4-15-6358/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-6358

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. septembril 2015.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja nr

4-15-6358 (kiirmenetluse ostus 10220151148157)

Kohtunik

Katre Poljakova

Väärteoasi esitatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti I.K Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.07.2015.a kiirmenetluse otsusele nr 10220151148157 väärteoasjas nr 2302,15,012045;

Kohtumenetluse pooled , isikukood: XXX, Menetlusalune isik: I.K Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht: XXX, e-post: XXX;

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus (Rahumäe tee 6/1 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses

Kohus juhindub

V™S § 120 lg 1; § 132 p 2

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.K poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 04.08.2015.a esitatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.07.2015.a väärteoasjas nr 2302,15,012045 koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220151148157.

2. Tühistada osaliselt Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.07.2015.a kiirmenetluse otsus nr

10220151148157 I.K-le (I.K) LS § 259 lg 2 p 3 alusel määratud rahatrahvi suuruse osas ja karistada I.K LS § 259 lg 2 p 3 alusel rahatrahviga 15 (viisteist) trahviühikut s.o summas 60.- (kuuskümmend) eurot, sisuliselt jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

3. Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja poolt 29.07.2015 kiirmenetluse otsuses nr 10220151148157 otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvetele märkides viitenumbriks 10220151148157. Kui nimetatud tähtajaks ei ole rahatrahv tasutud, siis saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks.

4. Käesolev kohtuotsus teha teatavaks kaebus esitaja I.K-le ja Politsei – ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.07.2015.a väärteoasjas nr 2302,15,012045 koostatud kiirmenetluse otsusega nr 10220151148157 karistati menetlusalust isikut I.K (I.K) Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 259 lg 2 p 3 alusel rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o summas 220.- eurot.

Eelpool märgitud väärteoasjas koostatud kiirmenetluse otsuse kohaselt I.K 29.07.2015.a kella 18:53 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Punane 14A juures jalakäijana ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas. Ülekäigu rada oli lähemal kui 100 meetrit, tekitades sellega liiklusohu, sundides patrullsõiduki juhti oluliselt vähendama sõiduki sõidukiirust ning peatuma, et vältida kokkupõrget, rikkudes selliselt LS § 24 lg 2 sätteid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 259 lg 2 p 3 järgi.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Eelpool märgitud kiirmenetluse otsusele esitas I.K 04.08.2015.a Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumajale kaebuse, millises taotleb temale karistuseks mõistetud rahatrahvi 55 trahviühiku s.o 220 euro tühistamist ja karistuse vähendamist. Nimelt selgitab I.K kohtule esitatud kaebuses, et tema Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitsei Sander Kullamaa 29.07.2015.a otsusega karistas teda – I.K LS § 259 lg 2 p 3 rikkumise eest rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses s.o summas 220 eurot, määrates rahatrahvi tasumise ositi. Rahatrahv määrati talle seetõttu, et tema – I.K jalakäijana 29.07.2015.a kella 18.53 paiku Tallinnas, aadressil Punane 23/25 ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas kuigi ülekäigu rada oli lähemal kui 100 meetrit, millega tekitas ta liiklusohu, sundides patrullsõiduki juhti oluliselt vähendama sõiduki sõidukiirust ning peatuma, et vältida kokkupõrget. Kaebaja I.K märgib kohtule esitatud kaebuses, et tema taotleb kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsuse tühistamist ja leebema karistuse määramist. Nimelt asub ta seisukohale, et kohtuväline menetleja rikkus karistuse kohaldamise põhimõtteid. Karistuse suuruse määramisel kohtuväline menetleja ei arvestanud kergendava asjaoluna isiku kahetsust ning viimase selgitusi, kuid märkis küll otsuses, et seda on arvestatud. Samuti asub ta seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistuse mõju karistatavale.

Nõustub ta sellega, et trahvisumma suuruse määramine on kohtuvälise menetleja diskretsiooniotsus. Antud juhul kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, miks just sellise summa s.o 220 euro kohaldamine on proportsionaalne toimepandud süüteoga. Kaebus esitaja I.K tunnistab, et tegemist on süülise käitumisega ja ta on nõus selle eest ka vastutama, ta kahetseb tehtut ning palub kohtul määrata leebem karistus, kuna tegemist on esmakordse rikkumisega. Leiab, et karistuse mõistmisel tuleks hinnata tema süü suurust, teda iseloomustavaid andmeid ja ka muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel. Lähtudes juba mõistetud karistusest s.t rahatrahvi olemuse mõjust, leiab ta, et see on juba piisav täitmaks karistuse eesmärki – st. mõjutada teda edasisest õigusrikkumisest hoiduma. Kohtult palub ta arvestada ka asjaoluga, et tema – I.K on pensionär ja mõistetud rahatrahvi summa on tema jaoks väga suur ja seda isegi siis kui tasuda ositi. Võttes arvesse määratud trahvi 220 euro ulatust siis on võimalik, et see tekitab tema jaoks majandusliku iseloomuga raskusi eriti olles pensionil.

Kaebuse esitaja I.K märgib kohtule esitatud kaebuses, et vajaduse korral on ta nõus osalema kohtuistungil, aga samuti nõustub ta sellega, kui asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja esitas 14.08.2015.a kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab samuti, et käesolevat väärteoasja on kohtul võimalik menetleda kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja selgitab, et tutvunud I.K kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega asuvad nad seisukohale, et I.K süüline käitumine LS § 24 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud ja viimase poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh videosalvestusega ning nendel – kohtuvälisel menetlejal puudub alus kahelda videosalvestusel kajastuva usaldusväärsuses. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 259 lg 2 p

3 järgi.

Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse. Kohtule selgitatakse, et videosalvestusest nähtuvalt ei saanud menetlusalusele isikule jääda märkamata temast pisut vasakule jääv fooridega reguleeritud ülekäigurada ja sõiduteele astudes temale paremalt poolt lähenev sõiduk. Võttes arvesse, et sõidutee, mida kaebaja ületas on äärmiselt tiheda liiklusega tänav ja tegemist oli kaebajale tuttava piirkonnaga, kuna see jääb viimase kodukoha vahetusse lähedusse, kohas, kus kaebaja teed ületas, puudub ülekäigurajale viitav märgistus ning lähim ülekäigurada oli tema nägemisulatuses siis seega ei saanud tegemist olla tähelepanematusest toimepandud teoga. Kohtuväline menetleja on veendunud, et kaebaja sai ilmselgelt aru, et ta ületab teed selleks mitte ettenähtud kohas. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu teadmisele, et LS § 259 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses määranud karistuseks rahatrahvi 55 trahviühiku ulatuses s.o 220 eurot. Märkimisväärseks tuleb pidada teadmist, et KarS § 56 g 1 sätetest tulenevalt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et nemad on arvestanud isiku puhtsüdamliku kahetsusega, asjaoluga, et menetlusalusel isikul puudusid kehtivad väärteokaristused ning puudusid ka karistust raskendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on pidanud oluliseks juhtida kohtu tähelepanu sellele, et rikkumine oli pandud toime Tallinna Lasnamäe linnaosa ühe tihedama liiklusega tänaval, seega on kohtuvälise menetleja hinnangul tegemist vähemalt keskmise raskusega rikkumisega, mistõttu on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus igati proportsionaalne. Asjaolu, et kaebajat ei ole varasemalt karistatud jalakäijana ega ka ühegi teise liiklusnõuete rikkumise eest, näitab, et tegemist on pigem juhusliku kui harjumuspärase rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta I.K kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus muutmata.

Kohtuotsuse motiivid

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nii kohtuväline menetleja kui ka kaebuse esitaja on avaldanud, et nemad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et V™S § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja täies ulatuses arutamise nõue tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata V™S §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata V™S § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. V™S § 133 p 4 kohaselt peab kohus vajalikuks välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. (vt RKKKo 3-1-1-16-14, p 6). I.K-le LS § 259 lg 2 p 3 järgi inkrimineeritud väärteo osas leiab kohus järgmist: Kaebuse esitaja I.K ei ole vaidlustanud seda nagu tema ei oleks toime pannud talle inkrimineeritud väärtegu. Nimelt on kaebaja kohtule esitatud kaebuses kinnitanud, et tõepoolest

29.07.2015.a kella 18:53 ajal Tallinnas aadressil Punane 23/25 ületas ta sõiduteed, tehes seda selleks mitte ettenähtud kohas, tehtut ta kahetseb ja on nõus ka vastutust kandma. (kd I tl 1-2)

Märgitut on kaebuse esitaja I.K kinnitanud ka väärteoasja menetluse kohtueelses menetluses, andes ütlusi (kd I tl 8 pöördel) ning samuti kinnitab kaebuse menetlusaluse isikuna esitaja poolt toime pandud väärtegu käesoleva väärteoasja menetluse raames kogutud, tõendite hulka lisatud, , millisel on karjastatud kaebuse esitajale

1 CD-plaadile salvestatud videosalvestus kiirmenetluse otsuses etteheidetud väärteosündmus. Kohtuvälise menetleja poolt heidetakse I.K-le ette Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 24 lg

2 tuleneva nõude rikkumist.

