4-15-6352/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-15-6352

14. september 2015.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv ja menetlusaluse isiku M.D osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

M.D, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX, töökoht XXX OÜ, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, 9 kehtivat väärteokaristust -

- väärteoasja LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 1 järgi.

Vastavalt 16.07.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1206792 (2315,15,006741) 16.07.2015 kell 09:32 Vana Tartu mnt 11 Rae vallas Harjumaal suunaga Tallinn-Tartu mnt juhtis M.D mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 18.02.2015 kuni 17.12.2015. Ta juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel sõidukiirusega 73 km/h±3 km/h, suurim liiklusmärgiga lubatud kiirus sel teelõigul oli 50 km/h, seega kiiruseületamine oli mitte vähem kui 20 km/h. Sellega rikkus M.D LS § 50 lg 5 p 3 ja § 90 lg

1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles M.D-le (M.D) karistuseks LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 1 järgi 20 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja karistuseks taotles üldkasulikku tööd.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati M.D sõiduki juhtimiselt

16.07.2015, sest ta juhtis sõidukit Renault Trafic reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Tunnistaja Juri Ringmäe ütluste kohaselt oli ta 16.07.2015 patrullteenistuses koos

patrullpolitseinik Nikita Volkoviga. Nad teostasid liiklusjärelevalvet Vana Tartu mnt 11 Rae vallas Harjumaal. Kella 09:32 ajal fikseeris N.Volkov mööda Vana Tartu mnt-d Tallinn-Tartu mnt suunas sõitva sõiduauto Renault Trafic reg.nr XXX sõidukiiruseks 73 km/h. Kiirusepiirang sel teelõigul oli 50 km/h. N.Volkov peatas sõiduki. Sõiduki juhiks oli M.D. Andmete

kontrollimisel selgus, et M.D on juhtimisõigus karistusena ära võetud ajavahemikus 18.02.2015-17.12.2015.

- Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt teostas patrullpolitseinik Nikita Volkov

M.D (M.D) poolt juhitud mootorsõiduki Renault Trafic reg.nr XXX sõidukiiruse

mõõtmist Vana Tartu mnt 11 Rae vallas Harjumaal suunaga Tallinn-Tartu mnt – lõplik mõõtetulemus 70 km/h, suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h.

- Menetlusaluse isiku M.D (M.D) ütluste kohaselt sõitis ta 16.07.2015 Renault Trafic-uga

mööda Vana Tartu mnt pidi. Ta ületas kiirust. Politsei ütles talle, et tal puudub juhtimisõigus. Ta ei olnud oma karistusaja pikkusest teadlik, sest ta ei käinud otsusel järgi. Ta kahetseb tehtut.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et M.D (M.D) on juhtimisõigus ära

võetud 18.02.2015.

2

- 22.01.2015 otsusest väärteoasjas nr 2315,15,000009 nähtub, et M.D-lt (M.D) on LS § 224

lg 2 järgi põhikaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus 10 kuuks.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on M.D (M.D) 9 kehtivat väärteokaristust, viimati

karistati teda väärteokorras 03.03.2015 LS § 227 lg 2 ja § 207 järgi rahatrahviga. Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Eelpoolkirjeldatud tõendid langevad omavahel kokku ning M.D (M.D) süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 18.02.2015 kuni 17.12.2015 ja ta juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel sõidukiirusega 73 km/h±3 km/h, suurim liiklusmärgiga lubatud kiirus sel teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas ta kiirust mitte vähem kui 20 km/h. M.D (M.D) käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 1 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. M.D (M.D) käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on M.D (M.D) varem 7 korral karistatud väärteokorras lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 alusel). Samuti on teda varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2) ja mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (LS § 224 lg 2 alusel). Eelnevalt on M.D (M.D) väärteokorras karistatud rahatrahvidega ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, mis ei ole mõjutanud

teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades M.D (M.D) süü suurust ning asjaolu, et teda on varem

korduvalt väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud

väärtegude eest karistada arestiga. M.D (M.D) puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohus leiab, et M.D-le (M.D) tuleb LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 1 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mille kohus peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest varem ei ole M.D aresti kandnud ning üldkasulik töö on tõhus vahend, mis mõjutab teda rikkumiste toimepanemisest loobuma. Eeltoodud väärtegude puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada M.D LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 1 järgi ning põhikaristuseks KarS §

63 lg 1 alusel mõista arest 20 päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 20 tunni ulatuses

(ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata

M.D üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt