavik asub elama eelnimetaud aadressil. xx xx töötab xxx ning tema sõnul on tema praegune sissetulek piisav selleks, et poega materiaalselt toetada, kuni ta töökoha leiab.

Ema toetab poja soovi jätkata õpinguid xxx, mille kohta on laekunud kooli direktrissilt xx xx 15.05.15 digiallkirjastatud tõend. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohas avaldas, et ei toeta Ervin Aaviku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur arvab, et teise inimese surmaga lõppenud tahtliku kuriteo puhul ei saa KarS § 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalse eelduste esimesel esinemisel anda alust süüdimõistetu vabastamiseks niivõrd pikka aega enne karistusaja lõppu ning E. Aavikul tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata.

Kuriteo raskust arvestades ei ole E. Aaviku ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Ervin Aavik taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealuse seisukohta.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, kinnipeetava ja tema kaitsja seisukohaga, leiab, et Ervin Aaviku tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole küllaldaselt põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ervin Aaviku isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, toimepandud kuriteo raskust ning süüdimõistetu käitumist kinnipidamisasutuses.

KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt KarS § 113 järgi toimepandud kuriteo asjaolusid. Ervin Aavik pani toime inimese surmaga lõppenud vägivallakuriteo joobeseisundis olles.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Ervin Aavik on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja kannab vanglakaristust esimese astme kuriteo eest.

Isikul oli enne kuriteo toimepanemist ja selle toimepanemise ajal elukoht ning lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panna kõrge ühiskonnaohtlikkuse astmega kuritegu. Kõik kriminaalhooldusametniku poolt küsitletud lähedased iseloomustasid Erik Aavikut lisaks positiivsetele omadustele ka negatiivselt esile tõstetuna tema valetamist.

Arvestades Ervin Aaviku poolt toimepandud kuriteo raskust, ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kinnipeetav on vanglas viibinud alates 22.08.2011 s.o 4 aastat ja peaaegu üks kuu temale mõistetud 8-aastasest vangistusest. Vangistuse kestel on ta osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides: „Sotsiaalsete oskuste treening", "Viha juhtimine", sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening", paiknes noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Vangistuses olles jätkas keskhariduse omandamist. 02.09.2013- 09.06.2014 õpis Jõhvi Gümnaasiumis; Ervin Aavik on vangistuse kestel ajavahemikel 01.07.2013-30.09.2013 ja 31.03.2014- 03.11.2014 töötanud majandustöödel juuksurina; 01.09.2014 - 04.11.2014 õppis Jõhvi Gümnaasiumis 10. klassis, mis jäi pooleli, seoses Avavanglaosakonda paigutamisega;

10.11.2014 jätkas kinnipeetav õpinguid 11. klassi, õppis väljaspool vanglat Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis; alates 29.06.2015 töötas väljaspool vanglat xxx AS-s (suvevaheajal). Septembrist 2015 jätkab õpinguid 12. klassis, väljaspool vanglat Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Kohus leiab vaatamata eeltoodud positiivsete näitajate järjepidevusele, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka asjaoluga Viru Vangla poolt esitatud iseloomustuses märgituga selles, et vangla hinnangul on kinnipeetava käitumisest tulenev risk ja ohtlikkus võimalik kinnipeetava mõtlemises ja käitumises aga ka tulenevalt alkoholist. Ervin Aavikul on diagnoositud alkoholisõltuvus ja ta paiknes ka vanglas sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Ka vägivallakuritegu oli toime pandud alkoholijoobes.

Seega võib järeldada, et tingimusliku karistuse kohaldamine käesoleval ajal ei paneks teda piisavalt tõhusalt hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Ervin Aaviku puhul on olemas tõenäoline käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus jätkata keskhariduse omandamist, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerumise võimalusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Ervin Aaviku vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik