4-15-6468/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-6468

15. septembril 2015.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Zemfira Lampmann juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Jaak Paju ja menetlusaluse isiku N.J osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

N.J , ik xxx, kodakondsus määratlemata, elukoht xxx (reg.xxx), töötab taksojuhina (xxx), kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, 14 kehtivat väärteokaristust -

- väärteoasja LS § 201 lg 2 ja LS § 221 lg 1 järgi.

Vastavalt 19.07.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1437572 (2316,15,009396) 19.07.2015 kell 14:53 Ristiku ja Telliskivi tn ristmikul Rohu ja Paldiski mnt vahel Tallinnas suunaga Kolde pst juhtis N.J mootorsõidukit alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Ta juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Ta juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 23.04.2015 kuni 28.07.2015. Sellega rikkus N.J LS § 58 lg 3, § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 ja LS § 221 lg

1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles N.J-ile karistuseks LS § 201 lg 2 ja LS § 221 lg 1 järgi 21 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas süüdi ennast selles, et alustas sõitu ristmikul kollase tulega, kuid mitte punasega. Ei nõustu sellega, et temalt oli juhtimisõigus ära võetud, arvas et karistatakse rahatrahviga. Ei nõustu üldkasuliku töö tegemisega.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Tunnistaja Margus Riisenbergi ütluste kohaselt olles teenistusülesannete täitmisel 19.07.2015 koos patrullpolitseinik V. Rusinaga, teostasid nad Tallinnas Ristiku/Telliskivi tn ristmikul liiklusjärelevalvet. Kella 14:53 ajal nägi ta, kuidas tumesinine taksoplafooniga sõiduk alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Nad peatasid sõiduki (reg.nr XXX). Sõidukit juhtis N.J. Kontrollimisel selgus, et isikul puudub juhtimisõigus ja see on karistusena ära võetud 23.04.2015-28.07.2015, teda on eelnevalt juhtimiselt korduvalt kõrvaldatud.

- 02.04.2015 otsus väärteoasjas nr 2316.15.003954, millest nähtub, et N.J-ile määrati karistuseks LS § 242 lg 2 alusel ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Otsuses on märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg lõpeb 28.07.2015.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati N.J sõiduki juhtimiselt 19.05.2015, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et N.J on juhtimisõigus taastunud

29.07.2015.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on N.J 14 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 11.06.2015 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga. Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

Eelpoolkirjeldatud tõendid langevad omavahel kokku ning N.J-i süü rikkumistes on tõendatud: ta alustas ristmiku ületamist foori keelava tulega ja ta juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning ta juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 23.04.2015 kuni 28.07.2015. N.J-i käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 ja LS § 221 lg 1 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. N.J-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. M.Rvatsjov ei ole avaldanud kahetsust. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on N.J-i varem 3 korral karistatud väärteokorras selle eest ta on ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitnud foori keelava tule ajal (LS § 221 lg 1 alusel). Samuti on teda varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2) ja lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 1, 2 alusel) ning teiste liiklusalaste süütegude eest (LS § 242 lg 2, § 207§ 239 lg 1 p 1 alusel). Sellise käitumisega on N.J näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on N.J-i väärteokorras karistatud rahatrahvidega ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades N.J-i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. N.J-i puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohus leiab, et N.J-i tuleb LS § 201 lg 2 ja LS § 221 lg 1 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus mõistab N.J-ile LS § 201 lg 2 ja LS § 221 lg 1 järgi põhikaristusena aresti 15 päeva – sanktsiooni keskmises määras. Eeltoodud väärtegude puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada N.J LS § 201 lg 2 ja LS § 221 lg 1 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 15 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Asitõend – 1 CD-plaat videosalvestisega – jätta väärteotoimiku juurde.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt