2-13-17255/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2015.a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-17255

Tsiviilasi

Aleksei Voronovi hagi Igor Suharukovi ja MTÜ

Ühiskondliku Algatuste Liit vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja õigusvastase kahju tekitamise

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. mai 2014.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Voronovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

25. august 2014.a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Aleksei Voronov (isikukood: XXX),

lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev;

Vastustajad (kostjad):

1) Igor Suharukov (isikukood: XXX);

2) MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit (registrikood 80349716);

vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristiina

Urb

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 30. mai 2014.a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud Aleksei Voronovi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aleksei Voronov esitas Viru Maakohtule 17. aprillil 2013.a hagiavalduse Igor Suharukovi ja

MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja õigusvastase

kahju tekitamise lõpetamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt avaldati igakuises tasuta ajalehes Мoлodёжка (Molodežka) 2013.a

märtsi väljaandes nr 3 (10) artikkel «Депутаты-центристы решили сохранить денежные

компенсации высшим чиновникам горуправы», eesti keelde tõlgituna „Keskerakonna

volinikud otsustasid linnavalitsuse kõrgemate ametnike rahalised hüvitised säilitada”. Artikli

autoriks oli märgitud Igor Suharukov. Ajalehe toimetajaks on MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit.

Nii Igor Suharukov kui ka Aleksei Voronov on Sillamäe Linnavolikogu liikmed ja tegelevad

poliitikaga. Artiklis on kirjeldatud 26. veebruaril 2013.a toimunud Sillamäe linnavolikogul

vastuvõetud otsust ja otsuse hääletamise käiku. Igor Suharukov kirjutas: „Keskerakonda

kuuluvad volinikud otsustasid linna ametnike hulka kuuluvate kõrgametnike mitte millestki ilma

jätta ja tagada nendele mitme tuhandelised rahalised väljamakseid linna eelarvest.“ Artikli

kohaselt kuulus Aleksei Voronov nende inimeste hulka, kes hääletasid hüvitiste säilitamise poolt.

26. veebruari 2013.a Sillamäe Linnavolikogu istungi protokollist nähtub, et Sillamäe linna

elanikud esitasid pöördumise 29. augusti 2002.a otsuse nr 42/167 kehtetuks tunnistamiseks.

Tegemist on KOKS § 32 ettenähtud protseduuriga, mille kohaselt vähemalt ühel protsendil

hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul, on õigus

teha algatusi kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide

vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Volikogu moodustas oma otsusega

komisjoni linnaelanike algatuste aruteluks.

Hageja leidis, et artiklis avaldatud ebaõiged väited kahjustavad Aleksei Voronovi kui Sillamäe

linnavolikogu liikme mainet. Hageja palus kohustada kostjat 1 ja 2 lõpetama hageja kohta

ebaõigete andmete avaldamine ning kohustada kostjat 2 oma kulul ümber lükkama hageja kohta

avaldatud valeandmed. Täpsustatud hagiavalduses loobus hageja nõudest lõpetada õigusvastase

kahju tekitamine.

Täpsustatud hagiavalduse kohaselt esitatakse artiklis järgmised faktilised väited: 1) 155 Sillamäe

linna elanikku algatas 29. augusti 2002.a määruse nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja

ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tühistamise menetluse; 2)

Sillamäe Linnavolikogu 26. veebruari 2013.a istungil vaadati läbi küsimus 29. augusti 2002.a

määruse nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele

hüvitise maksmine“ tühistamise kohta; 3) Keskerakonna volinikud otsustasid mitte solvata oma

parteikaaslasi (J. Koršunovat, T. Ivanovat, A. Kanevi, E. Paasmäe, T. Kalbergi) ja garanteerida

neile mitme tuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest; 4) Keskerakonna volinikud

hääletasid eelmises punktis mainitud ja 29. augusti 2002.a määrusest nr 42/167-p tulenevate

hüvitiste säilitamise poolt; 5) hüvitiste säilitamise poolt hääletas ka Aleksei Voronov; 6) Aleksei

Voronov on Keskerakonna liige ja Sillamäe Linnavolikogu liige.

Hageja palub ümber lükata artiklis esitatud ebaõige väite, mille kohaselt A. Voronov kui

Keskerakonna ja Sillamäe volikogu liige otsustas mitte solvata oma parteikaaslasi (J. Koršunovat,

T. Ivanovat, A. Kanevi, E. Paasmäe, T. Kalbergi) ja garanteerida neile mitme tuhandelised

rahalised väljamaksed linnaeelarvest ning hääletas 29. augusti 2002.a Sillamäe linnavalitsuse

määrusest nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud

isikutele hüvitise maksmine“ tulenevate hüvitiste säilitamise poolt.

Linnavolikogu 26.02.2013.a istungil arutati otsuse projekti, mille sisuks oli Sillamäe Volikogu

määruse nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele

hüvitise maksmine“ tühistamine. Projekti esitas volikogu liige A. Polupan KOKS § 32 alusel ehk

nn rahvaalgatuse korras. Vastuolus volikogu istungil toimunuga esitas volikogu liige ja artikli

autor I. Suharukov avalikkusele volikogu otsuseid niimoodi, et rahva algatusel esitatud õigusakt

jääb vastu võtmata volikogu enamuse otsusel, sest volikogu liikmete enamus, mille kooseisus on

peamiselt keskerakondlased, sooviksid säilitada linna kõrgetele ametnikele ja linnavolikogu

enamuse parteikaaslastele hüvitised, mille vastu on linnaelanikud.

Aleksei Voronov hääletas istungil rahvaalgatust menetleva komisjoni moodustamise poolt, kuid

artiklis püütakse jätta vastupidine mulje. Info avaldamine, mille kohaselt A. Voronov hääletas

rahva algatusel esitatud õigusakti vastu, pidades silmas oma parteikaaslaste huvisid ja

ignoreerides rahva soove, kahjustab tema kui poliitikaga tegeleva inimese mainet.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud.

Vastuse kohaselt ei ole vaidluse all asjaolu, et hageja hääletas kõnealuse Sillamäe Linnavolikogu

29. augusti 2002.a otsuse nr 42/167-p tühistamise vastu. Asjakohased ei ole hageja väited, et

hüvitiste kaotamise vastu hääletamise põhjuseks ei olnud mitte soov säilitada linna kõrgematele

ametnikele rahalised väljamaksed linnaeelarvest, vaid otsuse projekti puudulik ettevalmistus.

Hageja kaalutlused eelnõu poolt või vastu hääletamisel ei ole kohtu poolt kontrollitavad. Seega

ei ole tegemist faktiväite, vaid väärtushinnanguga. Artiklis on esitatud artikli autori hinnang selle

kohta, millisel põhjusel osad Sillamäe Linnavolikogu liikmed hääletasid hüvitiste kaotamise

vastu. Artiklis esitatud põhjendused, s.o. otsus mitte solvata oma parteikaaslasi ja garanteerida

neile mitme tuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest, ei ole faktid, mida saaks

kontrollida.

Kostjad on seisukohal, et artiklis avaldatud väärtushinnang ei teota hageja au ega kahjusta hageja

mainet avalikkuse silmis. Hüvituse maksmise otsuse tühistamise poolt on antud 155 linnaelaniku

allkirja, kuid ilmselt pooldab vähemalt sama palju linnaelanikke hüvitiste maksmise jätkamist.

Linnavolikogu liikmetest hääletas hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu 14 isikut ning

poolt kõigest 5 isikut. Linnavolikogu liikmete enamuse seisukoht ühtib eelduslikult linnaelanike

seisukohaga.

Hageja on Sillamäe Linnavolikogu liige, s.t. avaliku elu tegelane. Arvestades väidetava rikkumise

liiki, põhjust ja ajendit ning avalikkuse huve oli artiklis esitatud väärtushinnang selle kohta,

millistel kaalutlustel hääletas hageja hüvitiste kaotamise vastu, VÕS § 1046 lg 1 ja 2 alusel

õiguspärane.

Kostjate arvates on otsitud ning ebausutavad hageja põhjendused, mille kohaselt hääletas ta

hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu tulenevalt rikkumistes otsuse eelnõu esitamise korras

(eelnõu koostas linnavolikogu, mitte -valitsus). Kuivõrd hüvituse maksmise otsus on vastu võetud

Sillamäe Linnavolikogu poolt, kuulub ka selle muutmine või tühistamine linnavolikogu

pädevusse. Sillamäe linna põhimääruse § 8 võimaldab linnavolikogul tühistada hüvitise

maksmise otsuse sõltumata sellest, et otsuse eelnõu koostas linnavolikogu liige. Seega on artiklis

kajastatud õigesti hageja kaalutlusi hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu hääletamiseks.

Isegi juhul, kui pidada artiklis avaldatud väärtushinnangut hageja au teotavaks, ei ole kostjate

tegevus õigusvastane.

Kostjat I ei ole artiklis tsiteeritud. Seega ei ole kostja I käsitletav väärtushinnangu avaldanud

isikuna. Andmete avaldajaks loetakse vastava meediaväljaande väljaandjat, mitte artikli autorit.

Kostja I võiks muude eelduste täidetuse korral vastutada ebaõigete andmete avaldamise eest

kaasaaitajana VÕS § 1045 lg 4 alusel. Samas on kostja I seisukohal, et kostjate tegevus ei ole

õigusvastane.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 30. mai 2014.a otsusega rahuldamata Aleksei Voronovi hagi Igor

Suharukovi ja MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõudes.

Maakohus leidis, et kuna Igor Suharukov on artikli autor (andmed meediaväljaandele edastanud

isik) ja MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit on ajalehe Molodežka toimetaja (meediaväljaanne),

siis on hagi esitatud õigete isikute vastu.

Maakohus leidis, et 2013. a märtsi väljaandes nr 3 (10) artiklis „Keskerakonna volinikud

otsustasid linnavalitsuse kõrgemate ametnike rahalised hüvitised säilitada” sisalduv lause

sisaldab nii väärtushinnangut osas, et „A. Voronov, Keskerakonna ja Sillamäe volikogu liikmena

otsustas mitte solvata oma parteikaaslasi (J. Koršunovat, T. Ivanovat, A. Kanevi, E. Paasmäe,

T. Kalbergi) ja garanteerida neile mitme tuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest“ kui

ka faktiväidet, et ta hääletas 29. augusti 2002.a Sillamäe linnavolikogu määrusest nr 42/167-p

„Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“

tulenevate hüvitiste säilitamise poolt (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2). Väärtushinnangu ümberlükkamist

ei saa taotleda.

Maakohus nõustus kostjate põhjendustega selle kohta, mida nad mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldasid ning miks hageja väidetav põhjus hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu

hääletamiseks ei ole usutav. Kohus nõustus, et hüvitise maksmise otsuse muutmine või

tühistamine kuulus linnavolikogu pädevusse sõltumata sellest, et otsuse eelnõu koostas

linnavolikogu liige. Samuti võib KOKS § 44 lg 2 järgi volikogu anda linnavalitsusele

ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. Maakohus leidis, et puudub alus

pidada kostjate tegevust õigusvastaseks. Kostjad on kontrollinud avaldatavaid andmeid ja

seadusandlust piisava põhjalikkusega ning nagu nähtub artikli sisust oli tegemist õigustatud

huviga nende andmete avaldamiseks (VÕS § 1047 lg 3).

Hageja leidis, et tema ei hääletanud hüvitise poolt ega vastu, vaid see hüvitise arutelu suunati

komisjonile, et välja töötada seadustel põhinev seisukoht. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Sillamäe

Linnavolikogu 26. veebruari 2013.a istungi protokoll nr 40. Maakohus leidis, et antud küsimuse

komisjoni suunamine oli asja otsustamise edasilükkamine ning kostjad on hääletust sellisena

mõistnud ja seda avalikkusele avaldanud.

Maakohus asus seisukohale, et artiklis avaldatud väärtushinnang ja faktiväide ei teota hageja au.

Kuivõrd hageja on Sillamäe Linnavolikogu liige, s.t. avaliku elu tegelane, samuti on hageja

väitnud, et kõnealuses artiklis avaldatud hinnang kahjustab tema au just poliitikuna, ei ole kostjate

poolt avaldatud väärtushinnang ja faktiväide hageja kaalutluste kohta, miks hääletada hüvituse

maksmise otsuse tühistamise vastu, õigusvastane (VÕS § 1046 lg 1, 2, Riigikohtu lahend nr 3-2-

1-161-05 p 10).

Maakohus leidis, et asjaolu, et linnaelanikud soovisid hüvitiste kaotamist linnavolikogu poolt

ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele, ei tähenda, et isegi siis kui mõni linnavolikogu liige

selle hüvitise kaotamise vastu peaks hääletama, saaks tema maine sellest kahjustatud.

Linnavolikogu on valitud teatud ajaks rahva poolt nende huvide esindamiseks ning võib lugeda

üldtuntuks asjaolu, et ükski linnavolikogu liige ei saa iga otsusega linnarahvale meeldida.

Linnavolikogu tegevusele saab hinnangut anda eelkõige valimistel. Isegi kui hageja soovis

kostjate hinnangul linnavolikogu poolt ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele, kelle hulgas

on ka Keskerakonna liikmeid, hüvitiste maksmise jätkamist, ei kahjusta see asjaolu hageja mainet

avalikkuse silmis. Hüvituse maksmise otsuse tühistamise poolt on antud küll 155 linnaelaniku

allkirja, kuid puudub teadmise selle kohta, kui palju isikuid kiidavad heaks hüvitiste maksmise

jätkamise.

Maakohus leidis, et isegi kui hageja peab end riivatuks antud ajaleheartiklist, siis tuleb lugeda, et

tema au riivati ebaolulisel määral ning seda ei ole põhjendatud lugeda tema au teotamiseks.

Tegemist on linnavolikogu liikmega, kes peab taluma kriitikat ka ebapopulaarsete otsuste

avalikustamisel. Linnavolikogu liige peab arvestama võimalusega, et linnarahvas ja teised

linnavolikogu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Tulenevalt VÕS

§ 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane. Linnavolikogu liige ei saa igas

küsimuses lähtuda linnarahva soovidest ning peabki kõiki otsuseid vastu võtma konsensuse

alusel. Eeltoodud põhjendustel ei kuulu ümberlükkamisele kostjate avaldatud faktiväide, et

A. Voronov, Keskerakonna ja Sillamäe volikogu liikmena, hääletas 29. augusti 2002.a Sillamäe

linnavalitsuse määrusest nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või

kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tulenevate hüvitiste säilitamise poolt. Maakohus leidis,

et hageja isiklikke õigusi ei ole rikutud, kuna tema mainet ei ole kahjustatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Aleksei Voronov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. mai 2014.a

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja kohustada Igor Suharukovi

ja MTÜ-d Ühiskondliku Algatuste Liit ümber lükkama ebaõiged andmed.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei nõustu apellant maakohtu järeldusega, et kostjad põhjendasid, mida nad mõistliku inimese

arusaama järgi üldsusele avaldasid ning miks hageja väidetav põhjendus hüvituse maksmise

otsuse tühistamise vastu hääletamiseks ei ole usutav;

2) nähtub kohtule esitatud materjalidest (volikogu istungi videosalvestus koos tõlkega ja istungi

protokoll), et vastuseks rahvainitsiatiivile otsustas Volikogu moodustada komisjoni. KOKS § 32

lg 2 järgi tuleb algatus esitada linnavalitsusele, mitte volikogule, kuid käesoleval juhul esitati

algatus (eelnõu kujul) otse linnavolikogule. Eelnõu ei olnud varem menetletud ega tutvustatud

volikogu liikmetele või teistele linna organitele. Seega oli vajalik moodustada komisjon, et

otsustada algatuse edasise menetlemise üle. Protokollist ega videosalvestusest ei tulene, et algatus

jäeti rahuldamata või Keskerakonna hulka kuuluvad linnavolikogu liikmed väljendasid soovi

säilitada oma kaasparteilastele hüvitised;

3) jättis maakohus eelnimetatud tõendid käsitlemata ning viitas üksnes linna põhimäärusele ja

KOKS § 44 lg 1 ja 2 sätetele, rikkudes seega nii menetlus- kui ka materiaalõiguslikke norme

(TsMS § 436 lg 1, § 232 lg 1);

4) tõlgendas maakohus ebaõigesti rahva algatusel esitatavate eelnõude menetlemise korda.

Rahvaalgatusel esitatavate eelnõude menetlejaks on seaduse kohaselt linnavalitsus. KOKS §-st

44 ei tulene linnavolikogu esimehe õigust menetleda seadusega ettenähtud korda rikkudes

esitatud eelnõusid. Haldusorgan saab teostada kaalutlusõigust vaid küsimustes, milles selline

õigus on talle seadusega antud;

5) on ebaõige maakohtu järeldus, et artiklis avaldatu kohaselt jäeti Sillamäe Linnavolikogu

26. veebruari 2013.a istungil rahvainitsiatiiv rahuldamata. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

tõenditest nähtub, et rahvaalgatus tehti ebakohases vormis. Sellest tulenevalt loodi komisjon

algatuse edasiseks menetlemiseks ja küsimuste lahendamiseks;

6) ei saa avaliku elu tegelase talumiskohustus olla piiramatu. Kaaluda tuleb muuhulgas seda, kes

ja millise sisuga (mahus) faktiväiteid esitas. VÕS § 1046 lg 2 kohaldamine on apellandi arvates

välistatud, kui poliitiline konkurent esitab avalikkusele täielikult moonutatud fakte. Faktiväide,

mille kohaselt hageja hääletas hüvitiste süsteemi säilitamise poolt erineb oluliselt väitest, mille

kohaselt toetas hageja komisjoni moodustamist eesmärgiga venitada rahvaalgatuse menetlemist

ja/või jätta algatus lõpptulemusena rahuldamata;

7) ei nähtu kohtuotsusest, milliseid seadusega kaitstud hüvesid või kolmandate isikute või

avalikkuse huve tuli käesoleval juhul eelistada hageja huvidele;

8) ei nõustu apellant maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt ei saanud artiklis esitatu oluliselt

kahjustada A. Voronovi mainet, kuna A. Voronov hääletas otsuse poolt koos teiste volikogu

liikmetega. Artikkel sisaldab selgelt väljendatud viidet konkreetsetele isikutele ja väidet selle

kohta, et nad kõik käitusid pahauskselt hääletades rahvainitsiatiivi vastu. Seega ei ole loetletud

isikute huvisid rikutud tühisel määral.

5. Igor Suharukov ja MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu

ning paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. mai 2014.a otsus

muutmata.

Vastuväidete kohaselt:

1) on hageja (apellandi) poolt esiletoodud väide tegelikkuses avaldatud järgmisel kujul:

„Keskerakonna volinikud otsustasid mitte solvata oma parteikaaslasi (J. Koršunovat, T. Ivanovat,

A. Kanevi, E. Paasmäe, T. Kalbergi) ja garanteerida neile mitme tuhandelised rahalised

väljamaksed linnaeelarvest /…/ Hüvitise säilitamise poolt hääletasid: /…/ 9. A. Voronov /…/“;

2) on faktiväitena käsitletav üksnes see, et apellant hääletas hüvitise säili(ta)mise poolt.

Hääletamise motiivid kujutavad endast väärtushinnanguid ning kuigi apellandi nõue on suunatud

andmete, s.o. faktiväidete ümberlükkamisele, on apellandi väited keskendunud motiivide ehk

väärtushinnangute ümberlükkamisele;

3) on VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ebaõigete andmete avaldamine. Sillamäe

Linnavolikogu 26. veebruari 2013.a istungi protokollist koostoimes asjas kogutud tõenditega

(videosalvestis ning selle stenogramm) nähtub üheselt, et apellant hääletas hüvitise maksmise

otsuse tühistamise vastu. Nimetatud asjaolu ei ole apellant ka vaidlustanud, apellant vaidlustab

üksnes vastava hääletuse motiive. Seega on artiklis esitatud faktiväide hüvitise säilimise poolt

hääletamise kohta õige ning apellandil puudub alus nõuda selle ümberlükkamist;

4) on ebatäpne maakohtu otsuses märgitu, justkui ei läbinuks otsuse eelnõu hääletust ning

vastava küsimuse arutamiseks moodustati vaid komisjon. Kõnealuse volikogu istungi

videosalvestisest (ja stenogrammist) nähtuvalt esitati lisaks rahvaalgatusele ka protokollilise

otsuse eelnõu volikogu liikme Anatoli Polupani poolt. Eelnõud pandi hääletusele nende

laekumise järjekorras, st esmalt hääletasid volikogu liikmed linnaelanike algatatud otsuse

eelnõud, millise poolt anti 5 häält ning vastu 14 häält, erapooletuid ei olnud. Seejärel hääletati

protokollilise otsuse eelnõud ning otsustati moodustada komisjon;

5) on artiklis välja toodud artikli autori hinnang selle kohta, millisel põhjusel osad Sillamäe

Linnavolikogu liikmed hääletasid hüvitise maksmise otsuse tühistamise vastu. Artiklis esitatud

põhjendused, s.o. otsus mitte solvata oma parteikaaslasi ja garanteerida neile mitme tuhandelised

rahalised väljamaksed linnaeelarvest, ei ole faktid, mida saaks kontrollida. Seega on tegemist

väärtushinnanguga, milline apellandi hinnangul kahjustab tema au poliitikuna. Apellant ei saa

VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda artiklis avaldatud väärtushinnangu ümberlükkamist;

6) jäävad vastustajad seisukohale, et artiklis avaldatud väärtushinnang ei teota apellandi au.

Asjaolu, et apellant soovis vastustajate hinnangul linnavolikogu poolt ametisse nimetatud või

kinnitatud isikutele, kelle hulgas on ka Keskerakonna liikmeid, hüvitiste maksmise jätkamist, ei

kahjusta apellandi mainet avalikkuse silmis;

7) ka juhul, kui omistada artiklis avaldatud väärtushinnangule on apellandi au teotav iseloom, ei

ole vastustajate tegevus õigusvastane. VÕS § 1046 lg 1 teise lause kohaselt eeldab isikliku õiguse

rikkumise õigusvastasuse tuvastamine väärtusotsustuse tegemist, mille käigus tuleb arvestada

rikkumise liiki (st seda, millist isiklikku õigust ning millisel viisil rikuti), rikkumise põhjust ja

ajendit (nt seda, kas rikkumise on põhjustanud või ajendanud kannatanu enda tegu ning kas kahju

tekitaja tegu, mille õiguspärasust hinnatakse, on adekvaatne ja lubatav reaktsioon sellise

kannatanu teo suhtes), samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1046 lg 1 võimaldab kohtutel mitte lugeda õigusvastaseks

vähemtähtsaid rikkumisi, mida isik peab tavakäibes mõistlikult taluma (mitte igale igapäevaelus

toimunud solvangule või ebakohasele väärtushinnangule ei pea järgnema õiguslik sanktsioon; vt

RKTKo 3-2-1-161-05, p 15);

8) on kohtupraktikas avaliku elu tegelase puhul kahju hüvitamise nõudeid üldjuhul eitatud (vt nt

RKTKo 3-2-1-53-07; 3-2-1-161-05), sest avaliku elu tegelane peab arvestama üldsuse

kõrgendatud tähelepanuga ning taluma enda aadressil kriitikat ja kriitilisi seisukohti ka juhul, kui

need ei ole täiel määral põhjendatud või kohased. Ka peavad avaliku elu tegelased taluma

põhjendamatut avalikku kriitikat rohkem kui tavalised isikud (RKTKo nr 3-2-1-123-97);

9) kui kõne all on avaliku elu tegelase au teotamine, siis tuleb vaatamata ebaõigete andmete

avaldamisele või ebakohaste hinnangute andmisele VÕS § 1046 lg 2 alusel otsustada, kas

avalikkuse huvides oli teavitada üldsust avaliku elu tegelase käitumisest. Avalikkusel oli

vaieldamatult õigus teada saada Sillamäe Linnavolikogu 26. veebruari 2013.a istungil vastu

võetud otsustest. Samuti on avalikkusel õigus teada, millistesse erakondadesse kuuluvad hüvitise

maksmise otsuse tühistamise poolt ning vastu hääletanud isikud. Arvestades väidetava rikkumise

liiki, põhjust ja ajendit ning avalikkuse huve, oli artiklis esitatud väärtushinnang VÕS § 1046 lg

1 ja 2 alusel õiguspärane;

10) on apellandi nõue täies ulatuses põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd artiklis

esitatud faktiväited on õiged ning väärtushinnangute ümberlükkamist nõuda ei saa. Lisaks ei ole

artiklis avaldatud väärtushinnang apellandi au teotav ega õigusvastane. Vastustajad peavad

jätkuvalt otsituiks ja ebausutavaiks apellandi põhjendusi selle kohta, et ta hääletas hüvitiste

kaotamise vastu seoses rikkumistega otsuse eelnõu volikogule esitamisel;

11) ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kas ja millistel kaalutlustel otsustas volikogu

moodustada komisjoni ning seetõttu ei tulnud kohtul komisjoni moodustamisega seotud tõendeid

lähemalt analüüsida. Vaidlus on selle üle, kas apellandil on õigus nõuda artiklis esitatud andmete

ümberlükkamist. Kuivõrd artiklis esitatud faktiväited on õiged ning väärtushinnangute

ümberlükkamise nõudmiseks puudub õiguslik alus, siis tuleb hagi jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab kohtuotsuse

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmisel ega korda

neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.

7. Käesolevas asjas on vaidluse all, kas kostjad rikkusid hageja isiklikke õigusi 2013.a märtsi

väljaande Molodežka 3 (10) numbris avaldatud faktiväidete ja/või väärtushinnangutega. Artikkel

sisaldab lauset „Keskerakonda kuuluvad volinikud otsustasid mitte solvata oma parteikaaslasi

(J. Koršunovat, T. Ivanovat, A. Kanevi, E. Paasmäed, T. Kalbergi) ja garanteerida neile

mitmetuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest […]. Hüvitise säilitamise poolt

hääletasid: […] 9. A. Voronov […].“

Apellant leiab, et artikli põhjal jääb ebaõige mulje sellest, missugustel kaalutlustel hääletas tema

kui volikogu liige eelnõu vastu, millega oleks kaotatud teatud ametiisikutele ettenähtud hüvitised.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub alus lugeda artiklis

sisalduvaid faktiväiteid ebaõigeteks. Faktiväitena on käsitatav artiklis sisalduv väide, mille

kohaselt hääletas A. Voronov Sillamäe Linnavolikogu 26.02.2013.a istungil eelnõu vastu,

millega oleks tühistatud Sillamäe Linnavolikogu 29. augusti 2002.a otsus nr 42/167-o „Hüvituse

maksmine linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele“. Hääletades

hüvitiste kaotamisele suunatud eelnõu vastu hääletab isik ühtlasi hüvitiste säilitamise poolt, s.o

saabumata jääb tagajärg, et hüvitiste maksmisest edaspidi loobutaks.

8.1. Asjaolu, et A. Voronov hääletas eelnõu vastu, on kinnitust leidnud Sillamäe Linnavolikogu

26.02.2013.a istungi protokolliga (tl 9-10) ning istungi stenogrammi väljavõttega (tl 84-85).

Volikogu istungi protokollist nähtuvalt pandi hääletusele eelnõud (ettepanekud) nende laekumise

järjekorras. Esimesena hääletati linnaelanike algatatud otsuse eelnõu, mille poolt hääletas 5

volikogu liiget, vastu 14 volikogu liiget, erapooletud ei olnud. Protokollis märgitu kohaselt „See

ettepanek ei lähe läbi“. Apellant ei ole ka ise menetluses vaidlustanud faktilist asjaolu, et ta

hääletas linnaelanike algatatud otsuse eelnõu vastu.

8.2. Nii volikogu istungi protokollist kui stenogrammist nähtub üheselt, et esmalt hääletati

linnaelanike (initsiatiivgrupi) ettepanekut, mille sisuks oli tühistada Sillamäe Linnavolikogu

29.08.2002.a otsus hüvitiste maksmise kohta. See ettepanek ei leidnud hääletusel toetust. Asjaolu,

et teises järjekorras otsustati moodustada komisjon (töörühm) ei muuda fakti, et esimeses

järjekorras otsustati mitte toetada linnaelanike (initsiatiivgrupi) algatatud eelnõud hüvitiste

kaotamiseks.

Ei toimikus olevast volikogu istungi protokollist ega stenogrammist ei nähtu seejuures, et

volikogu istungil oleks käsitletud küsimust, kas nn initsiatiivgrupi ettepanek on esitatud seaduses

ettenähtud vormis, kas volikogul on pädevus otsuse tühistamise üle hääletada või et eelnõu

menetlemist oleksid takistanud selles esinenud puudused.

8.3. Eeltoodust lähtudes ei nõustu ringkonnakohus apellandi seisukohtadega, mille kohaselt on

maakohus ebaõigesti järeldanud, et Sillamäe Linnavolikogu 26.02.2013.a istungil jäeti rahva

initsiatiiv rahuldamata ning et maakohus jättis tähelepanuta tõendid, mille kohaselt rahvaalgatus

tehti ebakohases vormis. Toimiku materjalide põhjal on veenvalt kinnitust leidnud, et volikogu

enamus hääletas 26.02.2013.a istungil rahvaalgatuse korras esitatud otsuse eelnõu vastu ning et

ka apellant A. Voronov kuulus nende volikogu liikmete hulka, kes otsustasid rahvaalgatust mitte

toetada. Seega on sellekohased faktiväited õiged ning puudub alus tuvastada nende ebaõigsust.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei anna volikogu liikme

võimalikud kaalutlused ning põhjendused hääletamisel alust lugeda ebaõigeks väidet, mille

kohaselt apellant hääletas eelnõu vastu.

Sellest tulenevalt ei ole asjakohased apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, kuidas tuleb

menetleda rahvaalgatuse korras esitatavaid eelnõusid ning kas Sillamäe Linnavolikogul oleks

olnud pädevus oma 26.02.2013.a istungil tühistada volikogu otsus nr 42/167-o või mitte. Samuti

ei ole asjakohane, missugustel kaalutlustel ja eesmärkidel otsustas volikogu moodustada

komisjoni. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid väiteid ega nende kohta esitatud tõendeid

täiendavalt analüüsida.

10. Hageja on vaidlustanud ka väljaandest Molodežka nr 3 (10) kaudselt järelduva viite, mille

kohaselt hääletas hageja (A. Voronov) rahvaalgatuse korras esitatud eelnõu vastu nn parteilistel

kaalutlustel, s.o eesmärgiga säilitada oma erakonnakaaslastele võimalus saada linnaeelarvest

märkimisväärsetes summades hüvitisi.

10.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on selles osas tegemist

hinnangulist laadi väitega. Ringkonnakohus nõustub ka seisukohaga, et poliitikas langetatavate

otsuste puhul ei ole võimalik asuda tuvastama fakti tähenduses põhjendusi või kaalutlusi, millistel

konkreetne poliitik otsustuse tegi või kindlal viisil tegutses. Sarnaselt on Riigikohus tsiviilasjas

nr 3-2-1-161-05 (p 11) leidnud, et väärtushinnanguna võivad olla käsitatavad väited teatava

teguviisi kohta, millega püüti saada endale teiste isikute arvel põhjendamatuid eeliseid või

mõjutada teisi isikuid ebasobival viisil (nt ähvarduste või sunni abil).

10.2. Viidatud lausest jääb tavalugejale mulje, et Keskerakonda kuuluvad linnavolikogu liikmed

hääletasid n-ö omakasupüüdlikel (sh erakonnakaaslaste huve teenivatel) ajenditel, soovides

vältida tagajärge, kus samasse erakonda kuuluvad ametiisikud jääksid tulevikus ilma

linnaeelarvest saadavatest märkimisväärsetest rahalistest hüvitistest. Asja materjalide põhjal saab

seejuures pidada ilmseks, et hüvitiste potentsiaalsete saajate hulgas oli mitmeid Keskerakonna

liikmeid (loetletud: J. Koršunova. T. Ivanova, A. Kanev, E. Paasmäe, T. Kalberg). Seetõttu ei saa

pidada iseenesest valeks või ebausutavaks hinnangut, mille kohaselt Keskerakonda kuuluvate

volikogu liikmete otsus hääletamisel võis olla kantud soovist säilitada erakonnakaaslastele

hüvitised. Väide puudutab kõiki 14 volikogu liiget, kes hääletasid hüvitiste kaotamise vastu,

mistõttu ei piisaks väite sisulise õigsuse kontrollimiseks ka üksnes ühe hääletanud liikme (hageja)

kaalutluste kindlakstegemisest.

10.3. Eeltoodust lähtudes on põhjendatud käsitada väidet selle kohta, millistel kaalutlustel

hääletasid linnavolikogu liikmed hüvitiste kaotamise vastu, väärtushinnanguna. Kostjatel ei tule

seega VÕS § 1047 lg 2 järgi tõendada, et erakonnakaaslastele soodustuste säilitamine oli

26.02.2013.a Sillamäe Linnavolikogu istungil eelnõu vastu hääletades tõepoolest hageja (ainus)

eesmärk. Hinnangu avaldamine poliitilise otsustuse eeldatavate tagamaade kohta ei ole käsitatav

ebaõigete andmete avaldamisena, mille ümberlükkamist oleks võimalik VÕS § 1047 lg 4 alusel

taotleda.

11. Ringkonnakohus nõustub ka vastustajate seisukohaga, et artiklis sisalduv väärtushinnang

erakonnakaaslaste huvide eelistamise kohta ei ole apellandi au teotava iseloomuga. Artikkel ei

sisalda ebakohast (ebasündsat) väljendusviisi. Väide parteikaaslaste huvides tegutsemise kohta

ei hõlma endas automaatselt halvustavat tähendust ning on ringkonnakohtu arvates Eesti

kultuuriruumis pigem tavaline. Samuti on põhjendatud vastustajate seisukoht, et apellant ei ole

esile toonud asjaolusid, mis viitaksid tema kui poliitiku maine kahjustamisele artiklis avaldatud

väärtushinnanguga.

Arvestades artikli avaldamise konteksti, s.o artikli autor I. Suharukov oli ka ise Sillamäe

Linnavolikogu liige ning tegemist oli poliitiliste oponentidega, sai pidada kostjate tegevust

õigustatuks. Artiklis sisalduva väärtushinnangu avaldamist tuli apellandil kui kohaliku tasandi

poliitikul mõistlikult taluda. Avaliku elu tegelane peab arvestama ka üldsuse kõrgendatud

tähelepanuga ning taluma enda aadressil kriitikat ja kriitilisi seisukohti. Artiklis ei ole avaldatud

niisugust väärtushinnangut, mis ületaks avaliku elu tegelase talumiskohustuse mõistlikud piirid.

Seega puudub alus lugeda apellandi isiklikke õigusi artiklis avaldatuga rikutuks.

Maakohus jättis seega õigesti hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad asjas kantud menetluskulud

A. Voronovi kanda.

Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna

käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud

oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud

menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui

menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et

ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise

menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/