4-15-6072/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-6072

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-6072 (2317,15,008070) Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Gennadi Ptitsõn, ik 38710010214, elukoht: XXX, töökoht: AS XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. Gennadi Ptitsõn süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 20 (kakskümmend) päeva.

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest 20 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega tuleb asenduskaristusena menetlusalusel isikul teha üldkasulikku tööd 20 (kakskümmend) tundi.

3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 20 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib politseiasutuse taotluse alusel pöörata KarS § 69 lg 6 kohaselt aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 14.09.2015. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

07.07.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1248423 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et Gennadi Ptitsõn 04.11.2014 kell 10.40 Paldiskis Rae 38 maja juures lõi tahtlikult jalaga katki „Konsumi“ poe ees parkinud USS Security AS kuuluva sõiduki Hyundai i30 registreerimisnumbriga XXXS vasakpoolse esitule, millega tekitas USS Security ASle varalist kahju 1710,02 eurot. Antud teoga pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Isiku käitumises on KarS § 203 lg 1 tunnused, millega pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas ennast temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi. Väärteo kohta selgitas, et turvamehega tekkis sõnavahetus, läks kauplusest välja ja lõi jalaga väljas seisnud auto, millega tekitas kahju. Lõi vihast. Kui oleks olnud mõni teine auto, siis oleks kannatanud teine auto. Viha oli vaja kugugi välja valada. Kõik probleemid on tekkinud alkoholist. On vaja vahetada suhtlusringkonda. Lahkus eelmisest töökohast, sest iga vahetuse lõppedes pakuti õlut. Praeguses töökohas neid probleeme ei ole, seltskond alkoholi ei tarvita, täiesti normaalne olukord. Sissetulek kuus on 800 eurot, kuid kuna on võlgnevused 5000 euro ulatuses, siis kohtutäitur peab osa palgast kinni ja kätte saab 415 kuni 450 eurot. Ülalpidamisel on viis last, neist noorim

8 kuud ja vanim 12 aastat. On muutnud oma elu paremuse poole ja see õnnestub. Võimalusel palub asendada arest üldkasuliku töö tundidega, et saaks laste juures olla.

Tunnistajana üle kuulatud XXXselgitas, et töötas sündmuse ajal USS Security ASs turvajuhina. Viibis kaupluses ja asi sai alguse kaupluses kui oli varguse kahtlus. Turvatöötaja läks menetlusaluse isiku juurde. See ei ole esimene kord kui varastab alkoholi. Tekkis sõnavahetus ja läks sinna juurde. Isik hakkas kätega vehkima ning teda oli vaja müügisaalist välja viia. Ründas uuesti, tehti katse kinni pidada, kuid see ei õnnestunud, sest ei saa isikule haiget teha. Võimalused on piiratud. Ukse juures seisis ametiauto ja isik peksis lambi ja kapoti puruks. Oli eelnevalt helistanud politseisse, kuid politsei jõudis kohale siis kui kõik oli juba lõppenud. Isikut otsiti, kuid ei leitud. Sõideti auto esindusse. Kahju hüvitamine käib läbi kasko, väljamõistmine teistmoodi. Ise viibis kaupluses, auto oli ukse juurde pargitud. Nägi kui isik autot lõi. Sõiduk oli taastamisremondis kolm nädalat, sest kõiki varuosasid teeninduses ei ole, neid on vaja tellida. Kasko puhul ei hakata plekki üles lööma, vahetatakse kapott ära, sest liisingauto tuleb pärast tagasi anda. Käesolevaks ajaks on auto taastatud.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalusele isikule esitatud süüdistus on tõendamist leidnud toimiku materjalidega, tunnistaja ütlustega ning menetlusalune isik on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. KarS § 218 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi ja aresti. Isiku sõnade kohaselt on tal ülalpidamisel viis last, kes kõik on alaealised. Lisaks sellele on tal rahalisi kohustusi, mida välja mõistetakse. Uus rahatrahv teeks majandusliku olukorra veelgi raskemaks ja võtaks perekonnalt rahalised vahendid. Alternatiivkaristusena on ette nähtud arest ja palub rakendada seda üle keskmise määra. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on tal kehtivaid väärteokaristusi. Ehk selline karistus täidab oma rolli ja sunnib isikut elustiili muutma.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd tunnistavad ütlused ja selgitused, tunnistaja Olev Timbergi ütlused, samuti kontrollinud väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt süüteo toimepanemine on kogutud tõenditega tõendamist leidnud.

Kohtuistungil üle kuulatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt väljus menetlusalune isik pärast kaupluses aset leidnud konflikti kaupluse hoonest ja lõi väljas kaupluse uste ees seisnud turvafirma autot jalaga, purustades auto parempoole esitule ja lõi mõlki kapoti. Tunnistaja teab menetlusalust isikut varasemast ajast ning süüteo toime pannud isikus ta ei eksinud. Ka menetlusalune isik tunnistas väärteo toimepanemist. Toimikusse võetud kaupluse müügisaali turvakaamera videosalvestuse vaatlusprotokollist nähtub, et turvatöötajad toimetavad menetlusaluse isiku kauplusest välja ja läbi kaupluse uste on näha, kuidas menetlusalune isik lööb kaupluse peasissekäigu ette pargitud heledat sõiduautot jalaga (tl 14- 16). Vaatlusprotokollist (tl 8-10) nähtuvalt on sündmuse toimumise päeval Paldiski linnas Konsumi kaupluse parklas peasissekäigu ees vaadeldud sõidukit Hyundai i30 registreerimismärgiga XXX ning vaatlusega on tuvastatud, et sõidukil on mõlkis kapott ning vasakpoolne (eest vaadates) esituli on purunenud. Esitule kohal on näha ruudukujulise mustriga jalajälje fragment. Vaatlusprotokolli juurde võetud fotodelt on näha purunenud esitule klaas ja esitule klaasist on osa puudu. Samuti on purustatud esitule kohal näha jalatsijälge ja mõlki kapoti servas. Eelmärgitud tõenditest saab järeldada, et vaadeldud sõiduk on vigastatud.

Ascar Auto AS eelkalkulatsioonist nähtuvalt kuluks sõiduki taastamisel varuosadele 1063,10 eurot, millele lisanduvad plekitööd ja värvitööd ning kogu taastamisremondi maksumus moodustaks 1710,02 eurot, millest 285 eurot moodustab käibemaks (tl 3-4). BTA Insurance Company SE Eesti filiaali teatise kohaselt nõustutakse eelkalkulatsioonis toodud taastamiskulu suurusega ja kindlustusandja on nõus USS Security ASle hüvitama 1235,02 eurot. Seejuures on hüvitisest maha arvestatud omavastutus 190 eurot ning kindlustusandja märgitud hüvitamisele kuuluv summa ei sisalda endas käibemaksu (tl 12). Nimetatud tõenditega on tuvastatud varalise kahju tekkimine USS Security ASle ja samade tõenditega on tuvastatud ka varalise kahju suurus, mis moodustab 1710,02 eurot, mis sisaldab endas ka käibemaksu 285 eurot. Juhul, kui kindlustusandja hüvitab taastamisremondi maksumuse 1235,02 euro ulatuses, jääb USS Security AS kanda omavastutus 190 euro ulatuses ja muud võimalikud lisakulud.

KarS § 203 lg 1 näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju. Väärteoasja materjalidest ei nähtu menetlusaluse isiku omandisuhet nimetatud sõidukiga, samuti ei ole tuvastatud tema seost ka USS Security ASga. Sellest saab järeldada, et USS Security ASle kuuluv vaidlusalune sõiduk on menetlusaluse isiku jaoks võõras vallasasi. Kohus leiab, et kuivõrd vaidlusalune sõiduk on endiselt kasutamiskõlbulik ega ole muutunud sihtotstarbeliselt tarvitamiskõlbmatuks, siis ei ole tegemist võõra asja hävitamisega. Küll on tuvastatud, et menetlusalune isik on võõrast vallasasja rikkunud ning sõiduk vajas taastamisremonti, mis võttis sõiduki omanikult ajutiselt võimaluse seda vallasasja sihtotstarbeliselt, so tööülesannete täitmiseks kasutada. Kuivõrd varalise kahju hindamisel asja rikkumise korral ei arvestata mitte asja kogu väärtust, vaid kahjustuse olemust, ulatust ja kõrvaldamiseks vajalikke kulutusi, tuleb tuvastada kas tekitatud kahju täidab KarS §

203 lg 1 sätestatud olulise kahju nõude. KarS § 121 p 1 kohaselt loetakse oluliseks kahju või süüteo ulatuseks summat, mis ületab 4000 eurot. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal oli KarSRaKS § 8 p 1 kohaselt oluliseks kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Alates 01.01.2014 kuni 31.12.2014 oli palga alammääraks 355 eurot ning sellest tulenevalt loeti oluliseks kahjuks kahju, mis ületas 3550 euro piiri. Väärteoasja materjalidega on tuvastatud varalise kahjuna 1710,02 eurot, mis ei ulatu olulise kahju piirini ei süüteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsioonis ega ka käesoleval ajal kehtiva seaduse redaktsioonis. Seega ei ole tekitatud kahju puhul tegemist olulise kahjuga. Sellest tulenevalt on tegemist alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 218 lgs 4 märgitud väheväärtusliku asjaga, mille rahaline väärtus ei moodusta kahtekümmet miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS §des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega sisalduvad menetlusaluse isiku teos KarS § 203 lg 1 sätestatud kuriteo tunnused, kuid kuivõrd tekitatud varaline kahju ei ulatu olulise kahjuni, siis tuleb menetlusaluse isiku käitumist hinnata KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteona, so varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu. Seega on kohtuvälise menetleja koostatud väärteoprotokollis menetlusaluse isiku käitumise õigesti kvalifitseerinud KarS § 218 lg 1 järgi.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku objektiivset käitumist, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KarS § 218 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. KarS § 56 näeb ette karistamise alused ning lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse vaid ühe süüteo toimepanemises, siis tuleb lähtuda senisest kohtupraktikast, mille kohaselt võetakse karistuse määra aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning sellele järgnevalt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Kohus asub seisukohale, et teo tehiolusid ja tekitatud varalise kahju suurust arvestades tuleb menetlusaluse isiku süüd hinnata üle keskmise ning kuna ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, siis ei ole ka tegureid, mis võiks anda alust karistust siis kas kergendada või raskendada. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning sellise võimaluse tuvastamiseks tuleb kontrollida isiku karistusandmeid, tuvastamaks kas isik on eelnevalt olnud õiguskuulekas ning juhul kui ta on varem karistatud isikuks, siis kuidas on eelnevad karistused teda mõjutanud.

Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud ning viimane kohtuotsus jõustus 26.06.2015. Lisaks sellele on menetlusalust isikut aastate jooksul korduvalt karistatud ka erinevaliigiliste väärtegude toimepanemise eest ja kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ja määratud tarhvide sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlused. Sellistest andmetest lähtuvalt lähtub kohus karistuse liigi valikul sellest, et rahaline mõjutamine ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele suunanud, kuivõrd rahatrahvid jäetakse õigeaegselt tasumata.

Lisaks sellele selgitas menetlusalune isik, et tal on ülalpidamisel viis last ning pool palka läheb võlgnevuste tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, kuivõrd rahatrahvi kohaldamine ei oleks ei eripreventiivsest eesmärgist ega ka menetlusaluse isiku majanduslikult olukorrast lähtuvalt otstarbekas. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole vaatamata karistuste rohkusele varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib asendada üldkasuliku tööga lootuses, et selline asenduskaristus sunnib menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Lisaks sellele on menetlusalusel isikul tema enda sõnade kohaselt töö, mille ta pikemaajalist aresti kandes kaotaks ning selline töö kaotus võib mõjutada oluliselt ka temal lasuvat laste ülalpidamiskohustust. Seetõttu peab kohus menetlusaluse isiku taotlust arvestades võimalikuks asendada mõistetava aresti üldkasuliku tööga.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/