4-15-6997/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-15-6997

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2015

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-15-6997

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses B.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti

Ida Prefektuuri patrullija Jõhvi politseijaoskonna

liiklusjärelevalvetalituse vanemkorrakaitseametnik

Axxx Exxx10.08.2015.a otsusele v nr äärteoasjas 2440,15,005072.

Menetlusalune isik B.J, isikukood: xxx, xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 3, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Rahuldada B.J-i kaebus. Tühistada Politsei Jõhvi politsei -ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri jaoskonna patrullija

liiklusjärelevalvetalituse vanemkorrakaitseametnik Axxx Exxx 10.08.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2440,15,005072 määramise osas ning teha uus otsus, mis ei lisakaristuse raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Liiklusseaduse § alusel võtta B.J-ilt ära juhtimisõigus 5

224 lg 3 p 1

(viieks) kuuks.

Jätta Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalvetalituse -

vanemkorrakaitseametnik Annika Elm 10.08.2015.a otsus väärteoasjas nr 2440,15,005072 põhikaristuse määramise osas muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220155147099.

K stumisest. aristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõu Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul B.J alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja kohaselt le VTMS § 135 lg 5 väljastusteatega või elektrooniliselt. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui üks kohtumenetluse pool on teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamist.

MENETL

USE KÄIK

13.07.2015 koostas Ida prefektuuri patrulli- Jõhvi politseijaoskonna ja liiklusjärelevalve

liikluspolitseinik Axxx Mxxx v B1422431 B.J-i suhtes selle äärteoprotokolli A

fakti kohta, et xxx maja juures B.J juhile keelatud juhtis mootorsõidukit

seisundis, kui

ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/l kohta - . Nimetatud teoga rikkus B.J +/ 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,10 mg/l LS § sätteid

69 lg 3 . B.J´i tegu on kvalifitseeritud LS § järgi.

224 lg 1

Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi politseijaoskonna patrullija

liiklusjärelevalvetalituse vanemkorrakaitseametnik Axxx Exxx tegi 10.08.2015.a otsuse väärteoasjas nr 2440,15,005072, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga tõendusliku ,

alkomeetri kasutamise protokolliga, ega ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus karistusregistri väljatrükiga.

Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, k rikkus LS § 69 lg nõudeid, mille eest on et

10 mg/l. Menetlusalune isi te nähtud karistus LS § 224 lg 1 alusel. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud . on otsuses märkimata

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati LS § 224 lg järgi B.J rahatrahvig juht

6 kuuks. a 400 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti ära imisõigus

27.08.2015 saabus Viru Maakohtule B.J-i kaebus tema suhtes 10.08.2015 tehtud üldmenetluse otsuse peale nr 2440,15,005072.

KAEBUS

27.08.2015 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul kergem mõista talle lisakaristus. Juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on liiga range karistus. Rahatrahvi määramise osas otsust ei vaidlusta. Juhiluba on talle vajalik töökohustuste täitmiseks ning lapse lasteaeda transportimiseks. Menetlusalune isik avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha v äärteoasjas. Karistusotsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega, mis tulenesid väärteo toimikust ning juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 224 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses s.o. 400 EUR ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Kaebusega ei ole lisatud ka täiendavaid tõendeid.

Kohtuvälise menetleja esindaja on juba väärteootsuse koostamise ajal andnud hinnangu menetlusaluse isiku poolt toimepandud teole, isiku suhtumisele ning hoiakutele üldiselt liikluses ning määratavale karistusele, sõnastades seda järgnevalt: kohtuväline menetleja tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis on seisukohal, et menetlusalusele isikule ette heidetav õigusvastane käitumine vastab liiklusseaduse § lg sätestatud

süüteokoosseisule, puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemise

s süüdi.

Vastavalt karistusregistri andmetele oli menetlusalune isik temale letteheidetavat süütegu

13.07.2015.a toime pannes varasemalt mitmel korral karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ning antud karistused ei ole aegunud ega karistusregistrist kustutatud. B.J on kahel korral karistatud alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras KarS § 424 alusel ning ühel korral liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel ning isikule oli mõistetud Viru Maakohtu poolt arest 30 päeva. Vaatamata varasematele karistustele jätkab isik õigusvastaste süütegude toimepanemist. Arvestades asjaolu, et varasemad karistused ei ole mõjutanud B.J õiguskuulekalt käituma ning ta jätkab mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis, on kohtuväline menetleja seisukoha, et käesolevas väärteoasjas on vajalik määrata isikule lisaks rahatrahvile karistuseks eriõiguse (juhtimisõiguse) äravõtmine, et mõjutada teda edaspidi käituma seaduskuulekalt. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et põhjendatud on ka menetlusalusele isikule määratud põhikaristus, kui ka lisakaristus. Kaebuses on viidatud asjaolule, et menetlusalune isik töötab autojuhina ning juhtimisõigusest ilmajäämine võib kaasa tuua töökoha kaotuse ning tal on vaja pere liikmeid toimetada erinevatesse kohtadesse. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu sellele, et ei kohtueelses menetluses, ega ka kaebusega ei ole menetlusalune isik lisanud tõendeid oma perekonna seisu ega majandusliku olukorra kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja on juba karistusotsuse koostamisel viidanud asjaoludele, millest lähtuvalt isikule määrati põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmine.

Alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimisega seonduvad temaatikat on käsitletud kõik võimalikes meedia kanalites. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust on varasemalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesoleva juhtumi puhul oli menetlusalusel isikul teadmine, et ta eelneval õhtu tarbis alkoholi, kuid ta siiski ei teinud kõike endast olenevat, et oma seisundit enne väljasõitu kontrollida. Samas ei ole varasemalt määratud karistused avaldanud isikule mingit mõju.

Iseenesest asjaolu, et menetlusalune isiku sõnade kohaselt sõltub juhtimisõiguse allesjäämisest ka tema töökoha allesjäämine, ei välista see isiku suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Selle kohta on seisukoha öelnud ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-

26-10 p 7 milles on öelnud: “Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust

väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu“.

Ennekõike peab siiski juht liikluses välja näitama, et on asunud seaduskuulekamalt käituma ning ei ole ohtlik nii endale, kui ka teistele liiklejatele. Käesoleva juhtumi puhul aga on menetlusalune isik jätkuvalt toime õigusrikkumisi, mis on seotud alkoholi piirmäära ületamisega.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Süüdistus puudutab LS § 69 lg rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 224 lg järgi.

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid:

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 7), mille kohaselt xxx B.J-i suhtes indikaatorvahendit Alcoquant 7110, mis andis positiivse tulemuse 0,15 mg/l

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl ) ja tõendusliku alkomeetri tulemuse

väljatrükk, mille kohaselt alkoholisisalduse piirmära xxx tuvastati B.J

ületamine, laiendmääramatust arvestades on lõplik tulemus on 0, mg/l. Mõõtmise

teostamisel on kasutatud alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr.ARBK-0027, taatlemistunnistus nr TTRC-14/0056. Protokollist nähtub, et mõõtmise teostamise kohaks on märgitud: xxxontrollile allutatud isik andis protokollile oma allkirja;

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 1 andis 1), mille kohaselt B.J ütlusi, et 12.07.2015 jõi sõpradega kalal õlut, hommikul üles tõusts tundis end normaalselt ja sõitis tööle. Palubjuhtimisõigust mitte ära võtta, kuna tema töö on seotud autoganing samuti viib ta last trenni ja logopeedi juurde. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 13

), mille kohaselt on B.J kõrvaldatud

xxx tud , kuna on alusta arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle luba piirmäära või et ta on joobeseisundis. Isikul taotlusi ei ole ja on sellele omakäeliselt alla kirjutanud; Tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl osales reidil „Kõik 14), mille kohaselt Mxxx xxxeostas

puhuvad“ indikaatrovahendiga ning sai tulemuseks xxx, kontrollis juhti B.J

0,15 mg/l. Juhatas juhi edasisteks menetlustoiminguteks politseibussi, kus temaga tegeles edasi Alxxx Mxx. Karistusregistri andmed B.J-i kohta (lk 15- ub, et tal on 2 kehtivat 16), millest näht

väärteokaristust, millest üks on seotud lubatud alkoholipiirmäära ületamisega ning samuti 2 kehtivat väärteokaristust, mis mõlemad on mõistetud joobeseisundis mootorsõiduki jutimise eest.

Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi.

Käesolevas asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et

B.J

juhtis sõiduautot, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õh s oli mitte väiksem kui 0, u mg/l.

LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg sätestab, et ootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku m

poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi – sisaldus 0,10 0,24 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega pani menetlusalune isik toime LS § 224 lg sätestatud rikkumise.

B.J lisakaristuse tunnistab väärteo toimepanemist. Vaidluse esemeks on määramine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates vähendada.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et , juhtides B.J

mootorsõidukit i toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava juhile keelatud seisundis, pan

väärteo läbi. KarS § 1 on väärteona karistatav nii ettevaatamatusest hooletuse

5 lg 3 kohaselt tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kars § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundl

iku suhtumise korral pidanud ette nägema. B.J oli tarvitanud alkoholi, arvas, et hommikul rooli istudes on eelmisel päeval joove kadunud, jättis selle fakti alkomeetriga kontrollimata, kuigi oleks pidanud seda tegema ja seega pidi ta möönma kee võimalust latud seisundi esinemise autorooli istumisel.

Seega on tuvastatud, et B.J, juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,10 mg/l kohta, tegutses ettevaatamatusest hoo ja seega on kinnitust leidnud B.J-i poolt letuse läbi

Liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine nii objektiivse kui ka subjektiivse külje poolt.

Kohus ei tuvastanud B.J-i puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et on talle B.J

süüks arvatud LS § 224 lg järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rik

utud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

10.08.2015 B.J ning tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega tunnistati süüdi

karistati

224 lg 1 LS § järgi rahatrahviga 400 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti ära juhtimisõigus 6 kuuks. Kaebuse esitaja palus lisakaristus. mõista kergem

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

LS § mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

224 lg 1 kohaselt karistatakse

isiku p 0,49 oolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20– milligrammi või kelle

ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10– – 0,24 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitud pole karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Tutvunud asja materjalidega ei tuvastanud kohus B.J-i suhtes kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, seega need puuduvad.

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti valinud karistuse liigiks rahalise karistuse. Kuna menetlusalune isik ei vaidlus

tanud selle suurust, siis ei hakka kohus seda ka analüüsima.

Lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus, kuna on kahel korral karistatud B.J alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras KarS § 424 alusel ning ühel korral liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel ning isikule oli mõistetud Viru Maakohtu poolt arest 30 päeva. Vaatamata varasematele karistustele jätkab isik õigusvastaste süütegude toimepanemist. Arvestades asjaolu, et varasemad karistused ei ole mõjutanud Roman

B.J õiguskuulekalt käituma ning ta jätkab mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis, on kohtuväline menetleja seisukoha , et käesolevas väärteoasjas on vajalik määrata l isikule lisaks rahatrahvile karistuseks eriõiguse (juhtimisõiguse) äravõtmine, et mõjutada teda edaspidi käituma seaduskuulekalt.

Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 05.05.2014 otsusega tunnistati B.J süüdi

KarS § 424 järgi, mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Karsõ 74 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Viru Maakohtu 18.12.2013 otsusega mõistetud 2 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 7 kuud vangistust. Karistuse hulka loeti eelvangistuses viibitud 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 414 tundi 1 aasta jooksul. Kohtuotsuse jõustus 21.05.2015, seega on karistus käesolevaks hekteks kantud. KarS § 50 lg

1 p 1 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. B.J-ilt

Kohus leiab, et B.J pole oma eelnevatest karistustest teinud vajalikke järeldusi ning pani ettevaatamatusest taas toime uue väärteo. Isiku süü ei ole suur, kuna alkoholipiirmäär oli ületatud kõige minimaalsemas määras. Kohus peab vajalikuks lisakaristuse määramist, kuid seda veidi väiksemas määras, kui määras seda kohtuväline menetleja. Samas ei pea kohus eripreventiivseid eesmärke silmas pidades võimalikuks määrata seda vähem, kui Viru Maakohtu 05.05.2014 otsusega määratud 4 kuud. Lisakaristusena tuleb

B.J-ilt ära võtta juhtimisõigus 5 kuuks. KOHTU MEE™ED

B.J-i kaebus tuleb rahuldada,

tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri

Jõhvi politseijaoskonna ja liiklusjärelevalvetalituse vanemkorrakaitseametnik patrulli- Axxxxx r 2440,15,005072 lisa 10.08.2015.a otsus väärteoasjas n karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko