2-12-39741/49 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15. septembril 2015

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-12-39741

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu 3918,97 euro väljamõistmiseks

Hagihind

3918,97 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: XXX(isikukood: XXX; elukoht: XXX), lepinguline

esindaja adv Siiri Schneider

Kostja: XXX(isikukood: XXX; elukoht: XXX), määratud esindaja

riigi õigusabi korras adv Veiko Parts

Kohtuistungi aeg

24.august 2015

Resolutsioon

XXX hagi XXX vastu 3918,97 euro väljamõistmiseks rahuldada

Välja mõista XXX 3918,97 (kolm tuhat üheksasada kaheksateist

eurot ja 97 senti) XXX kasuks

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja XXX kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

1. Hageja palub kostjalt välja mõista 3918,97 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1980. aastal abielu, mis lahutati 21. jaanuaril 2008.

Abielu ajal omandasid pooled Tallinnas XXX asuva korteriomandi. Hageja kanti 7. augustil 2002

korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Kuna korteriomand omandati abielu ajal, kuulub

see abikaasade ühisvara hulka. Pooled ei ole ühisvara jaganud, seega on korteriomand endiselt

nende ühisomandis. Pooled elavad kõnealuses korteris. Kõik korteri majandamisega seotud kulud

kannab hageja, kes on ühisvaraks oleva korteri osas KÜ XXX liikmeks ja sõlminud elektri-ja

võrguteenuse kasutamise lepingu AS-iga XXX.

3. Hageja on teinud kostjale ettepaneku hakata kandma korteri majandamise, valdamise ja

kasutamisega seotud kulusid, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Hageja palub mõista kostjalt

välja 1. jaanuarist 2009 kuni 15. maini 2012 kantud kuludest poole. Hageja tasus korteri

majandamisega seotud kulusid järgnevalt: korteriühistule korteri majandamise, valdamise ja

kasutamise tõttu kindlustuse, kütte, lifti hoolduse, prügiveo, vee soojendamise, vee ja

kanalisatsiooni, üldelektri ja üldvee, samuti hoolduse ja remondi eest ajavahemikul 1.jaanuarist

2009 kuni 31.detsembrini 2010 63179,50 krooni (4037,91 eurot) ja ajavahemikul 1.jaanuarist

2011 kuni 15.maini 2012 2891,48 eurot s.o. kokku 6929,39 eurot; AS-le XXX korteri elektri-ja

võrguteenuse eest ajavahemikul 1.jaanuarist 2009 kuni 31.detsembrini 2010 7686,40 krooni

(491,25 eurot) ja ajavahemikul 1.jaanuarist 2011 kuni 15.maini 2012 417,31 eurot s.o. kokku

908,56 eurot. Hageja palub kostjal hüvitada kokku 3918,97 eurot.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et elatiseasjas (tsiviilasi nr 2-07-20375)

hagiavalduse vastuses toodud asjaolusid ei saa käsitada võlatunnistusena, kuna hageja ei ole

selles andnud lubadust, et ta korteri majandamisega seotud kulude kandmisega täidaks tulevikus

poolte alaealise tütre ülalpidamise kohustust. Hagi esitamise eesmärk ei ole kahjustada kostjat

majanduslikult, nagu viimane ekslikult leiab. Väär ja tõendamata on kostja väide, et hagejal on

elatisevõlg 1722,17 eurot. Kostja esitatud tabeli järgi on hagejal elatisevõlg 452, 23eurot. Kostja

ei ole tõendanud, et ta kulutas 2009. aastal korteris tehtud remondile 4793,37 eurot ega seda, et

tegemist oli vajalike kulutustega. Kuna kostja ei ole tõendanud enda nõude aluseks olevaid

asjaolusid ja kuna hageja kostja nõuet ei tunnista, ei ole alust nõudeid tasaarvestada.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Kostja väitis, et korteri majandamise kulusid kandes täitis hageja poolte ühise tütre XXX

ülalpidamiskohustust ja korteri majandamisega seotud kulude kandmine oli hageja ainukohustus

kuni

tütre

täisealiseks

saamiseni

01.02.2012

või

kuni

seaduses

sätestatud

muu

ülalpidamiskohustuse kestuse lõpuni. Arvestades, et tütar XXX jätkas ka täisealiseks saanuna

keskhariduse omandamist XXX ja lõpetas selle 2013. aastal, ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda

kostjalt korteri majandamisega seotud kulude hüvitamist hagis nõutud ajavahemiku eest

01.01.2009 - 15.05.2012.

7. Hagejalt on tütre ülalpidamiseks välja mõistetud elatis. Elatise suurendamise asjas kohtule

esitatud vastuses märkis hageja, et maksab tütre ülalpidamiseks 800 krooni kuus ning kannab

kõik korteri haldus- ja kommunaalteenuste kulud, sest lepingud on sõlmitud temaga, tema on

nende eest vastutav ja ta peab oluliseks, et arved tasuks tema, olenemata sellest, et reaalselt

tarvitavad teenust kostja ja poolte ühine tütar. Sellega hageja tunnistas, et tal ei ole kostja suhtes

nõuet korteri majandamisega seotud kulude hüvitamiseks või tagasinõudeks, kuivõrd hageja oli

korteriühistu liikmeks astumisega ning elektri- ja võrguteenuse kasutamise lepingute sõlmimisega

loobunud korteri majandamisega seotud kulude hüvitamis- või tagastamisnõuetest kostja vastu.

Loobumine järeldub ka asjaolust, et hageja ei ole enne käesoleva hagi esitamist varem kunagi

nõudnud kostjalt korteri majandamisega seotud kulude kandmist või hüvitamist.

8. Hageja vastus on käsitatav võlatunnistusena, millega hageja võttis kohustuse kanda kuni tütre

täisealiseks saamiseni 1. veebruaril 2012 kõik korteri majandamisega seotud kulud. Kui kohus ei

peaks võlatunnistust tuvastama, siis ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt nimetatud summat, sest

hageja on esitanud hagi pahauskselt, kuna ta ei ole varem kulutusi nõudnud ning soovib nüüd

kostjat kahjustada.

9. Kui hagejal peaks olema kehtiv nõue kostja vastu, siis tasaarvestab kostja selle oma nõuetega

hageja vastu. Hageja on jätnud kostjale maksmata elatise 1722,17 eurot, mille kostja tasaarvestab

hageja väidetava nõudega. Lisaks on kostja teinud korteri esikus ja köögis kapitaalremondi,

millele kulus vähemalt 75 000 krooni (4793,37 eurot). Kuna korter on ühisomandis, nõuab

kostja, et hageja hüvitaks poole kapitaalremondi kuludest, s.o 2396,69 eurot. Kostja tasaarvestab

ka selle nõude hageja väidetava nõudega.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

• poolte abielu sõlmiti 25.märtsil 1980 ja lahutati 21.jaanuaril 2008;

• korteriomand asukohaga Tallinn, XXX omandati abielu ajal 21.07.2003 ja on poolte ühisvara;

• pooled ei ole ühisvara jaganud ja kasutavad korteriomandit, seejuures viibib kostja korteris

rohkem, kuna hageja töötab meremehena ja on sageli kodunt ära;

• ühisvaraks oleva KÜ XXX korteriomandi liikmeks on hageja ning elektri-ja võrguteenuse

kasutamise leping on sõlmitud AS-i XXX ja hageja vahel;

• hageja tasub üksi korteriomandi majandamisega seotud kulutusi ning perioodil 01.01.2009-

15.05.2012 tasus hageja korteriomandi majandamisega seotud kulusid kokku 7837,95 eurot.

11. Pooled endiste abikaasadena vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama poole

kuludest, mida hageja on pärast abielu lahutamist perioodil 01.01.2009 - 15.05.2012 kandnud

poolte

ühisomandis

ja

ühiseks

eluasemeks

olnud

korteriomandi

majandamiskulusid

korteriühistule tasudes ning AS-ile XXX tarbitud elektrienergia eest tasudes. Samuti vaidlevad

pooled sellele üle, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt ühisomandis oleva korteriomandi

remondile 2009. aastal tehtud kuludest poole hüvitamist, kas kostja on kohtumenetluse ajal oma

nõude hageja elatise ja korteriomandi remondikulude nõudega kehtivalt tasaarvestanud.

12. Riigikohus on andnud käesolevas asjas kohtule juhised materiaalõiguse kohaldamise osas. TsMS

§ 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohus on seisukohal, et

hagejal võivad kostja vastu olla nõuded PKS § 29 lg 4 alusel tulenevalt sellest, et hageja on

kandnud korteriomandi valitsemisega seotud kulud (maksed korteriühistule või teistele isikutele

korteriomandiga seotud teenuste eest) ja kostja solidaarvõlgnikuna on kohustatud hagejale VÕS §

69 lg 2 alusel maksma hüvitist kostjale langeva solidaarkohustuse eest. Riigikohus on seisukohal,

et hoolimata asjaolust, et korteriühistu liikmeks saab korteriomanike paljususe korral olla vaid

üks korteriomanik, vastutavad kõik korteriomanikud korteriühistule majandamiskulude tasumise

eest. Riigikohus juhtis tähelepanu, et abikaasade solidaarkohustus tekib samuti PKS § 18 lg 1

järgi tehingust, mille üks abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või

muude perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Riigikohus selgitas, et ka enne 1.juulit

2010 kehtinud PKS § 20 lg 2 järgi tekkis abikaasadel solidaarkohustus perekonna huvides võetud

varalise kohustuse korral. Riigikohus on seisukohal, et kuna perekonnaseaduses ei ole sätestatud,

kuidas jaguneb solidaarkohustus abikaasade omavahelises suhtes, saab lähtuda solidaarkohustust

abikaasade vahel jagades VÕS §-st 69, mille lg 1 kohaselt peavad omavahelises suhtes

solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse

olemusest ei tulene teisiti (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-164-14 punkt 14).

13. PKS § 211 järgi kohaldatakse enne 1. juulit 2010 sõlmitud abielude puhul abikaasade varalistele

suhetele alates 1. juulist 2010 kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut. Seega

tuleb pärast abielu lahutamist jagamata ühisvarale kohaldada alates 1. juulist 2010 kehtivas

perekonnaseaduses sätestatud ühisvara valitsemise põhimõtteid. PKS § 37 lg 2 kohaselt

kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS varaühisuse jaotise

ühisvara valitsemise alljaotises ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. Kuna pooled ei

ole neile kuuluvat ühisvara, sh KÜ XXX korteriomandit jaganud, siis kuulub abikaasade ühisvara

nende ühisomandisse ning vara valitsemisel tuleb arvestada abikaasade ühisvara valitsemise

põhimõtteid. Ka enne 1.juulit 2010 kehtinud PKS § 18 lg 6 järgi jäi jagamata ühisvara endiselt

ühisvaraks ning seaduse mõtte kohaselt kohaldusid ka sellele endiselt ühisvara valitsemise

piirangud.

14. PKS § 29 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga

tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. PKS § 29 lg 4 esimese lause

kohaselt PKS § 29 lg 1 alusel tehtud tehingust tekib abikaasade solidaarkohustus. Ka enne 1.juulit

2010 kehtinud PKS § 20 lg 2 kohaselt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise

kohustuse järgi ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. VÕS § 69 lg 2 kohaselt

solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu

(solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 lg 1 kohaselt

peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest,

lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

15. Poolte vande all antud ütlustest (II kd lk 186-191) nähtuvalt ei rääkinud nad omavahel enam

pärast seda, kui kostja andis 1998.aastal hageja vastu kohtusse hagi ühistele lastele elatise

väljamõistmiseks. Samuti kinnitasid pooled vande all, et neil ei olnud mingeid omavahelisi

kokkuleppeid. Seega saab kohus poolte vande all antud ütlustega lugeda tõendatuks, et pooltel ei

olnud kokkuleppeid ühisvara hulka kuuluva KÜ XXX korteriomandi majandamiskulude

tasumiseks ainuüksi hageja poolt ega ka selles, et korteri majandamise kulusid kandes täitis

hageja poolte ühise tütre XXX ülalpidamiskohustust ja korteri majandamisega seotud kulude

kandmine oli hageja ainukohustus kuni tütre täisealiseks saamiseni 01.02.2012 või kuni seaduses

sätestatud muu ülalpidamiskohustuse kestuse lõpuni. Kohtuotsustega (I kd lk 188-192), elatise

maksmise arvestustega (I kd lk 193-194, II kd lk 18-19) ja palgasedelitega (II kd 5-17) on

tõendatud, et hageja täitis nelja alaealise lapse ülalpidamiskohustust kostjale elatisraha

maksmisega. Järelikult on kostja sellekohased vastuväited tõendamata ja hagejal on seadusest

tulenev alus nõuda kostjalt korteriomandi majandamisega seotud kulude hüvitamist hagis nõutud

ajavahemiku eest 01.01.2009 - 15.05.2012.

16. Elatise suurendamise asjas kohtule esitatud vastuses (I kd lk 186 - 187) märkis hageja, et maksab

tütre ülalpidamiseks 800 krooni kuus ning kannab kõik korteri haldus- ja kommunaalteenuste

kulud, sest lepingud on sõlmitud temaga, tema on nende eest vastutav ja ta peab oluliseks, et

arved tasuks tema, olenemata sellest, et reaalselt tarvitavad teenust kostja ja poolte ühine tütar.

Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja vastus on käsitatav võlatunnistusena, millega

hageja võttis kohustuse kanda kuni tütre täisealiseks saamiseni 1. veebruaril 2012 kõik korteri

majandamisega seotud kulud ning, et sellega hageja tunnistas, et tal ei ole kostja suhtes nõuet

korteri majandamisega seotud kulude hüvitamiseks või tagasinõudeks.

