4-15-6294/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.september 2015.a. Võru kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-6294 Kohtunik Roomet Sõnna Väärteoasi

B. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna patrullpolitseiniku

20.07.2015.a.

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2860,15,000943 RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 132 p 1 kohus

o t s u s t a s :

jätta B. L. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna

patrullpolitseiniku 20.07.2015.a. kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2860,15,000943

rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus, millega karistati B. L. LS §227 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, muutmata.

KarS § 66 lg 2,3 alusel määrata B. L. 120 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 12

(kaheteistkümne) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 10 (kümme) eurot.

Rahatrahv tuleb B. L. tasuda igakuuliste maksetena Rahandusministeeri arveldusarvele nr

EE891010220034796011 (AS SEB Pank), nr EE932200221023778606 (AS Swedbank), nr

EE403300333416110002 (Danske Pank) või nr EE701700017001577198 (№rdea Pank), viitenumber on 10220142646396. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number ja menetlusaluse isiku nimi. Tähtajaks igakuuliste maksetena rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise

õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna patrullpolitseiniku 20.07.2015.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2860,15,000943 karistati B. L. Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel selle eest, et ta 20.juulil 2015.a. kella 22.35 ajal Võru-Põlva maanteed Väimelas liikudes Põlva suunas, juhtis mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga 145 TLM, asulasisesel teel kiirusega 80 laiendmääramatusega 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h, millega T.M rikkus Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid, 30 trahviühiku suuruse s.o. 120-eurose rahatrahviga.

MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUSE SISU

B. L. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, mille kohaselt sõitis ta 20.juuli õhtul Võrust

Põlvasse ja läbides Väimela asulat arvas, et asula on lõppenud, ning lisas kiirust. Järsku märkas enda taga vilkuritega politseipatrulli. Alles siis kui politseinik auto juurde tuli ja viitas eesolevale asula lõppemise märgile, sai kaebuse esitaja aru, et ületas kiirust. Oli pime ja vihmane ning tundus, et asula oli lõppenud. Kaebuse esitaja omab sõiduki juhtimisõigust juba 10 aastat, tal ei ole kehtivaid liiklusrikkumisi. T.M on hetkel väikse lapsega kodune, tema sissetulek on 85,35 eurot kuus. Kaebuse esitaja leiab, et antud rikkumine on talle õppetund, määratud trahv on liiga suur ja palub talle määratud trahvisummat vähendada. Kohtuistungil ta osaleda ei soovi.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED

V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse

koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule (tl 13-15) leiab kohtuväline menetleja,

et ta on arvestanud karistuse määramisel menetlusaluse isiku süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Juhi poolt asulas nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on üks

raskemaid liiklusalaseid rikkumisi- juht seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kiiruseületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Kohtuväline menetleja palub jätta T.M-ile määratud karistus muutmata ning on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus leiab, et B. L. süü Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumises, mille kohaselt, suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; on tõendatud B. L. poolt kohtuvälisele menetlejale 20.juulil 2015.a. antud ütlustega; kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt on mõõtevahendiga Stalker II MDR nr AS004121 mõõdetud Võru-Põlva mnt 6.kilomeetril Väimelas, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, B. L. poolt juhitud mootorsõiduki Ford Focus 145 TLM liikumiskiiruseks 20.juulil 2015 kell 22.35 80, laiendmääramatusega 3 km/h, lõplik tulemus 77 km/h; mõõtevahendi taatlustunnistusest nähtuvalt on kiirusmõõtur Stalker II MDR AAS004121 taadeldud 20.05.2015.a.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on B. L. käitumine, mis seisnes selles, et ta ületas

sõidukijuhina lubatud suurimat sõidukiirust asulas 27 kilomeetrit tunnis, õigesti kvalifitseeritud

väärteona LS § 227 lg 2 järgi, mis näeb ette mootorsõiduki juhi vastutuse lubatud sõidukiiruse

ületamise eest. Kohus märgib, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. B. L. , ületades asulasisesel teel autot juhtides lubatud piirkiirust, pidi võimalikuks süüteokooseisule võimaliku asjaolu saabumist ja möönis seda, seega pani ta väärteo toime kaudse tahtlusega.

B. L. tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. B. L. on LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ja V™S § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise aluseid.

LS § 263 lg 1 kohaselt on LS §-des 201–2615 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Politsei-

ja Piirivalveamet. Seega on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur pädev menetlema B. L.

poolt toimepandud väärtegu. Kohus ei tuvastanud ja pooled ei ole ka sellele viidanud, käesoleva väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1

kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. B. L. on karistatud rahatrahviga 30 trahviühiku suuruses s.o mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B. L. vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, vastutust raskendavad

asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kuigi KarS § 56 lg 1 ei sätesta karistamise alusena otseselt

süüdlase isiku arvestamist, on selle kindlakstegemine oluline, et määrata, millised on võimalused mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitse huvides. B.

L. süü suuruse ja karistuse eripreventiivse mõju hindamisel arvestab kohus, et nähtuvalt karistusregistri päringust puudub B. L. kehtiv karistus, tema süü lubatud piirkiiruse ületamises ei ole suur. Kohus peab piisavaks tagamaks B. L. puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist tema karistamist mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, mida ongi kohtuväline menetleja teinud.

Neil asjaoludel jätab kohus B. L. kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru

politseijaoskonna patrullpolitseiniku 20.07.2015.a. kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2860,15,000943, millega karistati B. L. LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut rahuldamata

ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Karistusotsuse tegemisel ei saa otsuse tegija lähtuda menetlusaluse isiku hetke varalisest seisundist. Samas arvestades T.M-i majanduslikku olukorda, ta on väikse lapsega kodus ja tal puudub märkimisväärne sissetulek, määrab kohus KarS § 66 lg 2,3

alusel, et 120 euro suurune rahatrahv tuleb B. L. tasuda ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 10 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roomet Sõnna Kohtunik