1-15-7293/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-15-7293

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7293 (15230200278) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi E.O süüdistus KarS § 424 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav E.O

Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 21.03.2015, alates 21.03.2015 elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, karistatud väärtegude toimepanemise eest Kaitsja

Kohtueelsel menetlusel advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

1. E.O süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 21.03.2015, s.o 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta E.O-le mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o

tähtajaline vangistus 5 kuud ja 29 päeva E.O suhtes kohaldamata, jättes selle

karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et E.O temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada E.O-le määratud 1 aastase katseaja kulgemist

alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.09.2015.

5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada E.O suhtes lisakaristust, võttes E.O-lt

ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viis) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel.

2

6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Maanteeametile.

7. E.O suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

8. E.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg

1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

• teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurost;

• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot,

s.o kokku menetluskulu 681 (kuussada kaheksakümmend üks) eurot, mis tuleb

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas,

märkides selgitusena: „E.O , 1-15-7293, menetluskulud, ositi tasumine“.

Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil

kätteandmise võimatusel E.O-le tema poolt avaldatud e-posti aadressile. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Asitõend: CD plaat audiosalvestusega ja CD plaat videosalvestusega, millised on

kinnitatud kriminaaltoimiku tagakaanele, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest

eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades

määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

E.O süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 21.03.15 kella 06:52 ajal Tallinnas Vabaduse väljak 3 juures suunaga Estonia pst poole mootorsõidukit Volvo V70 r/nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,93 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l

(lõplik tulemus 0,84 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära

ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36

lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või

3

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1

ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid.

Seega pani E.O toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 08.09.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri

abiprokuröri Natalia Duškina, süüdistatava E.O ja tema kaitsja Merike Allikmäe vahel järgnev kokkulepe:

Prokurör taotleb kohtus E.O süüdimõistmist ja karistamist KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 6 /kuus/ kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust, so 21.03.2015, seega ärakandmata karistuse moodustab 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui E.O ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine

5 kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; § 50 lg 1 p-st 1, § 68 lg-

st 1, § 73 lg-test 1 ja 3; §-st 78 asub kohus seisukohale, et E.O kuulub temale

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Süüdistataval puudub ankeetandmete kohaselt töökoht, kuid kohtule ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks

süüdistatavale üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid.

Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb

esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku

poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi

kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul ei ole süüdistatavat varem küll kriminaalkorras

karistatud, kuid selle eest on teda aastate jooksul korduvalt karistatud väärtegude

toimepanemise eest ning süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemise ajal oli

süüdistataval kehtiv väärteokaristus liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Senised

rahalised mõjutusvahendid ei ole seega süüdistatavat mõjutanud õiguskuulekusele ning kohus leiab, et menetluskulu tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses.

4

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt ja arvestades asjaolu, et süüdistatav

hetkel ei tööta, on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade

kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/