3-15-625/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-625 Haldusasi K.K.e kaebus Maksuja Tolliameti 27.11.2014 vastutusotsuse nr 13-7/482-4 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja: K.K., volitatud esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg; Vastustaja: Maksuja Tolliamet, volitatud esindajad Karin Kask ja Reeli Proode Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14. oktoobril 2015. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.07.2012 korraldusega nr 12.2-3/9300-53 alustas Maksuja Tolliamet (MTA) OÜ Clever Invest suhtes kontrolli käibemaksu ja tulumaksu arvestuse ning tasumise õigsuse kontrollimiseks perioodil mai - juuni 2012. a. 15.10.2013 koostas MTA maksuotsuse nr 12.2-3/9300-53, määrates juurde tasumisele kuuluvaid maksusummasid kokku 28 417,94 eurot.

2. 21.03.2014 esitas OÜ Clever Invest seaduslik esindaja K.K. Harju Maakohtule avalduse OÜ Clever Invest pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 12.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14- 12584 lõpetati Clever Invest OÜ pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ning tehti ajutisele haldurile I.L.le ülesandeks likvideerida ja kustutada Clever Invest OÜ registrist. Eesti Vabariik (MTA kaudu) esitas kohtule taotluse pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni ning lubada esitada võlgniku kustutamise avaldus enne kuue kuu möödumist üksnes Eesti Vabariigi (MTA kaudu) loal. Harju Maakohtu 13.05.2014 määrusega rahuldati taotluse OÜ Clever Invest registrist kustutamise tähtaja pikendamiseks. Clever Invest OÜ kustutati registrist 08.12.2014.

3. 27.11.2014 koostas Maksuja Tolliamet K.K.ele vastutusotsuse nr 13-7/482-4, millega kohustas K.K.t tasuma OÜ Clever Invest maksuvõla summas 40 182, 97 eurot. OÜ Clever Invest 15.10.2013 maksuotsusest nr 12.2-3/9300-53 tulenev põhivõlg moodustub tasumata jäetud käibemaksukohustusest summas 28 417,94 eurot. Kuna K.K.e juhatuse liikme volitused on lõppenud 12.05.2014, siis

2(6) tema juhatuse liikmeks olemise ajal on tekkinud intress summas 11 765,03 eurot. K.K. oli OÜ Clever Invest ainuisikuliseks juhatuse liikmeks perioodil 29.09.2005 – 12.05.2014. OÜ Clever Invest maksuvõlg on kujunenud K.K.e juhatuse liikmeks olemise ajal, maksuotsustega määratud ja deklareeritud maksukohustustest, mis on jäänud tähtaegselt tasumata. OÜ Clever Invest ei ole OÜ-lt Swedport Building kaupu ja ehitusteenuseid soetanud ning OÜ Swedport Building arvetel näidatud kaubad on soetanud OÜ Clever Invest ise. Arvetel nimetatud teenused on teostatud tundmatute kolmandate isikute poolt, keda ei ole võimalik pidada käibemaksukohustuslasteks. K.K. oli üheaegselt nii OÜ Clever Invest juhatuse liikmeks, esindades äriühingut tehingute tegemisel ja kajastades neid äriühingu raamatupidamises, kui ka väidetavaid teenuseid osutava OÜ Swedport Building juhatuse liikmeks. OÜ Clever Invest oli teadlik asjaolust, et arvetel müüjana näidatud OÜ Swedport Building arvetel näidatud kaupa ja teenust tegelikkuses ei müünud. OÜ Clever Invest poolse käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu lubatust suuremana kajastamisega on tegemist tahtliku teoga, mis on toime pandud maksukohustuse vähendamise eesmärgil ning mille tulemusena arvestati riigieelarvesse tasumiseks vähem käibemaksu. Intressi tasumise kohustus on otseselt tulenev maksukohustuse täitmata jätmisest.

K.K.ele tagati vastutusmenetluses võimalus olla ärakuulatud. R.S. ega maksumenetluses juba ülekuulatud isikute küsitlemine, mida taotles K.K., ei ole menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise seisukohast vajalik ega oluline.

4. K.K. esitas Maksuja Tolliametile 15.01.2015 vaide Maksu- Ja Tolliameti 27.11.2014 vastutusotsuse nr 13-7/482-4 tühistamiseks, mis jäeti Maksuja Tolliameti 11.02.2015 vaideotsusega nr 6- 1/2573-2 rahuldamata.

5. K.K. esitas 13.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 27.11.2014 vastutusotsuse nr 13-7/482.4 tühistamiseks. Põhjendused:

1. Vastustaja on andnud vaidlusaluse vastutusotsuse rikkudes MKS § 96 lg 6 p-i 3, mille kohaselt vastutusotsust ei tehta, kui maksuvõlg on kustunud. OÜ Clever Invest kustutati registrist 08.12.2014, samal päeval lõppes seega ka äriühingu õigusvõime ning sellest tulenevalt ka maksunõue. Maksuja Tolliamet andis vaidlusaluse vastutusotsuse 16.12.2014 kaebajale Maksuja Tolliameti ametiruumides üle. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtaega. Õiguslikult ei oma tähtsust, millal on Maksuja Tolliamet asutuse siseselt haldusakti koostanud, selle vormistanud või allkirjastanud.

2. K.K.t kohustatakse vastutama OÜ Clever Invest intressikohustuse eest perioodi osas, mil Harju Maakohus oli määranud ajutise pankrotihalduri ning juhatusel oli keelatud ilma pankrotihalduri nõusolekuta igasugune toimingute tegemine. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja tekkinud maksuvõla eest üksnes juhul, kui ta on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud MKS §-s 8 toodud kohustusi. Pankrotihaldur ei ole juhatuse liikme tegevuses tuvastanud pahatahtlikkust või mingeid minetusi. Seega puudusid kaebajal objektiivsed võimalused alates 27.03.2014 täita Clever Invest OÜ kohustusi ning on ekslik väita, et vähemalt perioodi 27.03.2014 – 12.05.2014 osas rikkus kaebaja tahtlikult juhatuse liikme kohustusi ning vastutab kohustuste rikkumise eest.

3. Maksuja Tolliamet viis vastutusotsuse läbi rikkudes oluliselt menetlusnorme. Maksuja Tolliamet ei taganud K.K.ele ärakuulamisõigust. MKS §- s 13 sätestatud õigus esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited enne maksukohustuslase õigusi puudutava haldusakti andmist ei saa olla üksnes formaalsus. Maksukohustuslasele peab olema tagatud reaalne võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kuigi vastutusotsuse menetlus kestis enam kui 6 kuud, mille vältel sisuliselt täiendavaid toiminguid läbi ei viidud ega uusi asjaolusid ei tuvastatud, andis vastustaja kaebajale reaalselt kõigi dokumentide analüüsimiseks ja vastuväidete esitamiseks viis päeva. Selline tähtaeg on ebamõistlikult lühike, mida vastustaja põhjendas vastutusotsuses asjaoluga, et maksuhaldur soovis vastutusotsuse isikule esitada enne 28.11.2015. K.K. rõhutas oma vastuväidetes vastutusotsuse projektile, et vastutusotsuse menetluse käigus tulnuks pöörduda ka kolmandate isi-

3(6) kute, tööde reaalsete teostajate poole. Vaatamata kaebaja selgitustele otsustas vastustaja nende isikute poole mitte pöörduda.

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebus rahuldamata.

1. Maksuhaldur on kaebajale koostanud vastutusotsuse 27.11.2014. Nimetatud kuupäeval edastas maksuhaldur vastutusotsuse K.K.ele e-postiga, kuid K.K. kättesaamist ei kinnitanud. Samal kuupäeval toimus vastutusotsuse üleandmine ka postiteenuse osutajale selle toimetamiseks K.K.e elukoha aadressile Vindi 18a-80, Tallinn. Isik peab ise hoolitsema selle eest, et tema kontaktandmed oleksid õiged ja menetlusdokumendid talle kättesaadavad. Riigikohtu otsus nr 3-3-1-75-09 räägib vastutusotsuse tegemisest, mitte adressaadile kättetoimetamise ajast. Maksuhaldur tegi vastutusotsuse ja andis selle üle postiasutusele enne äriühingu registrist kustutamist ja õigusvõime kaotamist. MKS §-s 98 lg 4 tuleneva aegumise puhul kehtiv põhimõte kehtib ka vastutusotsusele juriidilise isiku registrist kustutamise ja õigusvõime lõppemise korral.

2. Vastutusotsusega kohustatakse K.K.t tasuma OÜ Clever Invest intressikohustust perioodi 21.06.2012-12.05.2014 eest. K.K.e juhatuse liikme volitused on lõppenud 12.05.2014. Harju Maakohtu 27.02.2014 kohtumäärusega määrati ajutine pankrotihaldur ning keelati võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada. Samas ei ole kaebaja väitnud, et ta oleks ajutiselt pankrotihaldurilt küsinud nõusolekut maksuvõla tasumiseks. Asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks ka enne perioodi 27.03.2014-12.05.2014 näidanud tahet maksuvõla kustutamiseks.

3. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega ärakuulamisõiguse rikkumise osas vastutusmenetluses. Maksuhaldur edastas 07.11.2014 K.K.ele teatise nr 13-7/482-2 vastutusotsuse projekti koostamise kohta posti teel väljastusteatisega elukoha aadressil ja elektrooniliselt e-posti aadressil kaido@clv.ee. Vastuväidete esitamise tähtajaks andis maksuhaldur 20.11.2014, so 13 päeva. K.K.e palvel edastas maksuhaldur 10.11.2014 talle teatise nr 13-7/482-2 koos vastutusotsuse projektiga krüpteerimata kujul ning K.K. kinnitas dokumentide kättesaamist 11.11.2014 e-kirja teel. K.K. palus 18.11.2014 e-kirjaga pikendada vastutusotsuse projektile vastuväite esitamise tähtaega vähemalt 7 päeva võrra. 19.11.2014 MTA e-kirja kohaselt pikendas maksuhaldur vastuväite esitamise tähtaega kuni 24.11.2014, st 7 päeva võrra alates K.K.e esitatud taotlusest. Vastutusotsuses on maksuhaldur selgitanud, et on analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid iseseisvalt vastutusmenetluse raames ning alles seejärel teinud omad järeldused. Vastutusotsuse koostamisel ei ole lähtutud vaid maksuotsuses või kohtuotsuses toodud järeldustest, vaid on analüüsitud algallikaid (maksumaksja selgitused, tehingupartneri ja teiste kolmandate isikute selgitused, esitatud raamatupidamisdokumendid jne.)

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus võttis 02.06.2015 määrusega käesoleva kohtuasja juurde haldusasja nr 3-14-50087 toimiku. Vastavas haldusasjas taotles Clever Invest OÜ Maksuja Tolliameti 15.10.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/9300-53 tühistamist, mis on käesolevas asjas vaidluse all oleva vastutusotsuse aluseks. Kohus jättis kaebuse rahuldamata ning kohtuotsus on jõustunud.

Kohus on kaebajale käesolevas asjas selgitanud, et asja menetleb sama kohtunik, kes menetles Clever Invest OÜ kaebust, mistõttu on kaebajal võimalik taotleda kohtuniku taandamist (16.03.2015 määrus). Kohtunik ei pidanud vajalikuks ennast ise taandada, kuna kaebaja väited on suunatud vastutusotsusega seotud menetluslikele aspektidele (maksuvõla kustumine ja intressikohustus), mitte algse maksuotsuse sisulisele vaidlustamisele. Seetõttu puudub asja lahendaval kohtunikul vajadus hinnata käesolevas asjas ümber varasema kohtuotsusega otsustatut. Pooled ei ole kohtuniku taandamist taotlenud.

8. Äriregistri kohaselt kustutati Clever Invest OÜ registrist 08.12.2014. Kaebaja suhtes koostati vastutusotsus 27.11.2014. Seega on vastutusotsus koostatud ajal, mil Clever Invest OÜ-l oli õigusvõime-

4(6) line ja maksukohustus ei olnud lõppenud, mistõttu oli vastutusotsuse tegemine lubatav (vt Riigikohtu 04.12.2009 otsus nr 3-3-1-75-09 p 11). Pooled ei vaidle faktiliste asjaolude üle, et maksuhaldur edastas vastutusotsuse kaebajale posti teel 28.11.2014 (kd I tl 84) ja e-kirja teel 27.11.2014 ja 04.12.2014 (kd I tl 85) ning kaebaja kinnitas vastutusotsuse kättesaamist 16.12.2014 (kd I tl 101 pöördel). Eeltoodud asjaolud tõendavad kohtu hinnangul ka seda, et vastutusotsus ei ole vormistatud või allkirjastatud tagantjärele ja kaebaja vastupidine hüpotees on alusetu.

Riigikohus on 04.12.2009 otsuses nr 3-3-1-75-09 korduvalt sidunud kolmanda isiku vastutuse vastutusotsuse tegemise, mitte selle isikule kätte toimetamisega. Sama otsuse punktis 14 on Riigikohus rõhutanud, et vastutusotsus oli õigusvastane, kuna äriühing kustutati registrist 19.03.2007, kuid vaidlustatud vastutusotsus tehti 20.06.2008. Ka Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 punktis 50.j on leitud, et vastutusotsus peab olema tehtud enne juriidilise isiku lõppemist.

Riigikohus käsitles viidatud lahendis äriühingu õigusvõime lõppemist muu seaduses sätestatud nõude lõppemise alusena (MKS § 31 lg 3 p 6). Samas lõikes on analoogseks maksukohustuse lõppemise aluseks aegumine (p 4). Aegumise kohta sätestab MKS § 98 lg 4, et maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist. Kohus nõustub maksuhalduriga, et aegumise kohta kehtivat põhimõtet tuleb samuti kohaldada analoogia korras ka äriühingu õigusvõime lõppemisele, sest vastupidine ei ole ilmselgelt olnud seadusandja eesmärk. Riigikohus on 26.09.2011 otsuses nr 3-3-1-42-11 leidnud, et kui maksuotsus tagastatakse maksuhaldurile põhjusel, et maksukohustuslase esindajad keelduvad kirja vastu võtmast või muul viisil takistavad dokumendi kättetoimetamist, siis ei saa selles olukorras dokumendi tagastamine maksuhaldurile ja hilisem uus saatmine või üleandmine maksukohustuslasele mõjutada aegumistähtaja kulgu. Sarnaselt leiab kohus käesolevas asjas, et maksukohustuslase, sh füüsilise isiku tegevusetus dokumendi kättetoimetamisel ei saa mõjutada maksukohustuse ülekandumist kaebajale ka olukorras, kus enne kaebajale kättetoimetamist on äriühing registrist kustutatud. Eeltoodust tulenevalt on vastutusotsus õiguspärane ja Clever Invest OÜ maksukohustus kaebajale üle läinud.

9. MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intress on MKS § 32 alusel maksuvõla osaks, mille eest seaduslik esindaja MKS § 40 tingimuste täitmise korral vastutab. Maksunõudelt intressi arvestamise ja tasumise eesmärgiks tuleb ühelt poolt pidada riigile maksude hilinenud laekumisega tekitatud kahju hüvitamist, kuna riik ei saanud maksusummat seaduses sätestatud tähtajal kasutada; ning teisalt maksukohustuslase motiveerimist tasuda maksunõue õigeaegselt.

Intressinõude tekkimise ainsaks aluseks on tingimus, et seadusega sätestatud tähtpäevaks ei ole maksu tasutud. Intressi tasumise kohustus ei ole sõltuvuses isiku tahtlusest, maksunõude täitmise võimalikkusest või muudest sarnastest asjaoludest. Intressinõude maksukohustuse täitmiseks stimuleerivat iseloomu arvestades peab isik juba eelnevalt arvestama sellega, et maksuvõla tasumata jätmisel suureneb intressikohustus edasi ka siis, kui hiljem ei ole maksuvõlga objektiivselt, näiteks vara puudumise tõttu võimalik tasuda. Intressi mittearvestamise alused on ammendavalt sätestatud MKS §-s 119 ja maksuhalduril puudub maksuvõi vastutusotsuse koostamisel kaalutlusõigus.

MKS § 119 lg 1 p 2 kohaselt peatub intressi arvestamine maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel. See tähendab, et intressi arvestamine jätkub pankrotiavalduse menetlusse võtmisest kuni pankroti väljakuulutamiseni ka juhul, kui võlgnikul on keelatud ajutise pankrotihalduri loata tehingute tegemine. See on põhjendatav asjaoluga, et kuni pankroti väljakuulutamiseni on juhatuse liikmel võimalik taotleda luba vara käsutamiseks, sh maksuvõla tasumiseks. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks ajutiselt pankrotihaldurilt seda taotlenud. Samas ei ole tegemist tegevusega, mida kaebajale vastutusotsusega ette heidetakse, mistõttu ei ole selle rikkumise tuvastamine käesolevas asjas ka oluline. Kohus märgib, et arvestades MKS §-s 119 sätestatut, ei ole seadusandja eesmärgiks

5(6) olnud jätta pankrotiavalduse menetlusse võtmisest kuni pankroti väljakuulutamiseni sel ajal tekkinud intressivõlga ajutise halduri ega ka riigi kanda.

Intressikohustuse süülise tekkimise kohta nõustub kohus vastutusotsuse lk 15 viiendas ja kuuendas lõigus toodud põhjendustega ega korda neid. Vastutusotsuses tuleb põhjendada, et maksukohustus on tekkinud isiku süülise tegevuse tõttu. Süüliselt maksukohustuse tekitamisest tuleneb ka süüliselt intressikohustuse tekitamine. Maksuhalduril ei tule lisaks kohustusele ära näidata, et isik on tahtlikult või raskest hooletusest maksuvõla tasumata jätnud, sh seda, kas maksuvõla tasumine on pärast selle tekkimist olnud objektiivselt võimalik. Maksuvõla, sh intressivõla tekkimine on juhatuse liikme muude kohustuste rikkumisega põhjuslikus seoses ja selle tagajärje osas ei pea enam juhatuse liikme tahtlust tuvastama.

Kohus märgib, et kaebajal on õigus taotleda MKS § 114 lg 3 alusel maksuvõla kustutamist, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Tegemist on iseseisva haldusmenetlusega. Maksuhalduril puudub kohustus maksuvõla vähendamiseks või kustutamiseks vastutusotsuse koostamise menetluses.

10. Kohus ei nõustu kaebajaga, et talle ärakuulamiseks antud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike. Kaebaja kinnitas vastutusotsuse projekti kättesaamist 11.11.2014 (tl 188). Kaebaja taotlusel pikendati vastuväidete esitamise tähtaega kuni 24.11.2014 (tl 189). Seega oli kaebajal võimalik vastuväiteid esitada kokku vähemalt 13 päeva jooksul. Asjaolu, et kaebaja ei tutvunud selle aja jooksul vastutusotsuse projektiga ilma selleks mõjuvat põhjust ära näitamata, ei ole vastustaja poolt ärakuulamisõiguse rikkumine. Kaebajale oli vastutusotsuse projekt kätte toimetatud ning kas ja millal kaebaja sellega tutvus, oli kaebaja vaba valik. Kui kaebaja otsustab jätta projektiga tutvumata või tutvuda sellega vahetult vastuväidete esitamise tähtaja eel, on tegemist kaebaja riskiga, mis ei tingi vastutusotsuse tühistamist.

11. Kaebaja leiab, et vastutusmenetluse jooksul uuesti tunnistajate poole pöördumata jätmisega rikkus maksuhaldur uurimiskohustust.

Maksuhalduri uurimiskohustus ei ole piiramatu, st maksuhalduril ei ole kohustust iga maksukohustuslase taotletud tõendit uuesti koguda või kogumist kaaluda. Maksuhaldur on kohustatud arvestama kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning koguma asja otsustamiseks vajalikke tõendeid (MKS § 11). Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril tõendite kogumisel kaalutlusõigus. Juhul, kui vajalik tõend on juba kogutud või on antud hinnang, et tõend ei ole usaldusväärne, puudub vajadus tõendi uueks kogumiseks. Sealjuures võib maksuhaldur eelkõige vastutusotsuse andmisel tugineda aluseks olevas maksumenetluses varem kogutud tõenditele ega pea neid uuesti koguma.

Kaebajal on vastutusmenetluse raames õigus esitada vastutusotsusele kõiki vastuväiteid, nagu oleks maksuotsuse adressaadil olnud õigus esitada maksumenetluses. See aga ei tähenda, et isiku taotlusel peab maksuhaldur tingimata tõendid uuesti koguma. Isik peaks tõendite kogumist taotledes ära näitama, miks on sellise tõendi (uuesti) kogumine vajalik.

