4-15-4953/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-4953

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-4953 (2317,15,004062, 2317,15,005466) Kohtunik Märt Toming Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Roman Somrjakov, ik 37610040230, elukoht: XXX, asukoht Vangla Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. Roman Somrjakov süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

2. Mõistetud arest 10 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusalusele isikule Harju Maakohtu 02.07.2015 otsusega nr 1-15-5445 mõistetud vangistuse ärakandmisest või tema tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamisest.

3. Roman Somrjakovilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine uuringu kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Roman Somrjakov, 4- 15-4953, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Roman Somrjakovile posti teel tema kinnipidamiskohta.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 15.09.2015. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

26.05.2015 koostati väärteoprotokoll nr AB 1440617 selles, et 19.04.2015 kella 18.40 ajal peeti Tallinnas A.H.Tammsaare tee 133 juures kinni Roman Somrjakov, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli, amfetamiini ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

17.06.2015 koostati väärteoprotokoll nr AB 1460009 selles, et 08.05.2015 kella 21.50 ajal peeti Saku vallas Roobuka külas Sprindi põik 32 juures kinni Roman Somrjakov, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et proovis vabaneda narkosõltuvusest, kuid kasutatud kerged unerohud ei aidanud. On väärteod toime pannud. Kahetseb. Viibib vanglas seoses varguste eest mõistetud karistusega. Otsus oli 02.07.2015 ja käesolevaks hetkeks on kanda 10 kuud. Arvab, et küsitud karistus on normaalne, arvas ise ka et optimaalne oleks olnud 10 päeva.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud, isik ei vaidlusta. On erinevaid rikkumisi, rahatrahvid tasumata. On saanud samalaadse süüteo eest aresti. Taotleb kahe episoodi eest kokku 10 päeva ning välja mõista menetluskulu. Ära kanda põhikaristuse ärakandmisest.

Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakte ja kohtuvälises menetluses antud menetlusaluse isiku süüd eitavaid ütlusi, asub seisukohale, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda uuringuaktis tuvastatud ainete sisaldust menetlusaluse isiku organismis ja ebausaldusväärseks menetlusaluse isiku süüd eitavaid ütlusi. Mõlemal juhul on üheselt tuvastatud menetlusaluse isiku organismis keelatud aine fentanüüli sisaldus ning menetlusalune isik ei ole esitanbud tõendeid fentanüüli tarvitamise õiguspärasuse kohta. Arvestades menetlusaluse isiku varasemat karistust samalaadse väärteo toimepanemise eest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik on üheselt teadlik teo keelatusest ja karistatavusest, mis seletab ka süüd eitavate ütluste andmist järjekordse karistuse hirmus. Seetõttu leiab kohus, et uuringuaktidega on menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteotoimikust ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks arsti ettekirjutust narkootilise aine fentanüüli tarvitamiseks või et menetlusalusel isikul oleks muud seaduslikku alust narkootilise aine käitlemiseks, siis on narkootilise aine, sh fentanüüli tarvitamine NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud arestiga. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning käesoleval ajal kannab ta järgmist vangistust, mis omakorda viitab üheselt legaalse sissetuleku puudumisele. Seega on menetlusaluse isiku suhtes rahalise mõjutamise võimalused ammendunud, kuivõrd need ei taga oodatud tulemust ega sunni menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust aresti näol. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine ning temale tuleb arest mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Lisaks süü suurusele tuleb kohtu arvates karistuse määra arvestamisel arvestada ka seda, et menetlusalust isikut on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1, § 111 p 8, asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja karistuseks mõista arest. Samuti tuleb mõista temalt välja joobe tuvastamise uuringu tegemisega tekkinud kulu täies ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/