17. VÕS § 30 kohaselt on võlatunnistuseks poolte vaheline leping, millega lubatakse kohustuse

täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse

olemasolu. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. 16.08.2007.a vastuse hagile on koostanud hagejat esindanud advokaat XXX

kohtule esitamiseks poolte vahelises vaidluses elatise suurendamise üle ning selles põhjendatakse,

miks ei ole alust elatisraha suurendamiseks. Antud vastuse eesmärk ei ole olnud reguleerida

poolte vahelisi suhteid korteriomandi majandamiskulude tasumisel. Hageja vande all antud

ütlustega on tõendatud, et tema eesti keelt ei valda ja üksnes allkirjastas vastuse samuti, et tal ei

ole olnud tahet tasuda majandamiskulusid kostja eest. Korteriomandi majandamiskulusid oli ta

sunnitud maksma ainuisikuliselt seetõttu, et kostja jättis esitatud arved tasumata, mistõttu tekkis

võlgnevus maja haldaja ees ja tervet perekonda ähvardas eluruumist väljatõstmine. Järelikult ei

saa vastuses märgitut pidada ei poolte kokkuleppeks ega hageja ühepoolselt vabatahtlikult võetud

lubaduseks või kohustuseks maksta ainuisikuliselt poolte ühisvaraks oleva korteriomandi

majandamisega ja teenuste osutamisega seotud kulud. Seega täitis ta korteriomandiga kaasnevad

solidaarkohustused ainuisikuliselt ühisvara säilitamise eesmärgil ega ole kaotanud õigust esitada

kostja vastu solidaarvõlgniku tagasinõue VÕS § 69 lg 2 alusel.

18. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuivõrd hageja ei ole enne käesoleva hagi esitamist kunagi

nõudnud kostjalt korteriomandi majandamisega seotud kulude kandmist või hüvitamist, siis on ta

loobunud oma tagasinõudest. Hageja vande all antud ütluste kohaselt ei esitanud ta varem

majandamiskulude nõuet kostja vastu, sest nende ühised lapsed olid alaealised, vajasid elukohta

ja hagi esitamisele eelnenud perioodil ei elanud kostja kogu aeg korteris. Kohus on seisukohal, et

hagejal on õigus oma nõuet kohtu kaudu maksma panna ka juhul kui ta ei ole kohtueelselt

esitanud kostjale selget nõuet maksta pool ühisvaraks oleva korteriomandi majandamiskuludest.

Arvestades poolte halbu suhteid, mida iseloomustavad omavahelise suhtlemise täielik puudumine

alates 1998. aastast ning eluliselt tähtsate küsimuste lahendamine üksnes kohtute vahendusel (I kd

lk 188-192, II kd 30-31), ei saa eeldada, et antud vaidlus oleks lahenenud kohtuväliselt. Hagist

nähtuvalt ei nõua hageja kostjalt viiviste tasumist, vaid üksnes poolt tema poolt tasutud

majandamiskuludest. Järelikult ei saa kohus pidada hagi esitamist pahatahtlikuks.

19. Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole tasaarvestatavat nõuet hageja vastu lastele maksmata elatise

ega korteri esikus ja köögis tehtud kapitaalremondi kulutuste eest. Vaidlust ei ole, et hagejalt oli

elatis välja mõistetud alaealiste laste ülalpidamiseks. Elatise nõue on PKS §-de 96 ja 97 tulenevalt

alaealise lapse nõue oma vanema vastu, mitte ühe täisealise vanema nõue teise vanema vastu.

Järelikult saaks elatise võla korral tasaarvestada oma nõude kostja rahalise nõudega poolte laps,

kelle ülalpidamiseks hagejalt elatis välja mõisteti, mitte kostja.

20. Samas asjas tehtud Riigikohtu lahendist tuleneb, et korteriomandile tehtud kulutusi võib kostja

PKS § 34 lg 2 alusel nõuda ühisvara arvel selle jagamisel, mitte aga nõuda hagejalt enda kasuks

kulutuste hüvitamist.

21. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et pooled vastutavad ühisvara huvides võetud ja

täidetud kohustuste eest nii enne kui ka pärast 1.juulit 2010 solidaarselt vastavalt PKS §-le 29 lg 1

ja 4 ja VÕS § 69 lg 1 alusel, et kostjal ei ole tasaarvestatavat nõuet hageja vastu ning, et hageja ei

ole minetanud korteriomandi majandamiskulude nõudeõigust pooles ulatuses kostja vastu. Seega

on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista 3918,97 eurot.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis tuleb menetluskulud täies ulatuses jätta kostja kanda.

23. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja

lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema

astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

24. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik: