4-15-4152/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-4152

15. septembril 2015.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv ja menetlusaluse isiku M.T osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

M.T, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX, töökohut: XXX OÜ, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, 6 kehtivat väärteokaristust -

- väärteoasja LS § 201 lg 2 ja LS § 242 lg 1 järgi.

Vastavalt 10.11.2014 koostatud väärteoprotokollile nr 20141110282803 (2302,14,014823) 10.11.2014 kell 13:00 Sõle 31 Tallinnas suunaga Kolde pst juhtis M.T mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Ta juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus M.T LS § 38 lg 2, § 88 lg 1, § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles M.T-le karistuseks LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi

20 päeva aresti.

Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, ta ekslikult arvas, et juhtimisõiguse äravõtmine on lõppenud, karistuseks taotles üldkasulikku tööd.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Õiendist isikusamasuse tuvastamise kohta (10.11.2014) nähtuvalt tuvastati andmete kontrollimisel M.T isikusamasus.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati M.T sõiduki juhtimiselt 10.11.2014, sest ta juhtis sõidukit Ford Focus reg.nr XXX, kuid tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Tunnistaja Sander Kullamaa ütluste kohaselt peatas ta 10.11.2014 kell 13:00 Sõle 31 juures kontrolliks sõiduki Ford reg.nr XXX. Sõiduki kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtinud isikul puudus esitamiseks isikut tõendav dokument ja juhtimisõigust tõendav dokument. Sõiduki juhiks oli M.T, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigust, sest juhtimisõigus oli karistusena ära võetud.

- Menetlusaluse isiku M.T ütluste kohaselt arvas ta, et temalt lubade äravõtmine lõppes

26.10.2014. Ta tunnistab oma süüd.

- Harju Maakohtu 26.08.2014 kohtuotsus nr 4-14-5218, millest nähtub, et kohus tunnistas M.T süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning mõistis karistuseks aresti 12 päeva. Kohus asendas mõistetud karistuse 12 päevase aresti üldkasuliku tööga 24 tunni ulatuses. Lisakaristusena määras kohus M.T-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 27.08.2014, seega oli juhtimisõigus ära võetud ajavahemikul 27.08.2014-26.11.2014.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et M.T on juhtimisõigus ära võetud

27.08.2014.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on M.T 6 kehtivat väärteokaristust, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

Eelpoolkirjeldatud tõendid langevad omavahel kokku ning M.T süü rikkumistes on tõendatud: tal ei olnud mootorsõiduki juhtimisel kaasas juhiluba või muud juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega isikut tõendav dokumenti; ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. M.T käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 ja LS § 242 lg 1 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. M.T käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades M.T süü suurust ning asjaolu, et aasta jooksul ei ole M.T uusi rikkumisi toime pannud, võib teda karistada arestiga, mille kohus asendab üldkasuliku tööga. Eelmise kohtuotsusega määratud karistus – üldkasulik töö on M.T-le mõju avaldanud. M.T puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest varasemad trahvid on tasumata. Kohus leiab, et M.T-le tuleb LS § 201 lg 2 ja LS § 242 lg 1 rikkumiste eest mõista üks põhikaristus KarS § 63 lg.1 alusel, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus mõistab karistuse alla sanktsioonis ettenähtud keskmäära, sest esineb kergendav asjaolu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada M.T LS § 201 lg 2 ja LS § 242 lg 1 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 13 päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 13 tunni ulatuses

(ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise alates kohtuotsuse tähtajaks 3 (kolm) kuud jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel määrata M.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt