3-15-1924/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 14.09.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1924 Haldusasi

KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus kaebus Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO) 21.07.2015 otsuse tühistamise, alternatiivselt põhjenduste täiendamise nõudes. Menetlusosalised Kaebaja - Nordecon AS (vaidlustaja VAKO-s), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja vandeadvokaat Neve Uudelt; Vastustaja - Tallinna Spordihall (hankija), seaduslik esindaja Jüri Dorbek; Kolmandad isikud - ühispakkujad KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata ja KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus menetluskulud nende endi kanda. 2. Mõista Tallinna Spordihallilt AS Nordecon kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 3000 eurot. 3. Jätta Tallinna Spordihalli menetluskulud tema enda kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 14.09.2015 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul (HKMS § 278 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

2

Asjaolud

1. Tallinna Spordihall kuulutas 13.04.2015 hanketeate avaldamisega välja riigihanke viitenumbriga 162246 „Tallinn, Juhkentali 12, Kalevi Spordihalli rekonstrueerimine”. Hankes esitasid mh pakkumuse AS Nordecon ja ühispakkujad KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus.

2. Tallinna Spordihalli 17.06.2015 käskkirjaga nr 15 kvalifitseeriti AS Nordecon ja ühispakkujad KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus.

3. 26.06.2015 esitas AS Nordecon VAKO-le vaidlustuse, milles taotles ühispakkujate KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus kvalifitseerimisotsuse kehtetuks tunnistamist.

4. VAKO rahuldas 21.07.2015 otsusega nr 147-15/162246 vaidlustuse.

5. Ühispakkujad KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus esitasid 30.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 21.07.2015 otsuse tühistamise nõudes, alternatiivselt põhjenduste täiendamise nõudes.

Kaebuse sisu

6. Ühispakkujad on seisukohal, et VAKO otsus on ebaõige ja taotlevad selle tühistamist. Ühispakkujad vastasid kvalifitseerimistingimusele hankija 17.06.2015 käskkirja nr 15 vastuvõtmise ajal ning vastavad jätkuvalt.

6.1. Ühispakkujate hulka kuuluval AS-l Maru Ehitus oli olemas riigihangete seaduse (RHS) § 41 lg-st 3 ning hanketingimuste (HT) osa III p 2.3 alap-st 3.10 tulenev majandustegevuse registri (MTR) registreering valdkonnas „Tuleohutuspaigaldis“, tegevusalal „Tuleohutuse projekteerimine, ehitamine ja hooldamine“. Ühispakkujad on seisukohal, et VAKO eiras RHS- i, kui asus HT-s sätestatud registreeringu nõuet laiendavalt tõlgendama. Tingimus, mida HT ei sisalda, ei saa olla pakkuja kvalifitseerimata jätmise aluseks.

6.2. HT ei sisaldanud nõuet vastutavale spetsialistile tuleohutuse seaduse (TuOS) tähenduses ega kohustanud esitama andmeid füüsiliste isikute kohta. RHS eristab nõuete kehtestamist ja andmete esitamist pakkuja või konkreetsete füüsiliste isikute kohta. Antud juhul ei ole hankija HT-ga nõudnud tuleohutustöödega seotud füüsiliste isikute kohta andmete esitamist pakkumuses ega kehtestanud nõudeid tuleohutustöödega seotud füüsiliste isikute kutsekvalifikatsiooni kohta.

6.3. VAKO on ühispakkujate kvalifitseerimisotsuse kontrollimisel eiranud RHS § 39 lg-st 1 ja § 41 lg-st 3 tulenevat põhimõtet, et hankija kontrollikohustus kvalifitseerimisotsuse tegemisel piirdub HT-s kehtestatud kvalifitseerimistingimustega. VAKO seisukoht on vastuolus TuOS §- ga 38. Lisaks on VAKO jätnud arvestamata, et majandustegevusteate esitamist või selles sisalduvaid andmeid ja tööde juhtimiseks, kontrollimiseks pädeva isiku kasutamist ei ole võimalik ei vormiliselt ega sisuliselt samastada.

6.4. AS-l Maru Ehitus oli seisuga 17.06.2015 TuOS § 34 lg 2 nõuetele vastav spetsialist. Pädevaks on nii A. O. kui ka M. L.. AS Maru Ehitus on esitanud majandustegevusteate

3

10.07.2014 ning täitnud informatsioonilise nõude majandustegevusele. VAKO jättis otsuse tegemisel tähelepanuta, et MTR-s on võimalik registreerida tegutsemiseks tegevusalal „Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine, ehitamine ja hooldamine“ (TuOS § 33 lg 1 p 3) üksnes alaliigitusega „Automaatne tulekustutussüsteem“. Selline alaliigitus on AS Maru Ehitus registreeringul. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsÜS) § 6 lg-st, TuOS § 33 lg-st 2, 34 lg-st 1 ja 34 lg-st 2 tuleneb, et isikulise majandustegevuse nõude täitmiseks piisab, kui AS Maru Ehitus heaks tegutseb lepingulise suhte alusel pädev füüsiline isik, kes on „vastutav spetsialist“ TuOS mõistes. Isikulise majandustegevuse nõude täitmine ei ole ühegi õigusakti alusel piiratud isiku(-te)ga, kelle andmed on märgitud majandustegevuse teatesse.

6.5. VAKO on A. O.i pädevust vastavalt kutsetunnistusele nr 089512 ebaõigesti hinnanud ning asunud põhjendamatult seisukohale, et A. O.il puudub kutse tegutsemaks tegevusalal „Automaatse tulekahjusignalisatsiooni projekteerimine, ehitamine ja hooldamine“ vastutava spetsialistina TuOS § 34 lg 1 tähenduses. A. O.ile on väljastatud 28.04.2014 kutsetunnistus nr 089512, kutsenimetus „Turvasüsteemide tehnik III“, kutsestandard „Turvasüsteemide tehnik III“, EKR tase 5. A. O.il on ka kutsestandardi p 5.4 alap 1 punktides a – f märgitud erioskused ja teadmised.

6.6. Vastavalt RHS § 41 lg-le 3 saab pakkuja kvalifitseerimata jätmise aluseks olla ainult HT-s nimetatud registreeringu puudumine. VAKO jättis tuvastamata, milliseid töid tuleb hankelepingu täitmiseks teha. VAKO oleks pidanud tuvastama esmalt hankelepingu objekti ning seejärel kontrollima, kas ja millist pädevust need tööd nõuavad. A. O. on võimeline täitma hankedokumentide p-s 2.1 ja p-s 3.1 nimetatud tingimusi. A. O. on omandanud elektrialase kõrghariduse Tallinna Tehnikaülikoolis ning 18.03.2015 on talle väljastatud A pädevusklassi nõuetele vastavust kinnitav pädevustunnistus, mis kehtib kuni 18.03.2019. A. O. on pädev projekteerima mistahes näitajatega elektripaigaldisi, sh nõrkvoolupaigaldistena tulekahjusignalisatsioone. AS Maru Ehitus poolt elektripaigaldise projekteerimine nähtub ka MTR-st (alates 30.03.2011), sh on vastutava spetsialistina märgitud A. O..

6.7. VAKO on asjaolusid ja tõendeid seonduvalt OÜ-ga Serpelin käsitlenud valikuliselt ja ebaõigesti. VAKO jättis hindamata OÜ Serpelin kinnituse, mille kohaselt alltöövõtja andis ühispakkujatele nõusoleku osaleda alltöövõtjana, milline kinnitus ei sisaldanud viidet osalemise kohta üksnes nende tööde tegemisel, milliseid teostatakse turvateenuse tegevusloa alusel. Olukorras, kus ühispakkujad esitasid pakkumuse koosseisus alltöövõtja ja alltöövõtja kinnituse osalemise kohta alltöövõtjana hankelepingu täitmisel ning hankija oli HT alusel kohustatud nii pakkujate kui ka alltöövõtjate osas registreeringuid iseseisvalt kontrollima, ei ole võimalik jätta OÜ Serpelin registreeringut ühispakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel arvestamata.

Tallinna Spordihalli seisukoht

7. Hankija nõustub kaebusega. VAKO on teinud vale otsuse.

7.1. Ühispakkujate kvalifikatsioon vastab HT-s kehtestatud tingimustele. Hankija kontrollis ühispakkujate vastavust HT p III.2.3) alap-s 3.10 toodud tingimusele ning leidis, et kolmas isik omab nõutud pädevust. AS Maru Ehitus omab majandustegevuse registreeringut „Tuleohutuse projekteerimine, ehitamine ja hooldamine“ nr FPR000344. Hankija ei ole seadnud HT-s eraldi nõuet vastutavate spetsialistide osas. Kolmandal isikul on esitatud alltöövõtjaks OÜ Serpelin koos alltöövõtja nõusolekuga osaleda hankelepingu täitmisel pakkuja alltöövõtjana. Alltöövõtja

4

OÜ Serpelin vastutav spetsialist J. J. omab pädevust automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemide projekteerimise osas. Nimetatud alltöövõtjat on kavandatud kaasata nõrkvoolutööde tegemiseks, millised mh hõlmavad endas ka tuleohutussüsteemide ehitamist ja vajadusel ka projekteerimist. Nii kolmandal isikul kui ka kolmanda isiku alltöövõtjal on tagatud nõuetekohane pädevus.

7.2. VAKO ei või kehtestada uusi kvalifitseerimistingimusi, kuna see on hankija pädevuses. Hankija nõudis registreeringut MTR-s. MTR-i kande õigsust tuleb eeldada. Hankija ei kehtestanud HT p III.2.3) alap-s 3.10 sisalduvat registreeringu nõuet eesmärgiga hakata tõlgendama MTR-i registreeringus märgitud isiku kutsetunnistust. Hankija ei kahtle A. O.i pädevuses. Isikul ei ole keelatud kasutada majandustegevuses teisi isikuid peale nende, kes on näidatud MTR-s.

7.3. Hankija küsis 03.08.2015 kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi. Hankijal puudub alus kahelda M. L. kinnituses, mille järgi on tal kolmanda isikuga pidev koostöö. HT p III.2.3) alap 3.10 registreeringut ei tehta ehitusseaduse (EhS) alusel. Pakkujad ei pidanud HT p III.2.3) alapst 10 järeldama, et nad peavad tõendama füüsiliste isikute pädevust või esitama andmeid TuOS järgi nõutavate vastutavate spetsialistide kohta. Hankija ei esitanud nõudeid ja ei taotlenud andmeid füüsiliste isikute kohta. Hankija hinnangul on kvalifitseerimistingimus selge. Nordecon AS ei ole kvalifitseerimistingimusi vaidlustanud, taotletud on täiendavate nõuete kehtestamist.

Nordecon AS seisukoht 8. Nordecon AS palub jätta kaebuse rahuldamata. Nordecon AS nõustub VAKO otsuses esitatuga.

8.1. Ühispakkujate väide, et AS-il Maru Ehitus oli olemas registreering tegevusalal „Tuleohutuse projekteerimine, ehitamine ja hooldamine“ ei kinnita vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele vastavust. Lisaks registreeringule tuleb hinnata ka ühispakkujate vastutava spetsialisti kompetentsi. Nii sätestas ka hankija otsuse tegemise ajal kehtinud EhS § 41 lg 2. AS-i Maru Ehitus registreering on vaid eelduseks sellele, et AS-il Maru Ehitus võiks olla projekteerimisalane pädevus. Kvalifitseerimistingimus ja pakkuja sellele vastavus peab hankijale väljendama pakkuja sisulist võimekust hankelepingut täita.

8.2. Ühispakkujate väide, et HT-s sisalduv registreeringu nõue piirdus tegevusalaga „Tuleohutuse projekteerimine, ehitamine ja hooldamine“, ei põhine HT osa III p 2.3 alap-le 3.10. VAKO ei ole laiendanud HT-s esitatud tingimust. HT ei pidanudki sisaldama nõudeid vastutavale spetsialistile, sest vastutava spetsialisti kompetents ei ole lahutatav pakkuja pädevusest.

8.3. HT teksti tuleb sisustada kooskõlas kehtiva õigusega. Hankija nõue ehitusja projekteerimisalase pädevuse kohta on HT-s kirjas. Põhjendatud ei ole ühispakkujate viide TuOS-le osas, et seadus eristab majandustegevuse teate esitamist ning tööde juhtimise ja kontrollimise korraldamist. Ühispakkujate viited sellele, kellel on TuOS kohaselt pädevus teostada riiklikku järelevalvet, on vaidluse esemega seostamatud. Oluline on vastutava spetsialisti kompetents, mis on AS-i Maru Ehitus registri üldise kirje taga. Õige viide on TuOS § 34 lg-le 2.

5

8.4. Viide MsÜS § 51 lg-le 3 ei ole asjassepuutuv. VAKO ei ole asunud seisukohale, et AS-i Maru Ehitus kohta MTR-is tehtud registreering oleks ebaõige. Küsimus on hoopis selles, millist pädevust AS-i Maru Ehitus registreering väljendab.

8.5. A. O.il puudub projekteerimisalane kompetents. Seda kinnitab kaudselt ka asjaolu, et AS Maru Ehitus on VAKO otsuse järgselt esitanud MTR-ile täiendava isiku. A. O.i väidetav projekteerimisalane kompetents ei tulene ka kutsestandardist „Turvasüsteemide tehnik III“. Standardi p-s 4 kirjendatud turvasüsteemide tehniku pädevus eeldab vastaval isikul ka tegelikult sellekohase kompetentsi olemasolu, mis kajastatakse kutsetunnistusel. Nimetatud punkt kirjeldab turvasüsteemide tehniku pädevust üldisemalt ega käsitle konkreetse isiku kompetentsi. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõuded viiel erineval tasemel ning kutsenimetus ja kutsetase antakse vastavalt spetsialiseerumisele. A. O.i kompetents on kutsetunnistuse kohaselt piiritletud kahe tegevusvaldkonnaga ning projekteerimine nende hulka ei kuulu. Kutseseaduse (KutS) § 21 lg-st 1 tulenevalt ei ole A. O.ile väljastatud pädevustunnistus käsitletav kutsetunnistusena ega tõenda A. O.i väidetavat kutset automaatse tulekahjusignalisatsioonivõi automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimiseks KutS tähenduses, mida omakorda nõuab TuOS § 34 lg 2. Inspecta Estonia OÜ pädevustunnistus on väljastatud elektriohutusseaduse alusel, millele on dokumendil tehtud ka viide.

8.6. VAKO otsuse õiguspärasust tuleb hinnata selle tegemise aja seisuga. AS Maru Ehitus on esitanud MTR-ile täiendava isikuna M. L. pärast VAKO otsust. M. L. ei ole tema kinnituse kohaselt AS-iga Maru Ehitus töösuhtes. M. L. kui füüsilise isiku alltöövõtja kasutamist ei ole nimetatud ühispakkujate pakkumuses. Sellest tulenevalt ei ole ühispakkujatel võimalik M. L. pädevusele vaidlusalusel riigihankel tugineda. Hankijal ja VAKO-l olid otsuste tegemise ajal tõendina kasutada dokumendid, mille kohaselt oli ühispakkujate vastutavaks spetsialistiks A. O. ja tema kompetentsi puudutavad dokumendid. VAKO on nende tõendite alusel õigesti hankija otsuse kehtetuks tunnistanud. Hankija ja VAKO otsuste tegemise ajal puudus MTR-ist nähtuvalt ühispakkujatel vajalik pädevus. Registriandmete hilisema muutmise kaudu ei saa mõjutada VAKO otsuse õiguspärasust. Ebaõige on ühispakkujate väide, et isikul pole keelatud kasutada TuOS § 33 lg-st 2 tuleneva nõude täitmiseks teisi, majandustegevuse teates nimetamata TuOS § 34 nõuetele vastavaid isikuid. Vastutava isikuna on võimalik käsitleda üksnes sellist isikut, kes on nimetatud MTR-is. Pakkuja pädevust hinnatakse üksnes vastutava spetsialisti, mitte mõne muu isiku kaudu.

8.7. RHS-st ei tulene, et pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavusele hinnangu andmisel tuleks täiendavalt lähtuda hankelepingu esemeks olevatest töödest. Kui hankija on HT-s kehtestanud konkreetsed kvalifitseerimistingimused, tuleb RHS § 41 lg-te 1 ja 3 kohaselt eeldada, et nende tingimuste täitmine on hankelepingu esemeks olevate tööde tegemiseks vajalik.

8.8. Ühispakkujad ei tuginenud pakkumuse esitamisel OÜ Serpelin pädevusele vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse osas. Nordecon AS ei nõustu, et alltöövõtja OÜ Serpelin täidab vaidlusaluse registreeringu nõude ning et VAKO olevat asjaolusid ja tõendeid käsitlenud valikuliselt ja ebaõigesti. OÜ Serpelin täiendav kinnitus ei ole kooskõlas hankija pakkumuse vormil 7 esitatud andmetega. Kuigi OÜ Serpelin on täiendavalt kinnitanud nõustumust, et ühispakkujad tuginevad OÜ Serpelin vastavale pädevusele, ei ole ühispakkujad ega OÜ Serpelin vastavale pädevusele pakkumuse vormil 7 tuginenud. Hankija ei saa seada oma varasemat otsust uute asjaolude kaudu uude õiguslikku olukorda ega ühispakkujaid (uuesti) kvalifitseerida. Ühispakkujate kvalifikatsioonis sisulise mittevastavuse kõrvaldamise lubamine

6

looks ühispakkujatele eelise teiste pakkujate ees ning tähendaks hankija omavolilist tegutsemist.

8.9. Pakkumuse vormil 7 oli hankija küsinud MTR registreeringu täpse liigituse kohta. Sellest tulenevalt on asjakohatu ühispakkujate väide, et kõnealust registreeringut pidi hankija ise kontrollima ning et pakkumuses ei olnud ka nõutav näidata, millist nendest registreeringutest omab üks või teine ühispakkuja või alltöövõtja. Alltöövõtja nõusolek osaleda hankelepingu täitmisel pakkuja alltöövõtjana ei oma eraldiseisvalt mingit tähendust.

8.10.Hankemenetluses ei saa hakata kõrvaldama VAKO poolt tuvastatud kvalifitseerimisvigu pakkumuse täiendamise võimaldamise kaudu. Pakkuja kvalifikatsioon ei saa hankemenetluse kestel tekkida. Ühispakkujate esitatud täiendavad andmed ja dokumendid ei kõrvaldaks ühispakkujate kvalifikatsioonis esinenud puudust ka siis, kui puuduse kõrvaldamine oleks lubatav. Antud juhul ei olnud puudu (esitamata jäänud) mõni varasemalt olemas olnud dokument või andmed, mis vajanuks täpsustamist või formaalset parandamist. AS-i Maru Ehitus vastutaval spetsialistil puudus riigihankes nõutud projekteerimisalane kvalifikatsioon, mida selgituse või selgitamist võimaldavate andmete esitamisega kõrvaldada pole võimalik (lubatav).

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

9. Kohtu hinnangul on VAKO asunud õigele seisukohale, mille kohaselt ei saanud hankija pakkuja kvalifikatsiooni hindamisel HT osa III p 2.3 alap 3.10 alusel piirduda üksnes MTR-i registreeringu formaalse olemasolu kontrolliga, vaid selle kvalifitseerimistingimuse täitmise kontroll pidi hõlmama ka vastutava spetsialisti pädevuse kontrolli. Asudes sellisele seisukohale, ei laiendanud VAKO õigusvastaselt kvalifitseerimistingimust. HT-s nõutud registreeringu olemasolu eeldab sisuliselt ka pädeva vastutava spetsialisti olemasolu, sest vastasel korral on tegemist sisutühja nõudega. Kontrollides HT-s nõutud registreeringu olemasolu, pidi hankija kontrollima, kas selle registreeringu taga on ka pädev vastutav spetsialist.

9.1. RHS § 41 lg 3 sätestab, et kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad. Õigusaktides kehtestatud erinõuete täitmise kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates pakkujalt või taotlejalt tegevusloa või registreeringu või muu erinõude täitmist tõendava asjakohase tõendi või tema asukohariigi õigusaktide kohaselt vastavasse organisatsiooni kuulumise kohta tõendi esitamist, kui need ei ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. Kui pakkujal või taotlejal puudub vastav tegevusluba või registreering või ta ei kuulu vastavasse organisatsiooni tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. HT osa III p 2.3 alap 3.10 kohaselt pidi pakkujal olema nõuetekohane registreering MTR-is valdkonnas „Tuleohutuspaigaldis”, tegevusalal „Tuleohutuse projekteerimine, ehitamine ja hooldamine“ ehitamise ja projekteerimise alal. Kohus nõustub VAKO-ga, et hoolimata sellest, et AS-il Maru Ehitus oli olemas MTR registreering tegevusalal „Tuleohutuse projekteerimine, ehitamine ja hooldamine“ (väljavõte MTR-ist tl 73), ei kinnita see ainuüksi vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele vastavust.

7

Lisaks registreeringule tuli hankijal hinnata ühispakkujate vastutava spetsialisti pädevust, sest nagu AS Nordecon on õigesti väitnud, väljendub pakkuja kvalifikatsioon tema vastutava spetsialisti kaudu. AS-i Nordecon viide hankija otsuse tegemise ajal (17.06.2015) kehtinud EhS § 41 lg-le 2, mis sätestas, et ettevõtja võib teha töid üksnes vastutava spetsialisti pädevuse ulatuses, ei ole asjakohatu, sest see säte seostab ettevõtte pädevuse tema vastustava spetsialisti pädevusega ehitusalal tegutsemisel. AS Nordecon ei olegi viidatud normi seostanud MTR-i registreeringu aluseks oleva normiga. Sellega seoses on asjakohane ka AS-i Nordecon väide, et registreeringut omav juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon ei teosta riigihanke esemeks olevaid töid, vaid neid töid saab teostada üksnes juriidilise isiku vastutava spetsialisti pädevuse ulatuses. Registreering ei vasta HT-le ega tõenda pakkuja kvalifikatsiooni, kui see ei tõenda pakkuja (tema vastutava spetsialisti) õigust hankelepingu täitmiseks vajalikke töid teostada. 9.2. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimise, ehitamise ja hooldamise tegevusalal tegutseva isiku vastutavale spetsialistile esitatavad nõuded tulenevad seadusest. TuOS § 33 lg 2 kohaselt peab automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimise, ehitamise ja hooldamise tegevusaladel tegutseva isiku vastutav spetsialist vastama TuOS §-s 34 sätestatud nõuetele. TuOS § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt on vastutav spetsialist füüsiline isik, kes on pädev juhtima ja kontrollima automaatse tulekahjusignalisatsioonija automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimist, ehitamist ning nende hooldamist, tulekustuti hooldamist ning tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimist ja hooldamist; ning on TuOS §-s 33 nimetatud isikuga lepingulises suhtes, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine. Vastutaval spetsialistil peab olema automaatse tulekahjusignalisatsioonija automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks omistatud kutse KutS tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest. Et vastutavale spetsialistile esitatavad nõuded tulenevad TuOS-st, ei pidanud hankija seadma HT-s MTR-i registreeringuga seonduvalt täiendavaid nõudeid vastutavale spetsialistile - vastavad nõuded tulenesid otse õigusaktist. Nii on õige AS-i Nordecon ja VAKO positsioon, mille kohaselt puudub pakkujal ilma nõuetekohase vastutava spetsialistita tuleohutuse projekteerimise valdkonnas õigus teostada tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimistöid (tuleohutuse projekteerimist). HT ei pidanud sisaldama nõudeid vastutavale spetsialistile, sest vastutava spetsialisti kompetents ei ole lahutatav pakkuja pädevusest ning nõuded vastutava spetsialisti pädevusele tulenesid seadusest. 9.3. Kohtuotsuse p-s 9 käsitletud temaatikaga seonduvalt on ühispakkujad esitanud terve rea asjakohatuid seisukohti, mille kohus jätab tähelepanuta. Nii ei ole põhjendatud ühispakkujate viide TuOS-le seoses majandustegevuse teate esitamise ning tööde juhtimise ja kontrollimise korraldamise eristamisega. Kaebuse seisukohalt ei ole sellel tähtsust. Ka ühispakkujate viited riikliku järelevalve teostamisest ei ole kaebe-esemega puutumuses. Samuti ei ole kaebuse lahendamisel tähtsust sellel, millise registreeringu tegemist MTR tehniliselt võimaldab.

10. Kohus nõustub AS-iga Nordecon ja VAKO-ga selles, et pakkumuste esitamise ajal puudus AS-il Maru Ehitus vastutav spetsialist, kes oleks nähtuvalt MTR-ist olnud pädev teostama tuleohutuse projekteerimist. Vastustava spetsialisti pädevuse üle otsustamisel sai hankija lähtuda üksnes pakkumuste avamise ja kontrollimise hetke MTR-i registreeringust ja seal märgitud vastutava spetsialisti kutsetunnistusel märgitud kompetentsidest ning mitte millestki muust.

8

10.1. Ühispakkujate (AS Maru Ehitus) vastutavaks spetsialistiks oli hankija vaidlusaluse otsuse tegemise ajal 17.06.2015 A. O. (MTR-i registreering tl 73), kelle kompetents oli kutsetunnistuse nr 089512 (tl 74) kohaselt piiritletud kahe tegevusvaldkonnaga: 1) automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide paigaldamine ja hooldamine; 2) valvesüsteemide paigaldamine ja hooldamine. Kutsetunnistuselt nähtuvalt puudus A. O.il projekteerimisalane kompetents. Õige on AS-i Nordecon seisukoht, mille kohaselt ei saa A. O.i projekteerimisalast kompetentsi tuletada ka kutsestandardist „Turvasüsteemide tehnik III“ (tl 77-83), sest standardi p-s 4 on kirja pandud üksnes kutsekirjeldus, kuid see, kas konkreetsel isikul on ka tegelikult olemas sellekohase kompetents, nähtub üksnes kutsetunnistuselt. Kutsestandardi p-st 3 nähtuvalt antakse kutsenimetus ja kutsetase vastavalt spetsialiseerumisele ning vastavalt spetsialiseerumisele on A. O.i kompetents kutsetunnistuse kohaselt piiritletud kahe tegevusvaldkonnaga, mille hulka ei kuulu projekteerimine. Menetlusosalised on õigesti viidanud KutS § 21 lg-le 1, mille kohaselt on kutsetunnistus dokument, mis tõendab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele, osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa nõuetele. Sellest sättest ja TuOS § 34 lg-st 2, mis otsesõnu viitab kutsele KutS tähenduses, tulenevalt ei ole konkreetse hanke ja HT osa III p 2.3. alap 3.10 kontekstis tõendina arvestatav Inspecta Estonia OÜ poolt A. O.ile väljastatud pädevustunnistus (tl 26). Nimetatud dokument ei ole kutsetunnistus ega tõenda A. O.i kutset automaatse tulekahjusignalisatsioonivõi automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimiseks KutS tähenduses. Kohus juhib tähelepanu ka A. O.i, M. L. (tl 95) ja OÜ Serpelin vastutava spetsialisti J. J. (vaadatav MTR-ist internetis) kutsetunnistuste võrdlusele, kus kahe viimase kutsetunnistuselt „Turvasüsteemide tehnik III“ nähtub selgelt ka tegevusvaldkond automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide projekteerimine. Sellest saab kohus täiendavalt järeldada, et kui A. O.il vastav pädevus oleks, siis oleks see sarnaselt kantud ka tema kutsetunnistusele.

10.2. Kohus ei nõustu ühispakkujate väitega, nagu oleks pakkuja saanud TuOS § 33 lg-st 2 ja TuOS § 34 lg-st 2 tuleneva nõude täitmiseks kasutada teisi, MTR-is kajastamata isikuid. 17.06.2015 kehtinud EhS § 41 lg1 kohaselt võis ettevõtja tegutseda vastavas ehitusvaldkonnas, kui tal on vastavasisuline õigussuhe vastutava spetsialistiga. See vastavasisuline õigussuhe pidi MTR-is kajastuma vastutava spetsialisti ära märkimisena, sest hankija sai lähtuda üksnes MTR- i registreeringust ja mitte mingitest muudest dokumentidest, kuna neid polnud HT-s küsitud. Nii sai hankija vastutava spetsialistina käsitleda üksnes sellist isikut, kes on vastutava spetsialistina nimetatud MTR-is ning pakkuja pädevust sai hankija hinnata üksnes sellise vastutava spetsialisti kaudu, kes oli kantud MTR-i. Kohtu hinnangul on ühispakkujate seisukohad ka vastuolulised. Ühelt poolt tuginetakse A. O.i kui vastutava spetsialisti pädevusele, väites, et tal oli HT-s nõutud pädevus olemas, teisalt aga üritatakse oma kvalifitseerimisnõuet täita hoopis küll OÜ Serpelin, J. J., M. L. või tundmatute hüpoteetiliste lepingupartnerite kaudu.

10.3. Asjakohatud on ühispakkujate väited sellest, nagu oleks VAKO pidanud A. O.i pädevust analüüsides tuvastama lisaks, milliseid töid tuleb hankelepingu täitmiseks teha. RHS § 41 lg-st 1 tulenevalt kehtestab hankija kvalifitseerimistingimused vastavalt hankelepingu esemele. Seega saab eeldada, et kui hankija on kvalifitseerimistingimused kehtestanud, siis nende tingimuste täitmine on vajalik hankelepingu eseme nõuetekohaseks täitmiseks ning puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas juba kehtestatud kvalifitseerimistingimus oli tegelikult vajalik või mitte. Pakkumuste avamise ja pakkujate hindamise faasis ei ole enam võimalik vaidlustada hanketingimusi, sh kvalifitseerimistingimusi. A. O.i pädevust ei saa tuletada hankelepingu esemest.

9

11. Ühispakkujate HT osa III p 2.3. alap-st 3.10 tulenev kvalifitseerimisnõue ei olnud täidetud ka OÜ Serpelin kaudu. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et ühispakkujate alltöövõtjana kaasatud OÜ Serpelin omab nõuetekohast MTR-i registreeringut ja vastutavat spetsialisti tuleohutuse projekteerimiseks (vaadatav MTR-ist internetis). HT osa III p 4 kohaselt tuli pakkujal esitada alltöövõtja kaasamisel alltöövõtja äriühingu nimi koos vastava tööliigiga lisa 7 vormil 7. OÜ Serpelin kohta esitatud vormilt 7 (tl 75) nähtub, et OÜ Serpelin on kaasatud alltöövõtjana nõrkvoolutööde teostamiseks seonduvalt turvateenuse osutamise tegevusloaga valveseadmestiku projekteerimiseks, paigaldamiseks ja hooldamiseks. Selliselt vastasid ühispakkujad HT osa III p 2.3 alap 6 kvalifitseerimisnõudele, kuid mitte HT osa III p 2.3 alap 3.10 kvalifitseerimisnõudele. OÜ Serpelin kohta vormil 7 esitatud andmetest nähtuvalt ei saanud hankija teha järeldust, et OÜ Serpelin on ühispakkujate poolt kaasatud hankelepingu täitmisesse tuleohutuse projekteerimise tööde teostamiseks. Pakkumuse vormil 7 oli hankija küsinud MTR registreeringu täpset liigitust. Nii soovis hankija näha, milliste tööde kontekstis alltöövõtjat kasutatakse ja sellega seoses mida hankija MTR-ist kontrollima peab. Hankija ei pidanud ega saanudki kontrollida kõikide alltöövõtjate kõiki registreeringuid, et siis kokku viia sobiv töö sobiva alltöövõtjaga. Hankija kinnitas vaidlustusmenetluses ühemõtteliselt, et ühispakkujate kvalifikatsiooni vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele kontrolliti AS-i Maru Ehitus registreeringu alusel (VAKO otsuse p 8.1). Selles kontekstis ei oma mingisugust õiguslikku tähendust alltöövõtja täiendav nõusolek osaleda hankelepingu täitmisel pakkuja alltöövõtjana mingi muu töö teostamisel.

12. Õige on AS Nordecon seisukoht sellest, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb tähelepanuta jätta kõik täiendavad tõendid, kinnitused ja MTR kande muudatused, mis on antud või tehtud pärast vaidlusaluse Tallinna Spordihalli 17.06.2015 käskkirja nr 15 (dokument VAKO toimikus) andmist.

12.1. Hankemenetluses tehtud otsuse ja VAKO otsuse õiguspärasust tuleb hinnata nende tegemise aja seisuga. HKMS § 158 lg 2 teine lause sätestab, et haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. MTR-i andmete hilisema muutmise kaudu ei saa mõjutada ei hankija ega VAKO otsuse õiguspärasust. AS Nordecon on põhjendatult viidanud sellele, et kohus saab kontrollida hankija ja VAKO otsuse õiguspärasust järelkontrolli vormis, mitte aga teha ise esmaselt sisulisi otsuseid hankemenetluses – kvalifitseerida pakkujat.

12.2. Hankemenetluses ei saa pärast hankija kvalifitseerimise otsust ja VAKO otsust hakata kõrvaldama kvalifitseerimisvigu ja täiendada selles osas pakkumust. Õige on AS Nordecon seisukoht sellest, et pakkuja kvalifikatsioon ei saa tekkida hankemenetluse kestel. Põhjendatud on ka viide Riigikohtu 13.06.2013 otsusele asjas nr 3-3-1-24-13, milles kohus leidis, et: „RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega ei ole tegemist siis, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele (RHS § 39 lg-s 3 sätestatud olukord), st puudus on sisuline, mitte vormiline. [...] Kvalifikatsiooninõuetele sisuliselt mittevastav pakkuja ei saa muutuda RHS § 39 lg 4 kohaldamise käigus vastavaks. Kui nõuetele vastav seisund tekib ettevõtjal alles pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda hankemenetluses arvesse“ (p 23). Konkreetsel juhul ei esinenud ühispakkujate kvalifikatsioonis vormilisi puudusi, vaid puudus oli sisuline – A. O.l puudus AS Maru Ehitus MTR registreeringu alusel vastutava spetsialistina kompetents, mida HT nõudis. Seetõttu ei saanud vastavat puudust kõrvaldada ka selgituste esitamisega RHS § 39 lg 4 alusel. Kui asuda vastupidisele seisukohale, looks see ühispakkujatele ebaausa ja õigusvastase eelise teiste pakkujate ees.

10

12.3. Kuna kohus jätab tähelepanuta kõik ühispakkujate poolt esitatud täiendavad tõendid, kinnitused ja MTR kande muudatused, mis on antud või tehtud pärast vaidlusaluse Tallinna Spordihalli 17.06.2015 käskkirja nr 15 andmist, ei pea kohus neid ka sisuliselt hindama ega võtma seisukohta, kas nende andmete valguses täidaksid ühispakkujad vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse või mitte. 13. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et VAKO vaidlustatud otsus on õiguspärane (sh selle põhjendused) ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

14. Et kaebus jääb rahuldamata, jäävad ühispakkujate (halduskohtumenetluses kolmandad isikud) menetluskulud HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel nende endi kanda.

Vastustaja – hankija Tallinna Spordihalli – menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel.

AS Nordecon (halduskohtumenetluses kaebaja) on esitanud kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks kokku summas 5733.60 eurot (tl 117 pöördel – 118). Kohtule esitatud dokumentidega on menetluskulu kandmine haldusasjas tõendatud. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et AS Nordecon kulud õigusabile on ülepaisutatud, eriti arvestades seda, et enne kohtumenetlusse jõudmist on läbitud vaidlustusmenetlus VAKO-s AS-i Nordecon poolt esitatud vaidlustuse alusel, mis tähendab, et põhiseisukohad vaidluse eseme suhtes olid AS-il Nordecon välja töötatud juba enne kohtusse jõudmist. Nii peab kohus põhjendatuks, arvestades kohtupraktikat sarnase raskusastmega kohtuasjade lahendamisel (n ühispakkujate kulud õigusabile on käesolevas vaidluses olnud 2030 eurot), mõista AS Nordecon kasuks välja viimase menetluskulud kokku summas 3000 eurot. Kohus mõistab AS Nordecon menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel välja hankijalt – käesolev vaidlus on algselt ajendatud Tallinna Spordihalli 17.06.2015 käskkirjast, mis VAKO 21.07.2015 otsusega tühistati kui õigusvastane.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik

TALLINN RINGKONNAKOHTU 05.10.2015 KOHTUMÄÄRUSE RESOLUTSIOON

1. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 21. juuli 2015. a otsus vaidlustuses nr 147-15/162246 osas, millega vaidlustus rahuldati. Jätta riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus muutmata osas, millega mõisteti AS Nordecon kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv.

11

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. septembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-1924 osas, millega jäeti kaebus rahuldamata ning kaebaja ja Tallinna Spordihalli menetluskulud nende endi kanda. Jätta Tallinna Halduskohtu otsus muutmata osas, millega mõisteti Tallinna Spordihallilt AS Nordecon kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud. 3. Lõpetada haldusasja nr 3-15-1924 menetlus. 4. Tagastada KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 2560 eurot. Riigilõiv kanda KMG Inseneriehituse AS kontole nr EE193300333468150007 selgitusega „Riigilõivu tagastamine haldusasjas nr 3-15-1924“. Jätta muud KMG Inseneriehituse AS, AS KMG Ehitus ja AS Maru Ehitus menetluskulud, Tallinna Spordihalli menetluskulud ja Nordecon AS apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.