Kaebaja eriarvamuses on välja toodud, et maksuhaldur ei ole pöördunud vastutusmenetluses tehingupartneri, tehingupartneri endise juhatuse liikme Juri Semjonovi, projektijuhi, tellija ega kellegi kolmanda poole. Samuti on jäetud pöördumata brigadir R. S. poole. Samuti tuleks tööde tegemise osas pöörduda A. S.i, R. A.e, O. M., I.B.i jne poole.

Kohus nõustub vastutusotsuse lk-del 21-22 toodud seisukohtadega. Haldusasja nr 3-14-50087 toimikust nähtub, et maksumenetluses on küsitletud tehingupartneri Swedport OÜ endist juhatuse liiget

J. S.it (kd II tl 65-70), A.S.i (kd II tl 81), R. A.t (kd II tl 153), O. M.t (kd II tl 155-157), I.B.i (kd II tl 160-163) ning ka kummagi objekti tellijat – K. K. (kd II tl 171-173) ja OÜ-d Argonfeld (kd II tl 177-

6(6) 178). Kaebaja ei ole ära näidanud ühtegi uut asjaolu, millest tulenevalt tuleks vastavaid isikuid uuesti küsitleda, sh seda, et uuel küsitlemisel võiksid isikud anda teistsuguseid ütluseid või olulised küsimused jäid küsimata. Asjaolu, et maksuhaldur peab antud ütluseid ebausaldusväärseks, ei anna alust samade ütluste uueks kogumiseks.

R.S. kohta on maksuhaldur vastutusotsuses samuti õigesti märkinud, et kuigi Juri Semjonov andis 17.10.2012 ütluseid, et vestles töötajate osas brigadir R. Z.ga (haldusasi nr 3-14-50087, kd II tl 69 pöördel), siis hiljem kummalgi objektil töötanud isikute nimekirjas teda ei ole (samas tl 72 pöördel). Sellise isiku objektil töötamist ei ole väitnud ka teised isikud. Sh on Juri Semjonov andnud 17.10.2012 ütluseid, et objektidel tekkinud jooksvaid küsimusi lahendas kaebaja (samas tl 69 p 6). Seega ei nähtu teistest tõenditest, et R.S.(Z.) saaks anda ütluseid objektil töötamise kohta, kuna tema objektil töötamist dokumentidest ja ütlustest ei nähtu. Samale järeldusele on jõudnud ka maksuhaldur vastutusotsuses.

12. Kohus juhtis 21.04.2015 määruses kaebaja tähelepanu asjaolule, et kuigi kaebuses on toodud vaid kaks peamist argumenti, on kaebaja varem avaldanud rohkem seisukohti, miks ta leiab, et vastutusotsus on õigusvastane, ning andis kaebajale võimaluse kaebuse täiendamiseks. Lisaks eelpool käsitletud seisukohtadele ei ole kaebaja esitanud rohkem väiteid, miks ta leiab, et vastutusotsus on õigusvastane.

Riigikohus on 19.11.2014 otsuse nr 3-3-1-43-14 punktis 10 selgitanud, et juhatuse liikme vastutuse tekkimise eeldused on: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

Vaidlustatud vastutusotsusega on tuvastatud, et kaebaja on rikkunud kohustusi deklareerida maksudeklaratsioonides õigeid andmeid; sh mitte kajastada alusetult sisendkäibemaksu käibedeklaratsoonides ning tasuda tasumisele kuuluv käibemaksusumma (vastutusotsuse p 5.1). Samuti on vastutusotsuses tuvastatud, et kaebaja kajastas OÜ Clever Invest raamatupidamises tegelikkusele mittevastavaid arveid eesmärgiga vähendada maksukohustust ja tasuda vähem makse (p 5.2). Nimetatud kohustuste rikkumisega on seotud ka intressivõla teke. Kohustuste rikkumine on põhjuslikus seoses maksuvõlaga (p 5.3). Kohtule ei nähtu asjaolusid, mille tõttu tuleks vastutusotsuse järeldusi pidada ilmselgelt ebaõigeteks või põhjendamatuteks. MKS § 150 lg 1 kohaselt on kaebajal kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti, sh põhjusel, et kaebajat peetakse vastutavaks maksupettuse toimepanemise eest (Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13). Kuna kaebaja ei ole vastutusotsuse ebaõigsust tõendanud, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

13. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin