4-15-2714/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2015, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2714 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

R.O kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.04.2015 otsusele väärteoasjas nr 2440, 15, 001690 Kaebuse esitaja

Kaitsja

Vastustaja

Õiguslik alus

Menetlusalune isik: R.O

(isikukood xxx), elukoht xxxx xxxx , töökoht Vandeadvokaadi abi Andi Tubin, e-post: andi@casus.ee Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Heiki Lindus, e-post: ppa@politsei.ee

VTMS § 123, § 132 p 1, § 135

RESOLUTSIOON:

Jätta R.O kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.04.2015 otsus väärteoasjas nr 2440, 15, 001690 muutmata. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kohtuotsuse peale on õigus

esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

2

VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud

tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav 14.09.2015.

Asjaolud ja kaebus

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija

liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Over Lvov koostas menetlusalusele isikule

11.03.2015.a väärteoprotokolli nr AB1422483, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis

11.03.2015 kell m xxxx 09:24 mootorsõidukit Scania G480 r/ haagisega Närko r/m xxxx

Tallinn - Narva mnt 101km-l, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormustele registreeritud määratud väärtusi. Veduki esimesel teljel 8500 kg, tegelik 8631 kg, veduki teisel teljel 9500 kg, tegelik 9659 kg. Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik 49670 kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba. Samuti juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut perioodil 20.02.2015 kuni 21.02.2015 ööpäevane puhkeaja kestvus oli

nõutavast lühem (puhkeaja kestvus 10 tundi ja 16 minutit), juht oli eelnevalt samal nädalal kasutanud kolm korda alla 11 tunnist puhkeaega. Samuti ei olnud kontrollijale esitada haagise registreerimistunnistust. Rikkudes sellega LS § 34 lg 12, LS § 131 lg 1, LS § 88 lg 1, TSM määrus nr 51 § 7 lg 1, MKM määrus nr 42 lisa 1 kood 1109 lg 2g, EÜ 15.03.2006 määrus nr 561/2006 art 8. Väärteod on kvalifitseeritud Teeseaduse § 40`1 lg 1, LS § 238; LS § 249 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi.

01.04.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2440,15,001690 kvalifitseeris kohtuväline menetleja väärteo TeeS § 40 1

lg 1 järgi ja LS § 249 järgi ning määras menetlusalusele isikule rahatrahvi Teeseaduse § 40 1 lg 1 eurot alusel 80 trahviühiku ulatuses, s.o. 320 ja Liiklusseaduse § 249 lg 1 alusel 11 trahviühiku ulatuses s.o. 44 eurot.

2. 15.04.2015 esitas menetlusalune isik R.O Viru Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalvetalituse - liikluspolitseinik Over Lvov 01.04.2015 otsusele väärteoasjas 2440, 15, 001690. Menetlusalune isik R.O pöördus kohtu poole, et tühistada Ida Prefektuuri poolt R.O suhtes 01.04.2015 tehtud otsus väärteoasjas nr 2440, 15, 001690 osas, millega määrati karistus TeeS § 40 1 lg 1 järgi ja teha uus otsus, millega määrati autorongi lubatud üldmassi ületamiseks 1670 kg ning kergendada menetlusalusele isikule määratud karistust TeeS § 40 1

lg 1 järgi.

3

Kohtuistungil taotles menetlusaluse isiku kaitsja VTMS § 29 lg 1 p 6 kohaselt väärteomenetluse

lõpetamis isiku karistamist TeeS § t, mis puudutas 40 1

lg 1 järgi. Kaitsja hinnangul kuna teeseadus o alates 01.07.2015 kehtetu, tuli

li väärteomenetlus selles osas lõpetada.

Alternatiivselt palus kaitsja juhul kui menetluse lõpetamiseks alust ei ole, kaaluda karistuse kergendamist.

3. Kaebuse kohaselt, kaitsja nud ei nõustu R.O suhtes koostatud väärteo otsusega. Kaitsja leidis, et kohtuväline menetleja on 11.03.2015.a koostatud väärteoprotokollis rikkumise

kirjeldusena märkinud lubatud autorongi suurimaks massiks 44 000 kg, tegelikuks massiks tuvastati autorongil 49 670 kg. Rikkumise kirjelduses on märgitud, et juhil ei olnud selle kohta

esitada eriluba. 01.04.2015.a otsuses on kohtuväline menetleja selgitanud, et teedeja sideministri määrusest nr 51 § 7 lg st 4 nähtub, et ümarpuitu võib lubatust roh - kem vedada juhul, kui on täidetud nimetatud tingimused sh sõidukite tegelikud massid ei tohi ületada registrimassi ja teljekoormused ei tohi ületada registriteljekoormuseid. Menetlusaluse isiku poolt teostava

veoseveo puhul olid need nõuded rikutud ja seeläbi ei saanud sellisele veosele kehtestatud

veoluba kehtida. Kaitsja ei vaidlustanud menetlusaluse isiku autorongi kaalumise tulemusi,

olles seisukohal, et autorongi üldmassi ja teljekoormuste tuvastamisel kasutati asjakohast mõõtemetoodikat. Kaitsja ei n ustunud õ kohtuvälise menetleja seisukohaga, et autorongi suurim lubatud mass oli 44 000 kg (lubatud suurim üldmass ilma veoloata liiklemisel). Maanteeamet väljastas 09.03.2015.a menetlusaluse isiku veokile ja haagisele veoloa (lisatud kaebusele), mille koha

selt autorongi lubatud suurimaks üldmassiks oli 48 000 kg. Menetlusalune isik võimaldas

kohapeal kohtuvälise menetleja ametnikele veoloa kontrollimist digitaalsel kujul, edastades

ametnikele kontrollkoodi. Teede- 51 ja sideministri 21. mai 2001. a määruse nr „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ § 5 lg 1, kohaselt luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise

õigust omava isiku nõudel. Selle kohustuse eesmärgiks on tagada kontrollijale võimalus kohapeal veenduda veoloa olemasolus ning selle tingimustest kinnipidamises. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-111-13 p-s 11 selgitanud, et see eesmärk on saavutatav ka olukorras, kus isikule on väljastatud luba digitaalselt ja tal on võimalik see elektroonilisel andmekandjal kontrolli

teostavale isikule edastada. Seega ei saa vaidluse all olla asjaolu, et menetlusalune isik on kohapeal kohtuvälise menetleja ametnikele kontrollimiseks esitanud Seetõttu kehtiva veoloa.

on põhjendamatu kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt autorongi suurim lubatud

mass oli 44 000 kg ning seda alljärgneval põhjusel: Kohtuväline menetleja on oma otsuses tuginenud asjaolule, et menetlusaluse isiku poolt esitatud veoluba oli kehtetu, kuna ületatud oli nii autorongi lubatud üldmass, veoki lubatud üldmass, samuti ületasid teljekoormused lubatud registriteljekoormusi.

4. Kaitsja rõhutas, et kohtuvälisel menetlejal puudus seadusest tulenev alus tunnistada kehtetuks Maanteeameti, kui haldusorgani poolt menetlusalusele isikule väljastatud veoluba (haldusakt HMS § 51 lg 1 järgi), mille kohaselt autorongi lubatud suurim üldmass võis olla 48 000 kg. Kohtuväline menetleja, võttes otsuse tegemisel aluseks veoloa kehtetuse, märkides, et autorongi lubatud suurim üldmass oli 44 000 tonni, on ületanud talle antud pädevuse piire. Kaitsja hinnangul oli kohtuväline menetleja kohustatud otsuse tegemisel arvestama asjaoluga,

et menetlusalune isik omas kehtivat veoluba, mille kohaselt autorongi suurimaks lubatud

4

üldmassiks oli 48 000 kg. Seega oli menetlusaluse isiku poolt juhitud autorongi üldmass

ületatud 1670 kg võrra. ühistada Politsei Menetlusaluse isiku kaitsja taotles kaebuses t - ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalvetalituse - otsus väärteoasjas nr 2440,15,001690 osas, milles R.O-le määrati karistus TeeS § 401 lg 1 järgi ja teha uus otsus, millega määrata autorongi lubatud üldmassi ületamiseks 1670 kg ning kergendada menetlusalusele isikule määratud karistust TeeS § 40 1

lg 1 järgi.

Vastus

5. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikes vastustes menetlusaluse isiku R.O kaebusele oli seis alust ei ole. ukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks

6. s, et 11.03.2015 koostatud massimõõteseadme kasutamise protokolli teiselt küljelt nähtu

autorongi koosseisus oleva veduki (sõiduk) puhul on kahe telje teljekoormused ületasid

registriteljekoormuseid. s Autorongi kuuluva veduki (sõiduk) tegelik mass ületa sõiduki

registrimassi. Eeltoodu alusel eirati

veoseveo puhul TSM määruse nr 51 § 7 lg 4 p 5 ja 6 sätestatud nõuded. Eelpool nimetatud Riigikohtu lahendi p 10 kohaselt tohib erivedu teostada

üksnes loas toodud tingimustele. Menetlusalusele isikule väljastatud veoloal on selgelt ja üheselt kirja pandud märkus – käesolev eriluba

kehtib ainult sellisel juhul, kui vedaja poolt on täidetud TSM määruse nr 51 § 7 lg 4 sätestatud tingimu . Ka määruse § 7 lg 4 sõnastuses on sed kirja pandud, et eriloa alusel vedu on lubatav ka juhul, kui on täidetud järgmised tingimused.

Käesoleva juhtumi puhul on tuvastatud määruses sätestatud eritingimuste rikkumine. Seega

tuginedes eriloale märgitule ja TSM määruses sätestatule ei saanud politseiametnike poolt tuvastatud tulemustega veosele menetlusalusele isikule väljastatud veoluba kehtida.

7. Kohtuväline menetleja leidis, et väär on kaebuses olev viide sellele, et menetlusalusele isikule

Maanteeameti poolt väljastatud veoloa on kehtetuks tunnistanud kohtuväline menetleja. Tuginedes Maanteeameti poolt veoloale kantud märkusele ning TSM määruse sõnastusele on

veoseluba kehtetu, kui on rikutud eritingimusi. Seega veoluba ei ole kehtetuks tunnistatud kohtu

välise menetleja poolt, vaid veoloa kehtetus tuleneb seadusest ja veoloal sätestatust.

8.

nud Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebuse p 2.2 alalõigus kaebaja tõlgendusega

veoloa kontrolli ja veoloa esitamise kohustuse korra kohta. Kaebaja viidates seejuures ka RKKK lahendi p 11- s . le tõlgenda lahendis esitatud seisukohta vääralt Nimetatud alalõigus on kaebuses kirjutatud järgnev: menetlusalune isik on kohapeal kohtuvälise menetleja ametnikele

võimaldanud veoloa kontrollimist digitaalsel kujul, edastades ametnikele kontrollkoodi. Kaebusest ei nähtu , millisele sättele tuginedes peab kontrollijale just kontrollkoodi esitama. nud

9. Riigikohutu otsuses nr 3-1-1-111-13 p-s 11 on selgitatud, et teedeja sideministri 21. mai 2001. a määruse nr 51„Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ § 5 lg 1, et luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel. Selle kohustuse eesmärgiks on tagada kontrollijale

võimalus kohapeal veenduda eriloa olemasolus ning selle tingimustest kinnipidamises. See

eesmärk on saavutatav ka olukorras, kus isikule on väljastatud luba digitaalselt ja tal on võimalik see elektroonilisel andmekandjal kontrolli teostavale isikule esitada. Seda enam, et

5

veoload on varustatud ka kontrollkoodidega, mis võimaldavad kahtluse korral kontrollida nende kehtivust veolubade infosüsteemis.

10. Eeltoodu alusel peab vedajal kaasas olema luba. Luba võib olla esitatud kas paberikandjal

või digitaalsel kujul s.t. loal olevad tingimused ja asjaolud peavad olema nähtavad vedajale enne väljasõitu. Siinkohal ei piisa ametnikele kontrollimise hetkel kontrollkoodi esitamisest. Seadusest tuleb kohustus esitada luba, mitte kontrollkood. Kontrollkood on vajalik juhuks, kui tekib kahtlus ning vajadus kontrollida veoloa kehtivust veolubade infosüsteemis.

11.

Kohtuväline menetleja juhtis tähelepanu sellele, et käesoleva juhtumi puhul ei ole isikule

otseselt süüks pandud seda, et ta on jätnud veoloa esitamata, vaid tal puudus mõõtmistega

tuvastatud tulemustele vastavat veoluba ning ka asjaolu, kas OÜ 9.03.2015 väljastatud xxxx

veoluba oli mõõtmistulemuste põhjal kehtiv, tuginedes seejuures veoloal kirjapandule ja seadusele.

Kohtuotsuse

põhjendused

12. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab

väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja

materjalidega, leiab, et Politseija R.O kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.04.2015 otsus väärteoasjas nr 2440, 15, 001690 muutmata.

13. - Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3

7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

14. Kohus loeb menetlusaluse isiku R.O süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

Kohus loeb süü tõendatuks väärteoprotokolliga, millest nähtub, et R.O juhtis

11.03.2015 kell 09:24 mootorsõidukit Scania G480 r/ haagisega Närko r/ m xxxx m xxxx

Tallinn - Narva mnt 101km-l, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormustele registreeritud määratud väärtusi. Veduki esimesel teljel 8500 kg, tegelik 8631 kg, veduki teisel teljel 9500 kg, tegelik 9659 kg. Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik 49670 kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba. Samuti juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut perioodil 20.02.2015 kuni 21.02.2015 ööpäevane puhkeaja kestvus oli

nõutavast lühem (puhkeaja kestvus 10 tundi ja 16 minutit), juht oli eelnevalt samal nädalal kasutanud kolm korda alla 11 tunnist puhkeaega. Samuti ei olnud kontrollijale esitada haagise registreerimistunnistust.

6

15. veel Kohus loeb süü tõendatuks massimõõteseadme kasutamise protokolliga, mis on

koostatud 11.03.2015 Tallinn-Narva mnt 101 R.O kilomeetril ning millest nähtub, et

poolt juhitud Scania G480 r/m xxxx mootorsõiduk haagisega Närko r/m xxxx 11.03.2015 kell 09:41 Tallinn-Narva mnt 101 kilomeetril kaalumise tulemusena: 1) veduki esimese telje koormus lubatud 8500 kg, vasak 4340 kg, parem 4620 kg, tulem 8631 kg, lubatust üle 131 kg; 2) veduki teise telje koormus lubatud 9500 kg, vasak4660 kg, parem 5060 kg, tulem 9368 kg, telj

ekoormus lubatut ei ületanud; 3) veduki kolmanda telje koormus lubatud 9500 kg, vasak 4520 kg, parem 5500 kg, tulem 9659 kg, 159 lubatust üle kg. Kogukoormuseks oli lubatud 44000 kg, kuid tegelikuks kogukoormuseks saadi tulem 49670 kg, mis ületas lubatut 5670 kg võrra. Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit

ja mõõtemetoodikat. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud mõõtetulemusi, olles seisukohal, et autorongi üldmassi ja teljekoormuste tuvastamisel on kasutatud asjakohast mõõtemetoodikat.

16. veel tunnistaja K P mille kohaselt 11.03.2015 Kohus loeb süü tõendatuks ütlustega, teostades liiklusjärelevalvet koos liikluspolitseinik Over Lvoviga Rakvere- -Maarja teel Väike

kutsuti neid Tallinn-Narva mnt 101. km, kus oli peatatud autorong, mis teostas

metsamaterjalide vedu. Sõidukit juhtis R.O . Selgus, et autorong ja teljed olid

lubatust raskemad. Isikul ei olnud esitada eriluba. Isikul ei olnud esitada haagise

registreerimistunnistust. Kontrollide - ja puhkeaega, selgus et 20-21.02.2015 s isiku töö regulaarne ööpäevane puhkus nõutavast lühem. koostati väärteoprotokoll. Isikule

17. os Maanteeameti Kohus loeb süü tõendatuks ve eloaga, millest nähtub, et 09.03.2015 on

poolt OÜ `le väljastatud veoluba kontrollkoodiga 10150743139. Veoloal on märgitud xxxx maksimaalseks tegelikuks massiks 48 t. Veoloal on märgitud, et käesolev eriluba kehtib ainult sel juhul, kui vedaja poolt on täidetud TSM 21.05.2001 määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskeka eriveo teostamise tingimused. alulise autoveo eeskiri“ § 7 lg 4 sätestatud

18. Kohtuistungil R.O Kohus loeb süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ülekuulamisega.

ei vaidlustanud tööja puhkeaja rikkumist ning asjaolu, et tal puudus haagise registreerimise tunnistus, kuna see oli ununenud teise veokisse - ja puhkeaja . Ta selgitas töö rikkumise kohta, et ta tegi lühikese päeva asemel pika päeva ja töötunnid olid selleks päevaks täis. Tegemist oli ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumisega. kui ta väljus Eriloa osas selgitas, et koorma laadimise platsilt, siis oli tal veose eriluba olemas, seda kontrollis juba nädal varem. Ta

on kursis eriloale kantud andmetega. Ta mäleta kirjas, et ei tohi ületada s, et eriloal oli

teljekoormust ja ülemassi. Ei osanud selgitada, mis tingimused eriloale olid seatud. R.O selgitas, et ta lähtus 48 t veoloast. Ta palus karistust kergendada, kuna rahatrahv 360 eurot on liiga suur. Tema keskmine palk on 1000 euro ringis. Ta kinnitas, et selle rikkumise ajal kehtis ka eelmine karistus.

19. Kaitsja on kaebuses vaidlustanud R.O-le kasutuses olnud autorong suurima massi kirjelduse- 44 000 kg, kuna 9.03.2015 on Maanteeamet xxxx`le veoluba väljastanud OÜ kontrollkoodiga 10150743139. Veoloal on märgitud maksimaalseks tegelikuks massiks 48 000

7

kg. Kaitsja leidis a suuremast , et väärteo menetlemisel oleks tulnud lähtud veoloal märgitud

massist. Kaebuse kohaselt ei olnud R.O esitada kohtuvälisele menetlejale kirjalikku eriluba, ent luba oli olemas digitaalselt ja selle kohaselt võis autorongi mass olla kuni 48 000 kg.

Kohus leiab, et kaitsja on teinud veoloa olemasolust ebaõigeid järeldusi.

20. Teo toimepanemise ajal kehtinud Teeseadus § 35 lg 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

Teedeja Sideministri (edaspidi TSM) 21.05.2001 määrus nr 51 `` Suuremõõtmelise ja /või raskekaalulise autoveo eeskiri `` a alusel lisaks § 7 lg 4 järgi on ümarpuidu vedu eriveona erilo käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud võimalusele täidetud lubatud ka juhul, kui korraga on

kõik järgmised tingimused:1) autorongi kohta on vormistatud elektrooniline veoseleht; 2) veduk on varustatud GPS-seadmega, mis võimaldab Maanteeametil määrata autorongi asukoha veo ajal; 3) autorong suurima lubatud tegeliku massiga 48 t koosneb 3-teljelisest vedukist ja 3-

teljelisest täishaagisest ning autorong suurima lubatud tegeliku massiga 52 või t koosneb 3 suurema telgede arvuga vedukist ja 4 või suurema telgede arvuga täishaagisest või 4-teljelisest vedukist ja vähemalt 3 teljelisest täishaagisest; 4) autorongi koosseisus olevate sõidukite kõik -

teljed, välja arvatud veduki pööratavate ratastega teljed, on varustatud paarisratastega; 5)

auto 6) rongi koosseisus olevate sõidukite tegelikud massid ei ületa sõidukite registrimasse;

autorongi koosseisus olevate sõidukite tegelikud teljekoormused ei ületa sõidukite

registriteljekoormusi; el 7) autorongi mõõdud ei ületa liiklusseaduse § 80 lõike 3 alus kehtestatud suurimaid lubatud suurusi; 8) veose maht tihumeetrites, veose kaal tonnides ning

autorongi tegelik mass tonnides koos andmetega autorongi asukoha kohta edastatakse

Maanteeametile; Andmete edastamise tehnilised tingimused on avaldatud Maanteeameti veebilehel; 9) iga sihtpunktis vastu võetud veose mahu tihumeetrites ja veose kaalu tonnides

kannab ümarpuidu vastuvõtja vahetult pärast vastuvõtmist elektroonilisele veoselehele; 10) veoteena kasutatakse Maanteeameti veebilehel avaldatud eriveose veoks lubatud teedevõrku

või selle osa või kohaliku omavalitsuse poolt eriloale lisatud veoteed; 11) vedaja on eriloa

taotluses kinnitanud, et ta täidab käesolevas lõikes sätestatud eriveo teostamise tingimusi.

21 xxxx . 9.03.2015 on Maanteeameti poolt OÜ `le väljastatud veoluba kontrollkoodiga 10150743139. Veoloal on märgitud maksimaalseks tegelikuks massiks 48 t. Lisaks sellele on veoloal märgitud, et käesolev eriluba kehtib ainult sel juhul, kui vedaja poolt on täidetud TSM 21.05.2001 määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskeka lulise autoveo eeskiri“ § 7 lg 4 a sätestatud eriveo teostamise tingimused. Antud juhul on kohtuväline menetleja lugenud veoloa

mitte kooskõlas olevaks TSM 21.05.2001 määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ § 7 lg 4 sätestatud eriveo teostamise tingimustega. Kaitsja väide, et kohtuväline menetleja on Maanteeameti poolt väljastatud veoloa kehtetuks tunnistanud, ei vasta eelpool kirjeldatu tõttu tegelikkusele. eoluba ei ole kehtetuks tunnistatud kohtuvälise V menetleja poolt, vaid veoloa kehtetus tulenes

seadusest ja veoloal sätestatust.

22. Teedeja sideministri 21. mai 2001. a määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ § 5 lg 1, sätestab, et luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb

8

esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel.

Selle kohustuse eesmärgiks on tagada kontrollijale võimalus kohapeal veenduda veoloa olemasolus ning selle tingimustest kinnipidamises. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-111-13 p-s 11 selgitanud seda sama eesmärki, mistõttu ei ole õige kaitsja väide, et veoloa tõendamiseks piisanuks kontrollkoodi esitamisest.

23. Kohus on seisukohal, et kohtuvälises menetluses kogutud tõenditest nähtub, et autorong,

millega väärtegu toime pandi, koosnes kolme teljega vedukist ja kolme teljega haagisest. Massimõtteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kõik teljed on kaalutud ning märgitud on kõikide autorongi telgede vasakud ja paremad pooled eraldi. Seega on autorongi, mille lubatud kogukoormuseks on 44 000 kg tegelik koormus (8631 kg + 9368 kg, 9659 kg, 7738 , 6904 kg

kg+ 7370 kg 49670 5670 otsuses on ) kg, mis ületab lubatud koormust kg võrra. Ka väärteo

märgitud suurimaks lubatud massiks 44 000 kg ja tegelikuks massiks 49670 kg. Antud

autorongi tegelik mass oli suurem kui lubatud mass ning see on väärteootsuses õigesti

fikseeritud. Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Kohus on kontrollinud sõiduki koormuse mõõtmise metoodikat ning tuvastas, et mõõtmised on toimunud vastavalt kehtestatud nõuetele. kõiki tõendeid kogumis Seega on kohtu hinnangul

hinnates autorongi tegelik mass suurem autorongi lubatud massist, seega on väärteos teos

väärteokoosseisu tunnused olemas Kohus on analüüsinud kaebuse esitaja kaitsja väidet, et . R.O oli olemas veoseluba 48 000 kg kohta, mistõttu tema autorong ületas lubatud koormust vaid 1670 kg võrra. R.O jättis tähelepanuta, et eriluba kehtis ainult sel juhul, kui vedaja poolt on täidetud TSM 21.05.2001 määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või

ras R.O kekaalulise autoveo eeskiri“ § 7 lg 4 sätestatud eriveo teostamise tingimused. võttis kohtuistungil omaks, et ta ei teadnud, millised olid eelpool nimetatud määruse §. 7 lg. 4 tulenevad eriveo teostamise tingimused.

24. Teo toimepanemise ajal kehtinud TeeS § 401

lg 1 kohaselt normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. LS § 238 kohaselt mootorsõidukivõi trammijuhi poolt sõitjate või veoseveo nõuete rikkumise eest – - karistatakse rahatrahviga

kuni 100 trahviühikut. LS § 249 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase

puhkeaja nõuete rikkumine kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

LS § 242 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest - , kui puudub käesoleva seaduse § – -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226 – – – – 241 sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

25 07.2015, ei . Asjakohane ei ole kaitsja väide nagu teeseaduse kehtetuks tunnistamisega 01. saa R.O enam TeeS § 40 1

Kohus selgitab, et isikut saab lg 1 järgi süüdi mõista. vastutusele võtta üksnes selle seaduse sätte järgi, mis kehtis teo toimepanemise ajal ja karistada

9

teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi (karistusseadustik § 5). Kuna isiku suhtes on vormistatud protokoll ja otsus enne teeseaduse kehtetuks tunnistamist, piisab käesoleval ajal kontrollimisest kas tegu on jätkuvalt karistatav. Teeseaduse § 40 1 1 kirjeldatud tegu on lg

jätkuvalt väärtegu, liiklusseaduse § 2612

lg 1 sõnastuses. Ka on sanktsiooni määr jäänud varasema Teeseaduse §40 1 lg 1 tasemele.

26. Kohus leiab, et R.O d toime kaudse tahtlusega (kaudne tahtlus kui pani väärteo isik

peab võimalikuks süüteoskoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda).

Kohus tuvastas, et R.O tunnistas, et ta ei ole kontrollinud piisavalt täpselt

mootorsõiduki tegelike masside vastavust registrimassile ja teljekoormuste vastavust

registreerimisel määratud väärtustele, mistõttu ta möönis, et need võivad ületada lubatut. Normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega veoki osas ei olnud tal esitada vastavat eriluba, ta rikkus tööja puhkeaja nõudeid, tehes lühikese päeva asemel pika päeva, tal

ei olnud esitada haagise registreerimise tunnistust, kuna see oli ununenud teise veokisse, mistõttu ta möönis, et rikub liiklusseaduse ja teeseadusenõudeid, seega pani ta väärteod toime kaudse tahtlusega.

27. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku R.O väärtegu on koosseisupärane,

õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

28. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 238, LS § 242 lg 1, LS § 249 lg järgi kvalifitseeritud väärteod, kuna need on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 249 lg 1 järgi. Ka TeeS § 40

1 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63

lg 1 kohaselt karistus TeeS § 401 lg 1 järgi. Kergendavateks asjaoludeks oli menetlusaluse isiku süü tunnistamine. uhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1, määrati karistuseks LS § 249 J

lg 1 järgi rahatrahv 11 trahviühiku ulatuses, so 44.00 eurot ja Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 80 t 320 eurot. rahviühiku ulatuses, s.o.

29. Kaebuse esitaja on väitnud, et kohtuväline menetleja on mõistnud menetlusalusele isikule liialt suure karistuse. Kohus leiab, et nimetatud väide on alusetu. Lähtuvalt karistusseadustik § 47 lg 1 kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Käesoleva juhtumi puhul on menetlusalust isikut karistatud LS § 249 lg 1 järgi rahatrahv 11 trahviühiku ulatuses, so 44.00

eurot ja TeeS § 401

80 lg 1 alusel ning määratud karistuseks rahatrahv trahviühikut. Maksimaalne võimalik karistus LS § 249 lg 1 kohaselt on kuni 100 trahviühikut., so 400 eurot

ja TeeS § 401 lg 1 järgi 200 trahviühikut, so 800 eurot. Karistuse mõistmisel on kohtuväline

menetleja arvestanud asjaoluga, et R.O on samaliigiliste väärtegude toimepanemises süüdi tunnistatud 29.08.2014 ja karistatud rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses

10

so 360 eurot. Seega on R.O-le 01.04.2015 määratud karistus seaduslik ja põhjendatud. 30. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta R.O kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.04.2015 otsus väärteoasjas nr 2440, 15, 001690 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Riigikohtu 2 IOON: 5.01.2016 kohtumääruse RESOLUTS Jätta R.O kaitsja vandeadvokaat Andi Tubini kassatsioon menetlusse võtmata.

31.08.2015 kohtuotsus 4-15-

2714 jõustus 25.01.2016 Riigikohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar referent