Nimelt LS § 24 lg 2 kohaselt kui käigusillale või - tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.

Käesoleval hetkel ei ole tekkinud vaidlust ka selles, et aadressil Punane 23/25, Tallinn – kus väärteo toimepanemine aset leidis läheduses s.t vähem kui 100 meetri kaugusel asus ülekäigurada. Märgitu on kohtu hinnangul tõendamist leidnud käesoleva väärteoasja menetluse raames kogutud tõendiga ja nimelt eelpool nimetatud , milliselt on näha, et kohas, kus kaebuse videosalvestusega esitaja teed ületab vahetusse lähedusse jääb mitu ülekäigurada (videosalvestus 00:05; 00:14 ja

00:28). Kohus juhib tähelepanu teadmisele, et LS § 2 p 31 kohaselt liiklusoht on olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või - kiirust või peatuma. Menetlusalune isik I.K ei ole vastu vaielnud sellele, et 29.07.2015.a kella 18.53 ajal, kui tema Punane 23/25, Tallinnas ületas selleks mitte ettenähtud kohas sõiduteed ei oleks pidanud kiirmenetluse otsuses märgitud partrullsõiduki juht ohu vältimiseks vähendama enda sõiduki sõidukiirust ning peatuma. Kahtlemata kaebuse esitaja poolt ootamatul selleks mitte ettenähtud kohas sõiduteele astumine ning selle tõttu kaasliikleja – mootorsõidukijuhi - järsult sõidukiiruse muutmine ootamatu takistuse tõttu teel võib tekitada ka liiklusohu LS § 2 p 31 tähenduses.

Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega, eelkõige videosalvestusega tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja I.K kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas rikkus LS § 24 g 2 nõudeid. Nimelt on märgitud videosalvestusest näha, et 29.07.2015.a kella 18.53 ajal oli vihmane ilm, kaebuse esitaja I.K, hoides käes ja silmade ees vihmavarju astub sõiduteele selleks mitte ettenähtud kohas, temast möödunud sõitva sõiduauto ning temast paremalt seisva raskeveoki tagant. Samuti on märgitud videosalvestuselt näha, et kaebuse esitaja teed ületades ei vaata kordagi ei paremale ega ka vasakule selleks, et veenduda ohutus teeületamises.

Samuti on videosalvestuselt näha, et I.K väära käitumise tõttu on pidanud viimase õigusrikkumist salvestanud sõiduauto juht oluliselt vähendama oma sõidukiirust ning seisma jääma (videosalvestus 00:20-00:28).

Ülalmärgitud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et I.K poolt jalakäijana 29.07.2015.a kella 18.53 ajal sõidutee ületamine selleks mitte ettenähtud kohas olukorras, kus ülekäigurada oli lähemal kui 100 meetrit, tekitades sellega liiklusohu, sundides patrullsõiduki juhti oluliselt vähendama sõiduki sõidukiirust, selleks et välitida kokkupõrget on täielikult tõendamist leidnud ning tema suhtes LS § 259 lg 2 p 3 järgi inkrimineeritud väärtegu õigesti kvalifitseeritud. LS § 259 lg 2 p 3 kohaselt s.o jalakäija poolt liiklusnõuete muu rikkumine ja nimelt jalakäija poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub LS §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis ja, kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et just

I.K on isikuks, kes on toime pannud temale 29.07.2015.a koostatud kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärteo ja nimelt jalakäijana ületas ta sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas. Ülekäigurada oli lähemal kui 100 meetrit. Tekitades sellega liiklusohu, sundides patrullsõiduki juhti oluliselt vähendama sõiduki sõidukiirust ning peatuma, et vältida kokkupõrget.

Arvestades asjaolu, et I.K ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas ja seda vaatamata sellele, et läheduses s.t vähem kui 100 meetri kaugusel oli selleks mitu ettenähtud kohta pani I.K LS § 259 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud väärteo kohtu hinnangul toime tahtlikult. Menetlusaluse isiku karistus: Kohus ei ole tuvastanud I.K käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. I.K taotleb kohtult temale määratud rahatrahvi 55 trahviühiku s.o summas 220 eurot vähendamist.

Kohtule esitatud I.K suhtes koostatud kiirmenetluse otsusest nr 10220151148157 nähtub, et kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et menetlusalune isik on rikkunud LS §

24 lg 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 259 lg 2 p 3 järgi, karistust kergendavaks asjaoluks on loetud menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust, karistuse mõistmisel on arvesse võetud asjaolu, et menetlusalusel isikul ei ole kehtivaid karistusi Liiklusseaduse rikkumiste eest, karsitust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning juhindudes KarS § 56 lg 1 määrati kaebuse esitajale karistuseks rahatrahv 55 trahviühikut s.o 220 eurot, millist võimaldati tasuda ositi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuid tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.

Juba eelnevalt märgitu kohaselt LS § 259 lg 2 p 3 kohaselt on karistatav jalakäija poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud liiklusoht ning seda rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Hinnates I.K süü suurust LS § 259 lg 2 p 3 alusel kvalifitseeritavas teos, leiab kohus, et viimase süü toimepandud teos ei olnud väga suur ja seda võib pidada keskmisest oluliselt väiksemaks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik I.K ületades kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas vaatamata sellele, et läheduses asus ülekäigurada ei tekitanud otseselt sellist liiklusohtlikku olukorda, milline konkreetsel juhul oleks kaasa toonud raske tagajärje või olulise kahju. Kohtule esitatud tõenditest videosalvestisest – nähtub, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise hetkel ei olnud liiklustihedus suur.

Kohus viitab Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-40-04 ja nr 3-1-1-99-06 avaldatule ja nimelt on

Riigikohus märkinud, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama ka süüdlase isikut. Kohus leiab, et kehtivate karistuste olemasolu on kõnekas asjaolu iseloomustamaks isiku õiguskuulekust ja seda tuleb uute karistuste mõistmisel ka arvesse võtta otsustamaks tõhusaima karistusmeetme küsimust. Käesoleval hetkel ei ole kohtule vähetähtsaks teadmine, et kaebuse esitaja I.K hoopis puuduvad väärteokaristused, nimelt ei ole viimast kunagi väärtegude toimepanemise eest karistatud, märgitut toetab tema suhtes väljastatud väärteoasja materjalide juurde lisatud (kd I tl 9) ning märgitut peab kohus karistusregistri õiend menetlusalust isikut iseloomustavaks asjaoluks.

Kohus asub seisukohale, et I.K on kohtule esitatud kaebuses avaldanud siirast kahetsust olles valmis toime pandud rikkumise eest vastutust kandma, kohus peab menetlusaluse isiku avaldatud kahetsust karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses nii nagu seda on karistuse määramisel arvestanud ka kohtuväline menetleja. Erinevalt kohtuvälise menetleja arvamusest asub kohus seisukohale s.t kohus arvestades kaebuse esitaja isikut on veendunud, et viimane on temale süüks arvatud väärteo toimepanemisest õiged järeldused teinud ning, et viimane ei jätka samalaadsete väärtegude toimepanemisega.

Kohtuväline menetleja on karistanud I.K LS § 259 lg 2 p 3 alusel toimepandud väärteo eest rahatrahviga 55 trahviühikut s.t summas 220 eurot, milline on sanktsiooni keskmisest määrast ülespoole. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ja nimelt eelkõige seda, et menetlusaluse isiku süü ei olnud suur, kaebuse esitaja on avaldanud kahetsust toimepandudud teo suhtes, lubades tulevikus liikluses olla tähelepanelikum samuti, et kaebuse esitajal puuduvad väärteokaristused liiklusalaste väärtegude toime panemis(t)e eest peab kohus võimalikuks vähendada kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja poolt talle LS § 259 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest mõistetud rahatrahvi suurust s.t käesoleval hetkel asub kohus seisukohale ning peab asjakohaseks ja põhjendatuks kaebuse esitaja I.K esitatud taotlust tema suhtes määratud karistuse s.o rahatrahvi vähendamiseks.

Peale kaebuse esitaja I.K süü suuruse hindamisel kohus ei saa rahatrahvi suuruse määramise juures jätta tähelepanuta ning arvestamata ka viimase poolt avaldatut selles, et ta ei tööta. Arvestades teadmist, et kaebuse esitaja on sündinud 1941.a, saab teha ühtse järelduse selle kohta, et kaebuse esitaja näol on tegemist pensionäriga, kelle igakuine sissetulek on riiklik vanaduspension, milline Eesti Vabariigis ei ole kuigi suur ning antud juhul rahatrahvi summa määramine peaaegu viimase võimaliku pensioni ulatuses võib olla ebamõistlik.

Kohus asub seisukohale, et määrates ja kohaldades I.K-le LS § 259 lg 2 p

3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuse sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt madalamat rahatrahvimäära s.o karistades I.K LS § 259 lg 2 p3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses s.o summas 60 eurot on piisav mõjutamaks kaebajat käituma edaspidi ühiselukorraldust järgival arvestaval viisil, sest kohtu hinnangul kaebuse esitaja näol ei ole tegemist isikuga, kes rikuks süstemaatiliselt õiguskorda. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1; § 132 p 2,

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)